Ketogeenne dieet – imeravi ülekaalu vastu või mitte?

Inimesed on üha enam hädas ülekaaluga, ning sellega seoses ilmub turule järjest rohkem dieete, mis imelist kaalulangust ja muid tervisehüvesid lubavad. Ühena nendest on populaarsust kogumas ketogeenne dieet. 

Mida kujutab endast ketogeenne dieet?

Meie keha jaoks on kõige lihtsam saada energiat süsivesikutest ehk maakeeli suhkrutest. See on ka üks põhjus, miks kõige sagedamini tunneme ihalust just süsivesikuterikaste toitude järele. Kui kõht läheb tühjaks, haarame tüki šokolaadi või saiakese, väga  ahvatlevad on pitsa ja praekartul. Ametlikud toitumissoovitused lubavad meil 50-60% toiduenergiast saada süsivesikutest, kuid tänapäeval tarbime neid oluliselt rohkem. Ketogeense dieedi puhul aga viiakse süsivesikute osakaal väga madalaks, ning kehale antakse energiat alternatiivsest allikast – rasvadest. Vähendada võidakse ka valkude osakaalu, kuid see peab jääma piisavaks, et keha talle vajaliku valgukoguse kätte saab. Makrotoitainete proportsioone ketodieedi erinevate variatsioonide puhul vaatleme täpsemalt tagapool. 

Ketogeenset dieeti on juba aastakümneid kasutatud ravidieedina ravile raskesti alluvate epilepsiavormide korral. Viimasel ajal leiab see järjest enam kasutust teatud vähitüüpide puhul, ning üha enam on tõendeid selle kohta, et lisaks epilepsiale võib sellest abi olla ka mõne teise närvisüsteemi haiguse leevendamisel.

Klassikalise ketogeense dieedi puhul langetatakse süsivesikute osakaal kuni 4%-ni (äärmuslikel juhtude isegi 2%-ni) päevasest toiduenergiast. Sellega viiakse organism nn ketoosiseisundisse. Kui süsivesikuid napib ja veresuhkru tase on madal, lõhustatakse rasvhapped maksas ketokehadeks ehk ketoonideks, ning ketoos ongi seisund, kus  organism kasutab energia toomiseks ketokehasid. 

Evolutsiooni seisukohalt on ketoos mõeldud keha päästmiseks süsivesikuid sisaldava taimse toidu puudusel, mil organism peab energiaallikana kasutama loomse päritoluga toitu. 

Ketogeense dieedi erinevad vormid

Klassikaliseks ketogeenseks dieediks peetakse toiduvalikut, kus süsivesikuid on 4%, valke 6% ja rasva 90%. Modifitseeritud dieet lubab 6% süsivesikuid, 12% valku ja 82% rasva. MCT-õlidel (Medium Chain Triglycerides – keskmise ahelaga triglütseriidid) baseeruva ketogeense dieedi korral lubatakse 17% süsivesikuid, 10% valku ja 73% rasva, sest MCT-õli aitab ketoosil kergemini tekkida. Modifitseeritud Atkinsi dieet, mis kuulub samuti ketodieetide hulka, lubab valku rohkem – 30%, süsivesikuid aga 5% ja rasva 65%. 

Ketogeenset dieeti pidavate kaalulangetajate poolt enim kasutatud ja propageeritud suhe on 75% rasva, 20% valku ja 5% süsivesikuid. 

Ketodieetides, mis lubavad rohkem valku, on külluslikult rasva, kuid võrreldes ravieesmärgil kasutatavate dieedivormidega saab süüa suuremas koguses kala, mereande, juustu, liha, muna, jogurtit ja madala süsivesikutesisaldusega köögivilju. Ratsioonist tuleb aga välja jätta puuviljad, leiva- ja pastatooted, kaunviljad, süsivesikuterikkad köögiviljad ja muidugi suhkrud. 

Kas just see dieet aitab võrreldes teistega kiiremini kaalu langetada? 

Ketogeenne dieet mõjutab tõesti tugevalt kehakaalu ning sellega kaasneb kaalulangus. Vahel kaasneb dieediga ka üldise kaloraaži piiramine – sellisel juhul on kaalulangus veelgi suurem.

Samas põhinevad paljud kaalulangetamise dieedid ja toitumisprogrammid süsivesikute osakaalu vähendamisel. Igasugune dieet, mis piirab kaloreid või vähendab oluliselt süsivesikute tarbimist, võib lühiajaliselt kaalu langetada. Kõige olulisem küsimus on aga see, kas niisugusel moel kaalu langetada on tervislik?

Ketogeense dieedi plussid ja miinused

Kuigi ketogeensest dieedist võib teatud haiguslike seisundite puhul abi olla, peab arvestama, et selle pikaajaline rakendamine on keeruline. Ning kaasneda võivad tõsised kõrvatoimed, mille leevendamisega ei pruugi inimene iseseisvalt hakkama saada. Näiteks on ketogeenne dieet vastunäidustatud juhul, kui inimesel on olnud pankreatiit, kui ta põeb mõnd sapipõiega seotud haigust, või kui tal on probleeme maksatalitluse või rasvade seedimisega. Samuti ei sobi see dieet bariaatrilise operatsioonide (toidu maost möödajuhtimine) ning neerupuudulikkuse korral. Ning ketodieet on vastunäidustatud ka juhul, kui inimese toitumuslik seisund on väga kehv, sest niisugusel dieedil olles võib puudu jääda mitmetest olulistest toitainetest. Kui keha on juba eelnevalt toitainetepuuduses, teeme ketodieediga organismile oodatud kasu asemel kahju. 

