Piim – jumalate poolt loodud täiuslik vedelik?

10.12.2021

Ühed varasemad andmed piima kasutamise kohta pärinevad Eufrati orust Babüloni lähedalt, kust üks arheoloog leidis piima joomist kujutava seinamaalingu, mille vanuseks usutakse olevat umbes 5000 aastat. Piima toiduks tarvitamise juured pärinevad kindlasti juba ajast 6000 – 8000 aastat e.Kr. Näiteks iidses Egiptuses peeti piima tarvitamist rikkuse ja staatuse märgiks. Ka piiblis ja iidsetes hindu tekstides on räägitud piimast kui populaarsest joogist.12

Piim on muutunud üheks peamiseks toiduaineks. Lisaks piima joomisele sööme juustu, kohupiima ja muid tahkeid piimatooteid, piimast lisatakse paljudele toitudele ning sellest valmivad ka hõrgud magustoidud. Kuidas mõjub aga piim meie tervisele?

Piima koostis ja mõju tervisele

Piimavalgud on aminohappeliselt koostiselt täisväärtuslikud, sest nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mida organism ise toota ei suuda. Tähtsaim piimavalk on kaseiin, väiksemal määral leidub piimas ka albumiini ja globuliini. Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub – nii toodetakse juustu ja kohupiima. 

Piima looduslik rasvasisaldus kõigub vahemikus 3-5%. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning heaks energiaallikaks. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37°C) ning see on tervislik A- ja D-vitamiini allikas, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks. Lehmapiima rasvast 30% moodustab kehale vajalik olehape, mille sisalduse poolest on tuntud ka oliiviõli. Piimarasvas leiduvatest linool- ja alfa-linoleenhappest lähtub luu uuenemiseks vajalike regulaatormolekulide (prostaglandiinide) süntees. 

Mitmetes uuringutes on leitud piimas (ja ka lihas) sisalduval konjugeeritud linoolhappel tervist edendavaid omadusi – näiteks ateroskleroosi, erinevaid vähivorme ja kõrget vererõhku ennetavat toimet ning toetavat mõju immuunfunktsioonile.1,2,3 

2010. aastal avastasid Harvardi Tervisekooli (Harvard Public School of Health) teadlased piimarasvast trans-palmitoleenhappe (trans-palmitolenic acid), mis võib olulisel määral vähendada II tüüpi diabeeti haigestumist. Uuriti vanemaealisi täiskasvanuid, keda südamehaiguste riski määramiseks oli jälgitud juba 20 aastat. Järeluuringu käigus leiti, et neil,  kellel ringles veres rohkem trans-palmitoleenhapet, oli diabeeti haigestumise tõenäosus palju väiksem.4 Trans-palmitoleenhappe sisaldus veres sõltus tarvitatud täisrasvaste piimatoodete määrast ning see mõjutas positiivselt ka südame-veresoonkonna haiguste riskifaktoriks olevat kogukolesterooli ja HDL-kolesterooli suhet ning alandas triglütseriidide taset. 

Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. See on oluliseks energiaallikaks just lastele. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetrakti asustavate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks, sellel põhineb hapupiimatoodete valmistamine. Hapnenud piimatoodetest saadavad piimhappebakterid toetavad soolestiku mikrofloorat, stimuleerivad organismi immuunsüsteemi, aitavad kahjutuks teha kantserogeene ja mutageene. Nende teatud tüvedel on ka antioksüdantne vabu radikaale neutraliseeriv toime. Eestis on levinumad piimhappebakteritega valmistatud tooted jogurt, keefir, hapendatud pett ja atsidofiilpiim.

Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kuna kaltsiumi omastamist soodustab piimarasvas leiduv vitamiin D, siis siin on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on samuti oluline roll kaltsiumi ainevahetuses. 

Vitamiinidest leidub piimas lisaks juba mainitud A- ja D-vitamiinile ka E-, B- ja C-vitamiini. Suvine piim on vitamiinirikkam, vitamiinisisaldus oleneb ka söödast. Mikroelementidest on piimast leitud mangaani, tsinki, fluori, joodi, koobaltit, rauda, vaske jt. Paljud neist on olulised luude moodustumiseks ja uuenemiseks. Piimas leiduval kaltsiumil aitavad imenduda selles leiduvad D- ja C-vitamiin, magneesium, tsink, kaalium, raud ja fosfor, juba eespool mainitud piimasuhkur laktoos ning selles sisalduv alfa-linoleenhape. Oluline on ka rasvhapete olemasolu, rasvavaba piim on kasutu. Luu uuenemise jaoks on head just piim ja jogurt, kohupiim ja juust aga luu uuenemist samaväärselt ei toeta. Põhjuseks võib olla asjaolu, et tahked piimatooted on tugevasti töödeldud ning see on muutnud kaseiini molekule raskendades sealt kaltsiumi kättesaamist (ka piima pastöriseerimine vähendab selles leiduva kaltsiumi biosaadavust). Samuti on tahked piimatooted suurema valgusisaldusega, liigne valk viib aga kaltsiumi organismist välja. 

Piim sisaldab ka fütotoitaineid karotenoide, mis piimarasvas lahustununa annavad sellele iseloomuliku kollase värvuse.

Piima soovitatakse juua luude tiheduse tagamiseks, vererõhu ja kolesteroolitaseme normaliseerimiseks (14% piimarasva rasvhapetest tõstab kolesteroolitaset, 45% langetab), hambaemaili kahjustuste vältimiseks ja soolevähiriski vähendamiseks. Need, kellel esineb soolatundlik (NaCl) vererõhu tõus, reageerivad piima tarvitamisele eriti hästi. Soodsalt mõjub ka jogurt, näiteks insuliinist mittesõltuva diabeetilise hüpertensiooni puhul. 

