Kolm eksootilist magustajat
Magustav imemari (Synsepalum dulcificum)
On kuni nelja meetri kõrgune põõsas, mis on pärit Lääne-Aafrikast. Taim on saanud nime selle järgi, et tema viljadel on eriline võime muuta magusaks nii soolane, hapu, mõru kui ka kibe maitse. Väikesest valgest õiest areneb kuni 2 cm pikkune üheseemneline punane piklik mari, mille suhkrusisaldus on madal ja mis ise on vaid aimatava magusa maitsega. Marjade võime muude toiduainete maitset muuta tuleneb keemilise ühendi mirakuliini sisaldusest. Mirakuliin on glükoproteiin, mis mõjutab keelel paiknevaid maitsmispungi kutsudes esile magusaistingu. Magustav toime kestab 30 minutit kuni kaks tundi. Tänu magustava imemarja viljade omapärasele toimele tuntakse teda ingliskeelsete nimetuste all Miracle fruit, Miracle berry, Miraculous berry ja ka Sweet berry.
Taime kodumaal Lääne-Aafrikas kasutatakse imemarjavilju näiteks veinide magustamiseks, samuti on need leidnud kasutust maisileibade maitse parandamisel.
Imemarjade omapärase toime kogemiseks võib neid süüa näiteks enne sidruni, redise, marineeritud kurgi, teravate kastmete, kibeda õlle või muude teravamaitseliste toitude ja jookide tarvitamist. Marjade säilivusaeg on lühike, vaid 2-3 päeva. Külmkuivatamise meetodil toodetakse neist graanuleid ja tablette, mis säilivad oluliselt kauem, 10-18 kuud. Mirakuliini kasutatakse ka suhkruasendajana näiteks närimiskummi, pulgakommide, maiustuste, kastmete jms magustamiseks.
Magus jamsslehik (Dioscoreophyllum cumminsii)
On kahekojaline igihaljas liaan, pärit troopilisest Aafrikast. Selle taime umbes 3,5 cm pikkustes koguluuviljades leiduv valkaine monelliin on sahharoosist 800 kuni 2000 (mõnedel andmetel isegi rohkem) korda magusam ning toiduainetetööstuses leiab see kasutamist magustajana. Monelliiniga magustatud tooteid saab kasutada kaalu langetavates dieetides, need sobivad ka diabeetikutele. Lääne-Aafrikasse on rajatud esimesed magusa jamsslehiku istandused, lisaks viljadele on ka selle taime mugulad söödavad ning magusa maitsega.
Magusmaranta (Thaumatococcus daniellii)
On 3-4 m kõrgune rohttaim Lääne-Aafrikast. Selle taime arillist ehk seemnerüüst saadakse magusamaitselist valku taumatiini. Taumatiin mõjutab keelel asuvaid maitsmispungi muutes isegi hapu maitse magusaks. Magusmaranta saadusi kasutatakse nii suhkru asendamiseks kui ka toiduainete lõhna ja maitse tugevdamiseks. Taumatiin on sahharoosist 1500 kuni 3000 korda magusam. Magusmaranta tarvitamisel jääb suhu lagritsataoline järelmaitse. Traditsiooniliselt on magusmarantat Lääne-Aafrikas kasutatud leiva maitsestamiseks ning veini ja hapu maitsega toitude magustamiseks. Alates eelmise sajandi 90-ndatest kasutatakse taumatiini toiduainete- ja kondiitritööstuses magusainena, samuti lõhna- ja maitsetugevdajana. Praegu on taumatiini kasutamine sünteetiliste magustajate asendajana levinud eeskätt USA-s, Austraalias ja Jaapanis.
Kasutatud allikad:
- McCurry, J. Miracle berry lets Japanese dieters get sweet from sour. Kasutatud 08.2020,
- Kant, R. (2005). Sweet proteins – Potential replacement for artificial low calorie sweeteners. BMC, Nutrition Journal, 4(5).
- Most, B. H., Summerfield, R. J., Boxall, M. (1978). Tropical plants with sweetening properties, 2. Thaumatococcus daniellii. Economic Botany, 32, 321-335.
- Chinedu, S. N., et al. (2014). Analyses of the leaf, fruit and seed of Thaumatococcus daniefii (Benth.): exploring potential uses. Pakistan Journal of Biological Sciences, 17(6), 849-54.