Ketogeense dieedi kõrvaltoimeteks võivad olla veresuhkru liiga madal tase, vastupandamatu magusaisu, nõrkus, väsimus, peapööritus, kõhukinnisus või dieedi alguses kõhulahtisus, lihaskrambid, vahel unetus, peavalud, iiveldus (eriti alguses), neerukivid, vitamiinide ja mineraalainete puudus. Mõnel inimesel võib dieedi alguses kiireneda südamerütm (nt madala vererõhu korral). 

Kas ketogeenset dieeti saab kasutada diabeedi profülaktikaks?

Kuna madala süsivesikute- ja kõrge rasvasisaldusega dieete on juba mõnda aega kasutatud, on neid ka omajagu uuritud, ning mõned autorid on avaldanud arvamust, etniisugustel dieetidel võib diabeedi eelsoodumuse korral olla seda häiret ennetav toime. Samas aga leiab ühest hiljutisest uuringust¹ viiteid, et ketogeenne dieet võib soodustada insuliinresistentsuse teket, mis omakorda võib viia II tüüpi diabeedi kujunemisele. 

Ketogeenset dieeti on raske pidada, sellel on mitmeid potentsiaalseid kõrvaltoimed, ning pole ka piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid selle pikaajalise kasutamise ohutust ja tervisekasu.² Pigem saame rääkida ketogeensest dieedist kui ravidieedist.  Seda dieeti ei saa pidada tervislikuks toitumiseks, ning võrreldes teiste diabeedi ennetamiseks kasutatavate tervislikumate ja vähem piiravate dieetidega ei ole sellest saadav kasu suurem. 

Küll aga saame ketogeensest dieedist kasuliku mõtte, et süsivesikutega liialdamine ei ole tervislik. Diabeedi ennetamiseks ehk selle profülaktikaks piisab tasakaalustatud toitumisest, kus välditakse kõrge suhkrusisaldusega rafineeritud toiduaineid, piiratakse mõistlikkuse piirides süsivesikute hulka ning jagatakse süsivesikud ühtlaselt päevaste toidukordade vahel, et veresuhkru taset tasakaalustada. 

Miks ketogeense dieedi populaarsus kasvab?

Ketogeense dieediga loodetakse saada kiireid tulemusi pikka aega vaevanud kaaluprobleemile. Sellele lisaks lubavad selle dieedi pakkujad sageli muidki imepäraseid tervisemõjusid. Mõnede jaoks lisab dieedile usaldusväärsust ka selle kõrge hind. On ju igati loomulik, et kui varasemad pingutused pole vilja kandnud, haaratakse uue õlekõrre järele. 

Tuleks endale aru anda, et kiireks ja püsivaks kaalulangetuseks pole olemas imeravimit. Sobivat toitumuslikku lähenemist valides soovitame konsulteerida pädeva TOITUMISTERAPEUDIGA, kes aitab teie tervise eripärasid arvestades leida parima viisi kehakaalu langetamiseks. Ja mis eriti oluline – ka saavutatud languse säilitamiseks. See tähendab elustiili muutmist, mitte kiirdieetide kasutamist, sest menüü, mida järgima hakkate, peab olema jätkusuutlik ja katma teie organismi toitainetevajaduse.

Kui keegi nimetab ennast sertifitseeritud spetsialistiks, siis uurige täpsemalt, missugune on tema sertifikaat ehk tunnistus. Mida ta on konkreetselt õppinud, missuguses koolis, missuguste õpetajate juures, ja kas ta on ka sooritanud eksameid, mis tema pädevust kinnitavad. 

Toitumisspetsialisti valides tuleb silmas pidada, et ketogeenset dieeti ravidieedina saavad soovitada vaid arstid või teatud juhtudel ka funktsionaalse toitumise terapeudid. Toitumisnõustajal ja tavalisel toitumisterapeudil pole õigust inimest ketogeensele dieedile panna. Samas oskavad vastava väljaõppe saanud toitumisterapeudid juhendada ketogeense dieedi läbiviimist, kui see on pädeva spetsialisti poolt määratud. 

Toitumisterapeutidel on oskused, mis aitavad dieetidemaailmas orienteeruda. Nemad suudavad teid just teile sobiva lähenemise leidmisel aidata ja juhendada. Enne dieedi kasutamist on ääretult oluline veenduda, et dieeti valida aidanud ja selle läbiviimist juhendav inimene on pädev seda tegema, dieediga kaasnevaid terviseriske tuvastama ja nendega toime tulema.

Kasutatud allikad:

1. Grandl, G., et al. (2018). Short‐term feeding of a ketogenic diet induces more severe hepatic insulin resistance than an obesogenic high‐fat diet. Journal of Physiology, 596(19), 4597–4609. 
2. Brouns, F. (2018). Overweight and diabetes prevention: is a low-carbohydrate–high-fat diet recommendable? European Journal of Nutrition, 57(4), 1301–1312.