Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Toitumissoovitusi ärevushäirete puhul
Ärevushäireid võivad põhjustada nii psühholoogilised tegurid kui ka organismis aset leidvad biokeemilised protsessid või hälbed nende kulgemises. Esimesel juhul saab ärevuse vastu võidelda stressiallikaid vähendades, pingetega toimetulekut õppides ning lõdvestumis- ja lõõgastumistehnikaid kasutades. Teisel juhul võib abi olla toitumisharjumuste ülevaatamisest.
Loe edasi
Piim – jumalate poolt loodud täiuslik vedelik?
Piim on muutunud üheks peamiseks toiduaineks. Lisaks piima joomisele sööme juustu, kohupiima ja muid tahkeid piimatooteid, piimast lisatakse paljudele toitudele ning sellest valmivad ka hõrgud magustoidud. Kuidas mõjub aga piim meie tervisele?
Loe edasi
Toiduvaliku mõju unehormooni tootmisele
Selles artiklis vaatleme, missuguste vitamiinide, mineraalainete ja aminohapete puudus võib unehäirete tekkes rolli mängida ja kuidas õige toiduvalikuga uneprobleemidele leevendust leida. Ühtlasi vaagime tuntumaid rahvasuus levinud soovitusi – kas näiteks soe piim meega enne magamaminekut aitab tõepoolest kiiremini uinuda?
Loe edasi
Tsütotest – abiks või mitte?
Järjest enam pööratakse tähelepanu tervisliku toitumise vajalikkusele ja üha enam leiab ka kõlapinda toidutalumatuse teema. Inimesed tajuvad, et teatud toiduained neile ei sobi ning otsivad nende väljaselgitamiseks erinevaid võimalusi. Praegu saab Eestis ennast testida nelja erineva toidutalumatuse testiga, mille hulgas on ka tsütotest.
Loe edasi
C-vitamiinist saadav kasu ja võimalik kahju
C-vitamiin on vesilahustuv vitamiin, mida kehas ei ladustata, mistõttu peame seda iga päev toiduga saama. Inimese organism C-vitamiini ise ei tooda, selle päevane vajadus on aga umbes 100 mg. Teatud juhtudel – näiteks aktiivne sportimine või suitsetamine – vajatakse C-vitamiini rohkem. Piisav taimetoidu osakaal katab meie päevase C-vitamiini vajaduse kuhjaga, mis muudab vitamiinilisandid tarbetuks. Samuti pole toiduga saadava C-vitamiini puhul põhjust rääkida selle vitamiiniga liialdamise ohtlikkusest, mis toidulisandite puhul on täiesti reaalne.
Loe edasi
Jõululaud vanade eestlaste moodi
Kuigi jõulude tähendus, jõulutoidud ja kombestik on aja jooksul muutunud, säilib siiamaani rõhuasetus rikkalikule toidulauale, ning seda nii meil kui ka mujal maailmas. Jõulusöömaajal arvati olevat maagiline mõju sööja jõule ja tervisele. Jõuluõhtul tuli süüa 9 kuni 12 korda, või siis panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli varasematel aegadel pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatiseks, et uuel aastal saab toitu olema külluslikult.
Loe edasi
Serotoniini tootmise mõjutamine toitumisega ehk „kuidas ennast õnnelikuks süüa“
Vaimne heaolu sõltub suurel määral toitumisest. Üldteada on, et toit mõjutab meie tujusid. Rahvasuus on ju tuntud ütlus, et sööda mehel kõht täis, siis on tal tuju hea. Sellel seosel on tõepoolest tõepõhi all, nagu on välja selgitanud neurogastroenteroloogid. Sealjuures ei ole oluline mitte ainult see, mida me sööme, vaid ka kuidas me sööme. Mõlemal on oma roll selles, kas meie ajus toodetakse piisavalt serotoniini või mitte.
Loe edasi
Mis on stress?
Stressi all mõeldakse füüsilist, vaimset või emotsionaalset pinget. Aga mitte igasugust pinget, vaid seisundit, mida inimene kogeb siis, kui probleemi või olukorraga toimetulek kipub üle jõu käima. Samas on stress väga subjektiivne fenomen – igaüks tajub seda omamoodi ja reageerib stressitekitavatele situatsioonidele erinevalt.
Loe edasi
Elu ilma migreenita
Jane lugu, kes elas aastaid teadmisega, et paar korda kuus esinevad tugevad peavalud tuleb lihtsalt ära kannatada. Kirjeldamatult tugevatele peavaludele lisandusid iiveldus, oksendamine, valgus- ja müratundlikkus, nõrkustunne ja kõnehäired. Valud kestsid 2-3 päeva ning migreeniravimitest abi polnud. Loe edasi, et näha, millest Jane abi sai.
Loe edasi
Selektiivne ehk valiv söömishäire lapsel, Markuse näide
Selektiivne söömishäire väljendub vastumeelsuses teatavate söökide suhtes. SED all kannatav laps keeldub kategooriliselt uute toiduainete proovimisest, mille tulemusel võib menüü jääda äärmiselt piiratuks. Toitude vältimine põhineb tavaliselt nende tekstuuril ja/või lõhnal. Sageli jäetakse toiduvalikust välja just kõige tervislikumad toidugrupid – puu- ja köögiviljad. Jagame 8-aastase Markuse lugu.
Loe edasi
Süsivesikud mõjutavad vere glükoositaset erinevalt
Veresuhkru taset mõjutavad tugevalt toiduainete glükeemiline indeks (GI) ja glükeemiline koormus (GK). Madala GI-ga toidust pärit glükoos imendub vereringesse aeglaselt ning tõstab veresuhkru taset pikkamööda. Sellele vastuseks peab ka kõhunääre tootma palju vähem insuliini. Eriti oluline on veresuhkru üle kontrolli saavutamine diabeetikutel, kuid veresuhkru tase mõjutab ka südame-veresoonkonna seisundit ja kehakaalu.
Loe edasi
HPV viirus, emakakaela muutused ja toitumine
HPV ehk inimese papilloomviirus on väga levinud viirus, ning enamus meist nakatub sellesse elu jooksul vähemalt korra. Papilloomviirustest tekivad meil muuhulgas ka soolatüükad ja konnasilmad. Kõige enam aga kuuleme sellest viirusest seoses tema emakakaelavähi teket soodustava toimega.
Loe edasi