Hoia oma tunded ja toit lahus!

„Olen juba kõike proovinud, kui mitte miski ei aita.“

See on tuttav mõte paljude ülekaaluga kimpus olevate inimeste suust. Mis on need mehhanismid meie sees, mis kaalu langetamist takistavad?  

Sageli on liigse kehakaalu püsimise põhjuseks valed toitumisharjumused. Miks me aga isegi siis, kui teame, et toitume ebatervislikult, ei suuda oma söömiskäitumist muuta? Üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et toitumise mõju kehakaalule ja tervisele ilmneb pikema aja jooksul. Kuna me muutuste kohest mõju ei näe, võib see toitumisharjumuste muutmise motivatsiooni vähendada. 

Samas suhtutakse kaalu langetamisse liigagi tihti kui ühekordsesse projekti, lootes sellele, et mõnda aega vähem või teistmoodi süües leiab kaaluprobleem lahenduse. Mis aga edasi saama hakkab, sellele tavaliselt ei mõelda. Jätkatakse endise elustiiliga, kõik kaotatud kilod tulevad tagasi ja tavaliselt mõned lisakski. 

Miks on oma harjumusi nii raske muuta?  

Põhjus peitub inimese loomusesse kodeeritud motivaatorites, millest tähtsaimad on kolm – naudingu otsimine, valu vältimine ja energia säästmine. Meie eellastele sobis kõige parem juhinduda just neist kolmest motivaatorist. Tänapäeval see paraku enam ei kehti. Naudinguid on võimalik hankida väga vähese energiakuluga. Kiire naudingu allikatena teame näiteks narkootikume, alkoholi, valuvaigisteid ja sigarette, aga siia võib lisada ka liigsest suhkrust ja rasvast nõretavad toiduained. Enam ei pea toidu hankimiseks nii palju vaeva nägema kui aastatuhandeid või isegi aastasadu tagasi, samuti kasutatakse nüüd toitudes lisaaineid, mis tekitavad kehas mõnu- ja rahulolutunde (näiteks E621 ehk naatriumglutamaat). Esmapilgul  ei tundugi selles midagi halba olevat, kuid tegemist on kavala lõksuga. Narkootikumide puhul teame, et peale mõnutunde kadumist vajatakse naudingu saamiseks (hiljem ka lihtsalt normaalse enesetunde säilitamiseks) üha uusi ja suurenevaid doose. Täpselt samuti on see ka toiduainetega, mis tõstavad kiiresti veresuhkru taset tekitades sellega mõnutunde. Kui saame selgeks toiduga naudingu saavutamise nipi, siis haarame üha uuesti just nende toiduainete järele, mis taas mõnutunnet tekitavad.  

Toidust rahu ja hea enesetunde otsimine on meile bioloogiliselt sisse kodeeritud

Imiku jaoks on söömine lausa jumalik kogemus. Sellest saadav nauding on ülim – sind toidetakse ja samal ajal ka hoitakse. Söömine rahuldab vajaduse läheduse, hoituse, turvatunde ja armastuse järele. Pole siis ime, kui ka täiskasvanueas pöördume lohutust otsides alateadlikult söömise poole. 

Söömine võib olla ka muude tegevuste asendajaks

Istudes kodus nelja seina vahel teleka ees võime avastada, et tahame pidevalt midagi näksida. Kõht nagu ei olegi tühi, kuid jalad viivad iseenesest külmkapi juurde. Põhjus võib peituda hoopis selles, et meie keha tahab liikuda. Aga kuhu seal korteris ikka minna on? Külmkapi juurde. Olukorra lahendamise võtmeks kontakti saamine oma tegelike vajadustega. Kui tuleb jälle tahtmine tõusta ja sammud kööki seada, siis peatu hetkeks ja mõtle: kas ma olen näljane? Mida ma tunnen? Mida ma tegelikult vajan? Kas toitu või hoopis liikumist, vaheldust ja suhtlemist? Kui keha vajab liigutamist, siis võta koer kaasa (või abikaasa, kes istub diivani teises nurgas) ja jaluta natuke väljas. Kui avastad, et vajad suhtlemist, siis helista näiteks sõbrale. 

Uutest toitumisharjumustest kinnipidamist võivad mõjutada perekond ja sõbrad

Kui näiteks keeldud vanaema pakutud koogitükist, siis võidakse seda tõlgendada armastuse tõrjumisena, sest paljudes peredes võib toit olla peamine armastuse väljendamise vahend. Pakutavast toidust keelduda on sel juhul raske, kuna me ei soovi teise inimese armastust tagasi lükata. Siinkohal aitab tunnete toidust lahushoidmine. Toit on toit ja tunded on tunded – „ei“ öeldes ütled seda toidule, mitte armastusele. Mida siis teha, kui vanaema tahab sulle lahkumisel midagi kaasa panna või soovib keegi midagi külakostiks tuua? Et neile kinkimise rõõm ja iseendale kingisaamise rõõm alles jätta, anna neile teada, mida sa tegelikult eelistad. Näiteks koogi asemel kilo mandariine või midagi niisugust, mis pole üldse toiduga seotud. 

