Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Ketogeenne dieet – imeravi ülekaalu vastu või mitte?
Inimesed on üha enam hädas ülekaaluga, ning sellega seoses ilmub turule järjest rohkem dieete, mis imelist kaalulangust ja muid tervisehüvesid lubavad. Ühena nendest on populaarsust kogumas ketogeenne dieet. Meie keha jaoks on kõige lihtsam saada energiat süsivesikutest ehk maakeeli suhkrutest. See on ka üks põhjus, miks kõige sagedamini tunneme ihalust just süsivesikuterikaste toitude järele. Ketogeense dieedi puhul aga viiakse süsivesikute osakaal väga madalaks, ning kehale antakse energiat alternatiivsest allikast – rasvadest.
Loe edasi
Problemaatiline suhkur
Asjatundjad kinnitavad, et inimkond alustas rafineeritud suhkru tarbimist alles ligikaudu 2000 aastat tagasi, mil õpiti seda valmistama suhkruroost. Kuid suhkrut tarbiti minimaalselt, hüppeline kasv on toimunud alles viimase paarisaja aasta jooksul. Hinnanguliselt tarbiti nn arenenud maailmas aastal 1700 suhkrut keskmiselt umbes 2 kg inimese kohta, see kogus andis vähem kui 1% toidukaloritest. Aastal 1800 söödi suhkrut inimese kohta umbes 9 kg, aastal 1900 aga erinevatel andmetel juba 30-45 kg.
Loe edasi
Läätsed
Lääts on liblikõieliste perekonda kuuluv tõenäoliselt Kesk-Aasiast pärinev üheaastane taim. Läätse tuntumad sugulased on hernes, uba, akaatsia, kuldvihm, kikerhernes ja ristik, botaaniliselt kõige lähedasem aga hiirehernes. Lääts näebki välja nagu kidur hernes – tema lehed, varred, õied ja kaunad on palju väiksemad kui hernel.
Loe edasi
Toidurasvade ja -õlide kuumakindlus ja säilitamine
Toiduõlid on erineva kuumataluvusega. Kuumust paremini taluvad õlid ja rasvad ei kahjustu praadimisel ja küpsetamisel nii kergesti. Kõrgemal temperatuuril praadimiseks sobivad naturaalsetest õlidest ja rasvadest avokaadoõli, tudraõli, palmirasv ja ghee (selitatud või), kergeks kuumutamiseks kookosrasv ja extra virgin oliiviõli.
Loe edasi
Hapukapsas ja kapsa hapendamine
Hapukapsas on üks tavalisemaid ja vanemaid kapsa säilitamise viise, hependatud kapsa söömisest on kirjalikke teateid juba 4. sajandist enne Kristust. Hapukapsas sisaldab rohkesti piimhapet, türamiini ja histamiini (aminohapetest pärit bioloogilised amiinid), aga ka tublisti vitamiine ja mineraalaineid ning väga vähe kaloreid.
Loe edasi
Mida kujutab endast Vahemere dieet
Teaduslikud uuringud on veenvalt tõestanud, et üheks tervislikumaks toitumisviisiks on Vahemeremaade traditsiooniline toitumine. Toiduvalik koosnes peamiselt puu- ja köögiviljadest, ubadest ja pähklitest, täisteraviljatoodetest, kalast ja oliiviõlist, vähesel määral ka piimatoodetest ning mõõdukates kogustes punasest veinist. Sealse eluviisi olulisteks komponentideks on olnud ka füüsiline aktiivsus, üheskoos söömine ning tervislikust ja maitsvast toidust saadava naudingu hindamine.
Loe edasi
Smuuti – lihtne viis igapäevamenüü rikastamiseks fütotoitainetega
Anname lihtsaid näpunäiteid, kuidas smuutisid valmistada - smuutisse sobivad igasugused puuviljad ja marjad, ka köögiviljad, seemned, pähklid, teraviljahelbed. Varieeri koostisosi, kombineeri erinevaid maitseid. Lisaks nippidele leiad siit ka kuue tervisliku smuuti retsepti!
Loe edasi
Kaunviljatoidud olid vanadel eestlastel au sees
Tänapäeva toitumisnõustajad soovitavad teaduslikele tõendustele tuginedes süüa päevas paar peotäit kaunvilju, kuid ainuüksi kogemuse põhjal hindasid kaunvilju toitvateks ka vanad eestlased. Ajal, mil maarahvas pidi leppima vähetoitva aganaleivaga, liha oli vähe ja kartulit veel ei tuntud, söödi Eestis palju herneid, ube ja läätsi.
Loe edasi
Kolm eksootilist magustajat
Vaatame lähemalt, mis on magustav imemari, magus jamsslehik ja magusmaranta. Kõik need kolm eksootilist magustajat on pärit Aafrikast.
Loe edasi
Punapeedi mahl – mullamaitseline elujõu andja
Punapeedi head omadused on teada üle 2000 aasta. Juba Vana-Kreeka arstid soovitasid haigetele juua jõu kiiremaks taastamiseks punapeedi mahla. Punapeedi metsikud eellased kasvavad tänaseni Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnas. Peetide söömise esmased kirjalikud ülestähendused ulatuvad kolme aastatuhande taha. Siis ei söödud peedi juurikaid, sest tänapäevases mõistes neid ei olnudki, vaid peedi lehti, ja seda ka raviotstarbel.
Loe edasi
Küüslauk
Küüslauk on ammutuntud köögivili, mida võiks ka ravimtaimeks nimetada. Küüslaugu (Allium sativum) liitsibul koosneb 12-16st osasibulast ehk küüslauguküünest. On olemas üle 30 küüslaugusordi, kõige levinumad on valge, roosa ja lilla küüslauk. Maitseomadustelt on küüslaugud sarnased ning sordid erinevadki üksteisest eeskätt suuruse ja värvuse poolest. Küüslauk sisaldab bakteritsiidse toimega ühendeid rohkem kui sibul.
Loe edasi
Koensüüm Q10 ehk ubikinoon – tõeline tegija
Dr. A. Moore identifitseeris Q-vitamiini kui inimorganismile vajaliku aine 1940. aastal. Keemiline nimetus ubikinoon tuleneb ladinakeelsest sõnast ubique, mis tähendab kõikjal – ubikinooni leidub tõesti pea kõigis inimkeha rakkudes. Dr. Frederick Crane isoleeris selle kõikjal leiduva aine esmakordselt veise südame mitokondreist ja näitas ubikinooni koensüümset rolli imetajate rakkudes toimuvas energia tootmises 1957. aastal.
Loe edasi