Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Mida arvata toidukaloraaži piiramisest?
Kuidas saada lahti mõnest liigsest kehakaalu kilost, isegi mõnekümnest kilost? Rannahooaeg on ju käes! Esimene mõte on enamasti vähem süüa ehk piirata toidukaloraaži. Toidust saadavat kalorihulka võib vähendada mitmel viisil – näiteks piirata lühikest aega väga oluliselt toiduvaliku üldist kaloraaži, hoida kalorite taset suhteliselt madalal pikema perioodi jooksul, või siis viia teatud toitainegrupi (nt süsivesikud) osakaal menüüs miinimumini. Selle kõik võib kõnekeeles kokku võtta dieeditamisena.
Loe edasi
Premenstruaalse sündroomi (PMS) klassifikatsioon sümptomite alusel
PMS-i puhul esineb erinevaid hormonaalseid muutusi ja sellest tingituna ka mitmesuguseid sümptome. Dr. Guy Abraham`i poolt eelmise sajandi 80-ndatel avaldatud huvitav klassifikatsioon jagab PMS-iga naised nelja alagruppi, mis erinevad üksteisest sümptomite iseloomu, hormonaalse mustri ja ainevahetuslike häirete poolest.
Loe edasi
Premenstruaalne sündroom (PMS)
Küllap on iga naisterahvas vähemalt kord elus tundnud, kui raske on füsioloogiliselt olla naine. Naiste keha peab hakkama saama sünnitusega, ning igakuiselt toimub menstruatsioon. Mõnede andmete järgi tunneb peaaegu 90% naisi ka mingeid premenstruaalse sündroomi ehk PMS-i sümptome. Enamasti mitte väga tõsiseid. Samas kogeb üsna suur hulk viljakas eas naisi (13-18%) vaevusi, mis on piisavalt tõsised, et diagnoosida PMS-i raskeimat vormi premenstruaalset düsfoorilist häiret (PMDD).
Loe edasi
Migreeni toitumisteraapia juhtum
50ndates eluaastates naisterahvas räägib oma loo, kuidas leidis aastakümneid kimbutanud migreenitüüpi peavaludele abi t6oiduvaliku kontrollimisest. Peavaluhooge näisid soodustavat suurem pinge ja koormus ning sellele järgnev lõõgastus (näiteks töönädala lõpp), menstruatsioonitsükli teatud faasid, kuid paljudel juhtudel ei olnudki võimalik põhjusi tuvastada.
Loe edasi
Naha tervis, stress ja eneseabi
Juba üle 70 aasta tagasi pakkusid kaks dermatoloogi – John H. Stokes and Donald M. Pillsbury välja idee, et seedeelundkonna tervise, depressiooni, ärevuse ja nahaprobleemide, nt akne vahel on seosed. Nad lõid hüpoteesi, et inimese emotsionaalne seisund võib mõjutada seedeelundkonna normaalset mikrofloorat, suurendada sooleseina läbilaskvust ja seeläbi panustada süsteemse põletiku tekkesse, mis mõjutab ka naha tervist.
Loe edasi
Puumahlad ja kevadine puhastumine
Vahtramahl hakkab jooksma varem kui kasemahl – juba märtsis, kui öösel veel külmetab ja lumi on maas, kuid puud soojendab päevane päike. Kasemahla aga saab koguma hakata siis, kui keskmine temperatuur on juba vähemalt 5 kraadi üle nulli ja vahtramahl hakkab „kinni jääma“. Miks? Mahla kevadise eritumise mehhanism on neil puudel erinev. Kasvuperioodil toimub mahlade liikumine mõlemas puus põhimõttel, et vesi „tõmmatakse“ läbi juurte pinnasest puutüvesse vastavalt sellele, kuidas see lehtede pinnalt aurustub.
Loe edasi
Ööpäevane rütm ja söömise ajastamine
Organismi talitluse ööpäevane rütm (ingliskeelsetes allikates circadian rhythm) on iseloomulik lisaks inimestele ja loomadele ka taimedele ja isegi bakteritele. Inimese puhul tähendab see 24-tunnist füsioloogiat ja käitumist reguleerivat tsüklit. Niisuguse rütmi on tinginud meie koduplaneedi ööpäeva pikkus – evolutsiooni käigus on meil kujunenud nn sisemine kell, mis püüab reguleerida bioloogilisi protsesse organismi elujõu tagamiseks kõige optimaalsemal viisil.
Loe edasi
Loomne rasv meie esivanemate toidulaual
Tänapäevase toidu- ja infokülluse tingimustes on valikuid teha päris raske. Veganid, kes ei söö üldse loomseid toite, propageerivad veganlust kui parimat toitumisviisi, samas soovitavad paleodieedi pooldajad süüa just liha. Olenemata toitumisviisist peab meie keha toidust kätte saama vajalikul hulgal rasva. Samas on juba mõnda aega seostatud teatud tüüpi rasvade söömist südame-veresoonkonnaprobleemidega. Üheks peamiseks süüdlaseks peetakse küllastunud rasvhappeid, mida sisaldab rohkesti loomne rasv.
Loe edasi
Puuviljatoitluse tervislikkusest
Puuviljatoitlus on toortoitluse üks alaliikidest ning puuviljatoitlaseks nimetatakse inimest, kelle toiduvalik koosneb vähemalt 75% ulatuses puuviljadest. Range puuviljatoitlase menüü koosneb ainult puuviljadest ja marjadest (sh avokaado), vähemranged lisavad juurde pähkleid-seemneid ning paljude toiduvalikus on ka vähesel hulgal köögivilju. Menüüst on jäetud välja kõik loomsed tooted, kaun- ja teraviljad, üldjuhul ka valge suhkur. Kuid kas puuviljatoitlus on ainuõige tee saleduse ja hea tervise juurde?
Loe edasi
Tervislik maiustamine
Kõik soovivad vahetevahel maiustada – aga kuidas seda tervislikult teha? Kuidas orienteeruda poes maiustuste valimisel? Ära lähtu vaid toote nimetusest ega usu pimesi seda, mida reklaamitakse – uuri, mida toode tegelikult sisaldab. Anname soovitusi, kuidas teha poes paremaid valikuid ning kuidas ise kodus maiustusi valmistada. Oleme kogunud kokku 17 tervisliku maiustuse retsepti, sh küpsised, kreemid, müslid ja lihtsad jäätised. Tule loe lähemalt!
Loe edasi
Ubade söömisega seotud probleemid
Oad on väga tervislik toit. Neis on rikkalikult valku, millega ei kaasne loomset küllastunud rasva, sellele lisaks liitsüsivesikuid, kiudaineid ja mikrotoitaineid. Ning erinevalt loomsest toidust annavad oad ka fütotoitaineid. Tänu kõrgele valgusisaldusele on oad oluliseks komponendiks taimetoitlaste dieedis. Enamasti ei turgata inimestele seoses ubadega pähe ei nende toiteväärtus ega neist valmistatud maitsvad toidud, vaid pigem seedehäired kõhupuhituse ja -gaaside näol. Paraku võib ubadel olla ka teisi kõrvaltoimeid
Loe edasi
Raud – väga vajalik ja samas ohtlik mineraalaine
Raud on enimleiduv muutuva oksüdatsiooniastmega metall inimkehas ja täiesti asendamatu. Vaatame lähemalt, kuidas rauda saadakse, kuidas raud imendub ning miks on organismidele rauda vaja. Teeme ka ülevaate raua ohtlikkusest ja toome välja olulisemad reeglid nii raualiia ärahoidmiseks kui ka rauavaeguse ületamiseks.
Loe edasi