Kehakaal
Hiljutised lisatud artiklid
Miks dieeditamine ei aita kaalu langetada
Ülekaal ja rasvumine on tänapäeval kiiresti süvenev terviseprobleem. Samas on leitud, et umbes 40% täiskasvanutest on püüdnud kaalu langetamiseks söömist piirata ehk siis mingit dieeti kasutada. Pikaajalised uuringud aga on näidanud, et vähemalt kolmandik dieeditavatest inimestest võtavad pärast toidupiirangute lõpetamisest kaalus rohkem juurde kui nad dieediga kaotasid.
Loe edasi
Söögiisuga seotud hormoonid
Isu reguleerimine on keeruline protsess, kus aju tegevust mõjutavad nii pankreases toodetud hormoon insuliin kui ka rasvkoes toodetav hormoon leptiin ja soolestikus toodetud muudki hormoonid. Peamiseks söögiisu reguleerivaks aju osaks on hüpotaalamus, mis tegeleb ajusse saabuvate ja sealt väljuvate hormonaalsete ja käitumuslike signaalide korraldamisega.
Loe edasi
Söögiisu mõjutab aju serotoniinitase
Serotoniin on närvivahendusaine, mille puudus mängib olulist rolli depressiooni kujunemises, tujude vaheldumises ja ängistuse tekkimises, puudulikus kirgede kontrollimises, sõltuvusega seotud patoloogiates, agressiivsuses ja vägivallareaktsioonides. Aga ka probleemses söömiskäitumises.
Loe edasi
Veresuhkrutaseme mõjutamine toiduga
Kui sööme suure süsivesikutesisaldusega ja suhkrurikkaid toite, tõuseb veres glükoosi e veresuhkru tase. Veresuhkru tase peab olema kehas hästi kontrollitud, sest selle kõrgenemisel võib olla keha jaoks negatiivne mõju. Veresuhkru tasakaalustamine on esmatähtis kaalu langetamisel ja kaalulanguse säilitamisel, diabeediriski vähendamisel, aga ka väljendunud diabeedi ning enamuse terviseprobleemide korral: näiteks vaimse tervise ja hormonaalsüsteemi toetamiseks.
Loe edasi
Mida kujutavad endast rasvapõletajad
Viimastel aastatel on ülekaaluliste arv Eestis kiirelt kasvanud. Võib isegi öelda, et rohkem kui pooltel Eesti inimestest on kehakaal soovituslikust suurem. Aina rohkem ülekaalulisi soovib leida lihtsat ja kiiret viisi kaalu langetamiseks. Kuna eluviisi ja toitumise muutmine võib paljudele raske olla, otsitakse abi nn rasvapõletajatest. See on loonud terve tööstuse kaalulangetamisega seotud toidulisandite ehk rasvapõletajate tootmiseks ja turustamiseks.
Loe edasi
Rasvumine ja soolemikroobide tasakaal
Juba Hippokrates on 400 aastat e.m.a. viidanud soolestiku olulisusele meie tervises, temale kuuluvad väljendid “surm istub soolestikus” ja “kehv seedimine on kogu kurja juur ”. Samas on alles paari viimase aastakümne jooksul hakatud tõsiselt uurima soolebakterite mõju nii soolestiku tervisele kui ka nende seost muude haigustega. Soolebakterite hulk ja kooslus ei ole seotud ainult sooleprobleemidega, vaid ka keha üldise tervisega.
Loe edasi
Valgurikas dieet langetab kaalu
Ülekaal võib olla mitmete tervisehäirete põhjustajaks, näiteks on sellega seotud II tüüpi diabeet, metaboolne sündroom, kõrge vererõhk, südame-veresoonkonna- ja liigesehaigused. Kaalulangus aitab näiteks parandada rasvade ainevahetuse ja veresuhkru näitajaid, vähendada koormust liigestele ning langetada vererõhku. Seda kõike on aga võimalik saavutada ka tervislikumal moel kui liigselt kõrge valgusisaldusega menüü abil, mis on tõendatult efektiivne kaalu langetamisel.
Loe edasi
Süsivesikud mõjutavad vere glükoositaset erinevalt
Veresuhkru taset mõjutavad tugevalt toiduainete glükeemiline indeks (GI) ja glükeemiline koormus (GK). Madala GI-ga toidust pärit glükoos imendub vereringesse aeglaselt ning tõstab veresuhkru taset pikkamööda. Sellele vastuseks peab ka kõhunääre tootma palju vähem insuliini. Eriti oluline on veresuhkru üle kontrolli saavutamine diabeetikutel, kuid veresuhkru tase mõjutab ka südame-veresoonkonna seisundit ja kehakaalu.
Loe edasi
Kuidas vältida anoreksiat ja buliimiat läbi tervisliku toitumise
Psühholoogilisest aspektist vaadatuna on anoreksial ja buliimial palju ühist. Nii anorektikuid kui buliimikuid iseloomustab äärmuslik hirm olla paks ning soov olla sale – erinevus on selles, et anorektikutel ei esine liigsöömise episoode. Buliimik leevendab pinget või depressiooni õgimishoogudega, mis tavaliselt vahelduvad rangete paastude või dieetidega.
Loe edasi
Liigse kehakaaluga seotud terviseprobleemid
Liigne kehakaal on saamas järjest suuremaks probleemiks kogu maailmas. Hirmutav on lugeda statistikat. 20% täiskasvanutest on rasvunud ja üha suurem probleem on laste ülekaalulisus, 16% lastest on ülekaalulised või rasvunud. TAI korraldatud Eesti kooliõpilaste uuringu 2017/2018 järgi on Eestis ülekaaluliste (sh rasvunud) 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal suurenenud 2001. aastast 2017. aastani keskmiselt ligi kolm korda.
Loe edasi
Mida arvata toidukaloraaži piiramisest?
Kuidas saada lahti mõnest liigsest kehakaalu kilost, isegi mõnekümnest kilost? Rannahooaeg on ju käes! Esimene mõte on enamasti vähem süüa ehk piirata toidukaloraaži. Toidust saadavat kalorihulka võib vähendada mitmel viisil – näiteks piirata lühikest aega väga oluliselt toiduvaliku üldist kaloraaži, hoida kalorite taset suhteliselt madalal pikema perioodi jooksul, või siis viia teatud toitainegrupi (nt süsivesikud) osakaal menüüs miinimumini. Selle kõik võib kõnekeeles kokku võtta dieeditamisena.
Loe edasi
Hoia oma tunded ja toit lahus!
Olen juba kõike proovinud, kui mitte miski ei aita. See on tuttav mõte paljude ülekaaluga kimpus olevate inimeste suust. Mis on need mehhanismid meie sees, mis kaalu langetamist takistavad? Sageli on liigse kehakaalu püsimise põhjuseks valed toitumisharjumused. Miks me aga isegi siis, kui teame, et toitume ebatervislikult, ei suuda oma söömiskäitumist muuta?
Loe edasi