Meie söömiskäitumist mõjutavad uskumused

Mõelge ka sellele, kuidas lasteaiast, koolist või kodust kaasa saadud veendumused ja harjumused teie söömiskäitumist mõjutavad. Kui tahate iga hinna eest oma taldriku tühjaks süüa, siis ega teid pole mõjutanud näiteks lasteraamat, kus räägiti müütilise Volodja Uljanovi (ehk laps-Lenini) kooliajal tegutsenud „puhaste taldrikute ühingust“? Keskealised inimesed peaksid seda ajupesu veel mäletama. Või peegeldub teie toitumisharjumustes näiteks vanavanemate kogetud sõjaaegne nälg? Õnneks on uskumused ja harjumused asjad, mida saab muuta – teadvustades nende päritolu võite sellega juba täna pihta hakata. 

Toitu kasutatakse pahatihti ka laste premeerimiseks ja karistamiseks

Sellega võidakse muuta mõni toit eriti vastumeelseks või ka eriti meelepäraseks. Süües täiskasvanuna toite, mida lapsepõlves keelati, või siis loobudes toitudest, mida meile premeerimiseks pakuti, võidakse alateadlikult mässata lapsepõlves kogetud piirangute vastu. Nii võimaldab toit meil end vabana tunda. 

Pigem reegliks kui erandiks on komme, et pidupäevadel pakutakse just neid toite, mis pakatavad suhkrust või on muus mõttes ebatervislikud. Eriti siis, kui sünnipäevi peetakse kiirsöögikohtades. Tänu niisugustele tavadele võivad kindlad toiduained seostuda heaolu- ja rõõmutunde ning meeldiva seltskonnaga. Viimaste puudumisel haarame samade toitude järele alateadlikus lootuses, et leiame taas otsitud hingerahu, heameele ja igatsetud kaaslased. Üpris tihti kuuleb tervise huvides mõnest konkreestest toidust loobunud inimene küsimust, et kuidas suudab ta leppida rõõmu kadumisega, mida see toit talle pakkus. Sageli ei usuta, et tervisliku toiduga harjutakse samamoodi, nagu varem harjuti ebatervislikuga. Ning et see hakkab pakkuma veelgi suuremat rõõmu, kui inimene tajub, et söömisharjumuste muutus toob kaasa varasemast suurema energia ega põhjusta enam söömisjärgset väsimust.

Ülekaal võib mõnikord kasulik tunduda

Ilma et me seda ise teadvustaksime, võib ülekaal head kaitset pakkuda. Näiteks inimene, kellel pole kaua olnud lähisuhet, võib alateadlikult vastu punnida kõikidele püüdlustele kaalu langetada, kuna kaalulangus tooks tõenäoliselt kaasa suurema tähelepanu vastassoo poolt. Flirtimine, suhtelainetesse sukeldumine ja kõik sellega kaasnev võib aga hirmutav tunduda. Ülekaal kaitseb selle kõige eest. Kaal võib ka töös eeliseid anda. Näiteks juhtival kohal naisterahvale, kes peab meeste maailmas läbi lööma, võib kogukam keha enesekindlust ja autoriteeti lisada.  

Paljud söömishäiretega inimesed on nii-öelda teistele suunatud

Sageli ei hoolitse söömishäiretega inimesed kuigivõrd iseenda vajaduste eest, pigem kalduvad nad olema teiste meele järgi. Samas on nende nõudmised iseendale enamasti kõrged, neil on tugevad süütunded ning ainus viis endale midagi pakkuda on teha seda läbi toidu. Tihti on tegemist inimestega, kes on pidanud lapsepõlves palju häbistamist kogema ning häbitunne võib neid ka täiskasvanuna rõhuda. Alateadlikult see tunne lausa tõmbab söömishäire suunas. Enamus niisugustest inimestest leiab, et nende söömiskäitumine on vastik ja tegemist on patuga, kuid nad ei suuda lõpetada. Niisuguse käitumisega taasloovad ja säilitavad nad lapsepõlvest pärit harjumuslikku häbitunnet, mida nad enda arvates peaksidki tundma. 

Söömisest otsitakse abi ärevuse ja ebakindluse vastu

Sõltumata ärevuse põhjustest vajab ärev inimene tuge. Ning teatud juhtudel võib niisuguseks toeks kujuneda söömine. Kindlustunnet ja selgust võib söömine lihtsa ja konkreetse tegevusena pakkuda näiteks ebakindlatele inimestele, kes kalduvad kõiges kahtlema ja ei suuda sageli otsustada, mida teha või kuidas käituda. Söök võib pakkuda rahustavat tuge üksinduse puhul. Alaväärsusest tingitud ärevuse puhul võib keskendumine toidule ja söömisele aidata end täisväärtuslikumana tunda. Need, kelle jaoks on hirmutav paluda või oodata midagi teistelt, võivad hakata toetuma millelegi niisugusele, mis sõltub neist endist, näiteks söömisele. Kirjeldatud juhtudel seondub söömine mitte füsioloogiliste vajaduste, vaid allasurutud tunnetega. Teiste sõnadega – tegu on tunnetest tingitud söömisprobleemiga.

Heaks alguseks on seegi, kui julged oma tegelikele tunnetele ja allasurutud vajadustele otsa vaadata. Anna endale luba neid tundeid ja vajadusi tõeliselt kogeda ning õpi end seeläbi armastama ja aktsepteerima. Siis tõuseb ka enesekindlus oma toitumisharjumuste muutmiseks midagi ette võtta. Ning kui leiad, et omal käel jääd hätta, siis küsi abi psühhoterapeudilt, kes võib sind sellel teel aidata.