Premenstruaalse sündroomi (PMS) klassifikatsioon sümptomite alusel

PMS-i puhul esineb erinevaid hormonaalseid muutusi ja sellest tingituna ka mitmesuguseid sümptome. Dr. Guy Abraham`i poolt eelmise sajandi 80-ndatel avaldatud huvitav klassifikatsioon jagab PMS-iga naised nelja alagruppi, mis erinevad üksteisest sümptomite iseloomu, hormonaalse mustri ja ainevahetuslike häirete poolest. 

PMS-A (A = anxiety) ehk ärevuse domineerimisega PMS

See on kõige sagedasem PMS-i tüüp. Sümptomiteks on ärevus, närvipinge, emotsionaalne ebastabiilsus ja ärrituvus pärast ovulatsiooni ja enne menstruatsiooni. See tüüp on seotud östrogeenihulga tõusu ja progesteroonitaseme langusega tsükli teisel poolel. Nendele naistele on tüüpiline liigses koguses piimatoodete ja rafineeritud süsivesikute tarbimine. Menüüs soovitatakse suurendada B-grupi vitamiinide (eriti B6-vitamiini) ja kiudainete sisaldust, mis aitavad kehast liigset östrogeeni väljutada.  

PMS-C (C = carbohydrates) ehk süsivesikutehimuga PMS 

Selle tüübi esindajatel esineb enne menstruatsiooni suurenenud magusaisu, aga tüüpilised sümptomid on ka peavalud, nõrkus, minestamisehood, südamepekslemine. Nendel naistel on leitud muutusi glükoositolerantsustestis, mis viitab seostele veresuhkru taseme regulatsiooni ja insuliini sekretsiooniga. Seetõttu on oluline tasakaalustada toidus süsivesikud ning tarbida vitamiine ja mineraalaineid, sh B-grupi vitamiine, magneesiumit ja kroomi. Ning ka asendamatuid rasvhappeid.

PMS-D (D = depression) ehk depressiooniga PMS

Arvatakse, et selle tüübi korral on tegu stressireaktsiooniga, mille tagajärjel väheneb organismis suguhormooni östrogeeni produktsioon. Vastupidiselt ärevusega kulgevale PMS-le on sel juhul östrogeenitase langenud ja progesteroonitase tõusnud. Selles grupis on täheldatud ka androgeenide ehk meessuguhormoonide taseme tõusu ning ka kroonilist pliimürgitust. Mõnedel juhtudel võib depressioon osutuda väga tugevaks ning vajada tõsist ravi.

PMS-H (H = hüperhydratation) ehk vedelikupeetusega PMS 

Seda tüüpi iseloomustab kaalutõus, kõhupuhitus, rindade hellus ja tihkenemine, käte ja jalgade tursumine. Põhjuseks vedelikupeetus kehas, tõenäoliselt teatava hormooni –aldosterooni taseme kõrgenemise tõttu. Oluline on kontrollida soola tarbimist ning abi võib olla ka E-vitamiinist.

Tänapäevaseid seisukohti PMS-i kohta

Menstruaaltsükli jooksul toimub mitmeid muutusi erinevate hormoonide (nt östrogeeni ja progesterooni) tasemetes. Äkilisi hormoonitasemete muutusi peetaksegi PMS-i sümptomite peamiseks põhjuseks. Seda teooriat kinnitab ka asjaolu, et PMS-ga kaasnevad sümptomid kaovad raseduse ja menopausi ajal. Samuti peetakse põhjuseks hormoonide poolt põhjustatud muutusi ajukemikaalide, näiteks närvivahendusaine serotoniini tasemes. Serotoniini ehk nn õnnehormooni taseme langus toob kaasa tujulanguse. See seletab ka teatud tüüpi antidepressantide (SSRI) tõhusust PMS-i sümptomite leevendamisel.

Arvatakse ka seda, et sümptomeid põhjustavad mitte niivõrd hormoonid, vaid hoopis hormoonide ainevahetuse vaheproduktid, mis ajusse sattudes põhjustavad meeleolumuutusi.²

Teatud osal naistest kulgeb PMS väga raskelt –  on olemas niisugune diagnoos nagu premenstruaalne düsfooriline (meeleoluga seotud) häire ¹ (ingl. k. premenstrual dysphoric disorder (PMDD)). Selle häire all kannatavaid naisi valdab 1-2 nädalat enne menstruatsiooni tõsine depressioon ja ärevus. Koos menstruatsiooni algusega tavaliselt sümptomid kaovad. 

Tegelikult on väga vähe uuritud, missugused hormonaalsed muutused PMS-i sümptomeid tekitavad. See, mis täpselt naise kehas nende sümptomite puhul juhtub, on lõpuni välja selgitamata. Pole ka päris selge, miks PMS mõnesid naisi teistest rohkem mõjutab.³ 

PMS diagnoositakse peamiselt teiste häirete välistamise alusel. Kergete sümptomite puhul on saadud abi elustiili muutustest, sh toitumise korrigeerimisest ja stressi vähendamisest. Tõsisemate sümptomite korral võidakse lisaks vajada ravimeid, ka toidulisandid võivad abiks olla.⁴

Kasutatud allikad:

1. Premenstrual Dysphoric Disprder, PDD. Kasutatud 08.2020, https://www.mind.org.uk/information-support/types-of-mental-health-problems/premenstrual-dysphoric-disorder-pmdd/about-pmdd/#.WqEtgdBl-Uk
2. Bouchez, C. Changing Hormones and Mood Swings: What You Can Do. Kasutatud 08.2020, https://www.webmd.com/women/features/escape-hormone-horrors-what-you-can-do#1
3. Premenstrual Syndrome (PMS). Kasutatud 08.2020, https://www.womenshealth.gov/menstrual-cycle/premenstrual-syndrome
4. Dickerson, L. M., Mazyck, P. J., Hunter, M. H. (2003). Premenstrual syndrome. American Family Physicians, 67(8), 1743-52.
5. Abraham GE. Nutritional factors in the etiology of the premenstrual tension syndromes.  Reprod Med. 1983;28(7):446-64.