Küüslauk

Küüslaugu (Allium sativum) liitsibul koosneb 12-16st osasibulast ehk küüslauguküünest. On olemas üle 30 küüslaugusordi, kõige levinumad on valge, roosa ja lilla küüslauk. Maitseomadustelt on küüslaugud sarnased ning sordid erinevadki üksteisest eeskätt suuruse ja värvuse poolest. Küüslauk sisaldab bakteritsiidse toimega ühendeid rohkem kui sibul. 

Küüslauk on ammutuntud köögivili, mida võiks ka ravimtaimeks nimetada

Küüslauku on kasutatud väga erinevate haiguste korral, kuid peamiselt nakkushaiguste ärahoidmiseks ja nende raviks. Näiteks 18. sajandil kasutasid venelased küüslauku gripirohuna, mistõttu seda on nimetatud ka vene penitsilliiniks. Louis Pasteur märkas oma katsetes (1858), et küüslaugumahlal on ülimalt efektiivne antibakteriaalne toime.¹ Tänapäeval diskuteeritakse selle üle, kas ja kuivõrd võib küüslaugust kasu olla südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel.

Küüslauk on laukude (Allium) perekonna taim. Kõikides laukudes leidub väävlit sisaldavaid eeterlikke õlisid jt bioaktiivseid ühendeid, mis annavad neile tugeva spetsiifilise lõhna ja kibeda maitse. Nende koorimine või tükeldamine võib panna silmad vett jooksma. Laukude bakteritevastast toimet ja head mõju südame-veresoonkonnale seostataksegi neis sisalduvate bioaktiivsete ühenditega, millel on tõestatult antimikroobne ning ka mitmete seente vastane toime.² Nii küüslauku kui ka sibulat on ammustest aegadest kasutatud rahvameditsiinis. 

Küüslaugu toitainetesisaldus

Küüslauk on süsivesikute- ja tärkliserikas lauguline. Nutridata andmebaas näitab, et 100 grammis küüslaugus on süsivesikuid 28,4 g, millest kiudained moodustavad 4,1 g, tärklis 21,9 g ja erinevad suhkrud 2,4 g.  50 grammi küüslauku katab päevasest kaaliumivajadusest, samuti B1-, B3-, B5- ja B6-vitamiini vajadusest 10%. Küüslauku võib pidada ka fosfori-, raua- ja mangaanirikkaks köögiviljaks, samuti on seal natuke C-vitamiini.  

Bioaktiivsed ühendid küüslaugus

Bioaktiivsete ühendite sisaldus küüslaugus jääb vahemikku 0,1 – 0,3 %. Tähtsamateks neist on alliin, diallüüldisulfiid, S-metüül-l-tsüsteiinsulfoksiid, ajoeen ning viimase derivaadid. Kõige olulisemaks bioaktiivseks ühendiks küüslaugus peetakse alliini, täpsemalt küll ensüüm allinaasi toimel sellest sünteesitavat allitsiini. Terves ja vigastamata küüslaugus allitsiini ei leidu, see tekibki alles taimerakkude mehaanilisel purustamisel. Usutavasti kaitseb küüslauk end sel viisil taimekahjurite eest.

Allitsiin on väga ebapüsiv ühend, mis laguneb kiiresti nii kõrge temperatuuri, valguse kui õhu toimel. Seetõttu on küüslauku kõige tervislikum tarvitada värskelt ning termiliselt töötlemata. Allitsiini ebapüsivus kuivatamisel muudab küsitavaks ka tabletivormis ning muude lõhnatute küüslauku sisaldavate toidulisandite efektiivsuse. Küüslaugu kuivatamisel ja säilitamisel muutub allitsiin püsivamateks väävlit sisaldavateks orgaanilisteks ühenditeks, millest tähtsaimaks peetakse S-allüültsüsteiini. Kuigi ka nendel ühenditel on teatud bioloogiline aktiivsus, pole see võrreldav värske küüslaugu toimega.³

Mida ütleb küüslaugu tervislikkuse kohta teaduskirjandus?

Näiteks kirjeldatakse ühes 2015. aastal avaldatud artiklis küüslaugus leiduvate bioaktiivsete ühendite mõjust veresoonte seintele ning seda, kuidas need takistavad trombide moodustumist tänu hüübimisvastasele, veresooni laiendavale, verelipiidide taset korrastavale ja ateroskleroosivastasele toimele.⁴

Teaduslikke uuringuid küüslugu haigusi ennetavast toimest on tegelikult suhteliselt vähe, mõnikord on need andnud ka erinevaid tulemusi. Näiteks jõuti ühes 2009. aastal avaldatud kliiniliste uuringute ülevaates järeldusele, et küüslauk ei mõjuta kolesteroolitaset. 2014. aastal avaldatud sarnane ülevaade juhuvalikuga kontrollitud uuringutest⁵ aga leidis, et küüslaugu tarbimisest võib südame-haiguste ennetamisel kasu olla. 

Veel paar näidet platseebokontrollitud juhuvalikuga uuringutest. 2012. aastal publitseeritud kliiniline uuring näitas, et küüslauguekstrakt tarbituna koos Q10 vitamiiniga aeglustas ateroskleroosiprotsessi ning mõjus hästi põletikunäitajatele.⁶  2013. aastal aga avaldati koronaararterite haigust põdevate patsientidega tehtud uuring, mis näitas, et neil, kes olid saanud 3 kuu jooksul küüslaugupulbri tablette 2 korda päevas, oli unearteri sise- ja keskkiht märkimisväärselt õhem võrreldes platseebogrupiga. Samas ei täheldatud erinevusi vere üldkolesterooli, LDL ja HDL kolesterooli ning triglütseriidide tasemetes.⁷

Küüslaugu söömisest võib kasu olla, kuid kindlasti pole see kahjulik

Seetõttu soovitame kasutada küüslauku kõikides toitudes, kus vähegi võimalik. Küüslauku võib tarvitada nii toorelt kui küpsetatult, aga ka toidulisandina – kapsli, tableti või ekstraktina. Kuna peamise toime annab küüslaugule allitsiin, millest tuleb ka küüslaugu spetsiifiline lõhn, siis lõhnatute küüslaugupreparaatide tarbimise mõttekuses võib kahelda. 

Võimalikud probleemid küüslaugu tarbimisel

Tundlikuma seedesüsteemiga inimestele ei pruugi toores küüslauk sobida, see võib neil kõrvetisi ja kõhuvalu põhjustada. Samuti võib küüslaugu liiga tugev lõhn vastumeelne olla. 

Kasutatud allikad:

1. https://et.wikipedia.org/wiki/Küüslauk
2. Kocić-Tanackov, G., et al. (2013). Inhibotory activity of the onion essential oil on growth Cladosporium cladosporioides, Emericella nidulans, and Eurotium spp. Journal on Processing and Energy in Agriculture, 17(1), 12-16. 
3. Annely Soots. Küüslauk. Toiduainete tervistav toime, Tervisekool 2019.
4. Seki, T., Hosono, T. (2015). Prevention of Cardiovascular Diseases by Garlic-Derived Sulfur Compounds. Journal of Nutritional Sciense and Vitaminology (Tokyo), 61(Suppl), S83-5. 
5. Kwak, J. S., et al. (2014). Garlic powder intake and cardiovascular risk factors: a meta-analysis of randomized controlled clinical trials. Nutrition Research and Practice, 8(6), 644-54.  
6. Zeb, I., et al. (2012). Aged garlic extract and coenzyme Q10 have favorable effect on inflammatory markers and coronary atherosclerosis progression: A randomized clinical trial. Journal of Cardiovascular Disease Research, 3(3), 185–190.
7. Mahdavi-Roshan, M., Zahedmehr, A., Mohammad-Zadeh, A. (2013). Effect of garlic powder tablet on carotid intima-media thickness in patients with coronary artery disease: a preliminary randomized controlled trial. Nutrition and Health, 22(2), :143-55.