Väiksemad lapsed võiksid juua 3,2%-3,5% rasvasusega piima. Uuringus, kus vaadeldi last soovivaid naisi leiti, et nende viljakus, kes tarbivad täisrasvaseid piimatooteid, oli madala rasvasisaldusega piimatooteid tarbivate naistega võrreldes natuke kõrgem.5

Hiljutised uuringud viitavad ka sellele, et piimatooted soodustavad lihaskasvu6 ning parandavad füüsilise pingutuse järgset taastumist.7

Mõnede uuringute põhjal arvatakse, et piimatoodete tarbimine võib kaitsta erinevate vähivormide, näiteks rinnavähi eest.8 Fermenteeritud piimatoodetel on täheldatud jäme- ja pärasoolevähki ennetavat toimet.9 Põhjus võib peituda nii piimatoodetes leiduvas kaltsiumis kui teistes vähivastastes ühendites nagu konjugeeritud linoolhape, D-vitamiin, võihape, sfingolipiidid ja probiootilised bakterid.10 Piim võib ka põievähi riski vähendada.15 On ka näidatud lehmapiima kasulikku toimet hiirtele kemoteraapia puhul, kus see toetas kemoterapeutilise ravimi toimet ning aitas pärast teraapiat soolestiku limaskesta taastada.11

Kui räägime piima tervislikkusest, siis kõige ideaalsema koostisega on kuumutamata toorpiim. Kuumutamisel (ka pastöriseerimisel) hävivad piimas leiduvad ensüümid, mis aitavad organismil valke, rasvu ja süsivesikuid seedida, samuti mõned vitamiinid, ning muutub ka valkude loomulik struktuur. Muidugi kasutatakse kuumtöötlemist eesmärgiga meid kaitsta. Pastöriseerimise eesmärgiks on hävitada patogeensete mikroorganisme, näiteks võib piimas leiduda baktereid Salmonella ja E. coli O157. Pastöriseerimine muudab ka piimavalgu kaseiini looduslikke omadusi ning on leitud, et see protseduur vähendab kaseiini allergeensust.13

Millist piima valida?

Võimaluse korral tuleks eelistada mahepidamisel lehmade piima, sest mahepiimas on mitmete toitainete, s.h. kaltsiumi, vitamiini C, omega-3 rasvhapete ja konjugeeritud linoolhappe sisaldus kõrgem ning omega-6/omega-3 rasvhapete suhe parem (st suurem omega-3 rasvhapete osakaal). Konjugeeritud linoolhappel on organismis oluline roll valkude ja süsivesikute sünteesis, see soodustab rasvade põletamist, on antikantserogeensete omadustega, vähendab diabeediriski ning tugevdab immuunsüsteemi. Konjugeeritud linoolhappe sisaldust piimas mõjutavad ka lehmade karjatamise iseärasused, aastaaeg, ilmastik ja sööt. On kindlaks tehtud, et mida rohkem söövad lehmad rohusöötasid, eriti värsket rohtu, seda enam on piimas konjugeeritud linoolhapet.14 

Eelistada võiks hapendatud piimatooteid, nt keefiri ja jogurtit, sest nii saame kasu ka neis sisalduvatest soolestiku mikrofloorat toetavatest probiootilistest bakteritest. Et saada kätte kõik tervistav, mida piimarasval pakkuda on, tarvitage suurema rasvasisaldusega piimatooteid, eriti kehtib see laste puhul. 

Kasutatud allikad:

  1. Clement, L. P., Scimeca, J. A., Thompson, H. I. (1994). Conjugated linoleic acid. A powerful anticarcinogen from animal fat sources. Cancer, 74(3 Suppl), 1050–4.
  2. Kritchevsky, D. (2000). Antimutagenic and some other effects of conjugated linoleic acid. The British journal of nutrition, 83(5), 459–65.
  3. Roy, B. D. (2008). Milk: the new sports drink? A Review. Journal of the International Society of Sports Nutrition, 5, 15.
  4. Dariush, M., et al. (2010). Trans-Palmitoleic Acid, Metabolic Risk Factors, and New-Onset Diabetes in U.S. Adults: A Cohort Study. Annals of Internal Medicine, 153, 790-799.
  5. Chavarro, J. E., Rich-Edwards, J. W., Rosner, B., Willett, W. C. (2007). A prospective study of dairy foods intake and anovulatory infertility. Human Reproduction , 22(5),  1340–7.
  6. Roy, B. D. (2008). Milk: the new sports drink? A Review. Journal of the International Society of Sports Nutrition, 5, 15.
  7. Ferguson-Stegall, L., McCleave, E., Doerner, P. G., Ding, Z., Dessard, B., Kammer, L., Wang, B., Liu, Y., Ivy, J. L. (2010). “Effects of Chocolate Milk Supplementation on Recovery from Cycling Exercise and Subsequent Time Trial Performance. International Journal of Exercise Science: Conference Abstract Submissions, 2(2).
  8. Dong, J. Y., Zhang, L., He, K., Quin, L. Q. (2011). Dairy consumption and risk of brest cancer: a meta-analysis of prospective cohort studies. Breast Cancer Research and Treatment, 127(1), 23 – 31.
  9. Pala, V., Sieri, S., Berrino, F., Vineis, P., Sacerdote, C, Palli, D., et al. (2011). Yogurt consumption and risk of colorectal cancer in the Italian European prospective investigation into cancer and nutrition cohort. Inernational Journal of Cancer, 129(11), 2712-2719. 
  10. Pufulete, M. (2008). Intake of dairy products and risk of colorectal neoplasia. Nutrition Research Reviews, 21(1), 56-67.
  11. Sun, X., Zhang, J., Gupta, R., Macgibbon, A. K., Kuhn-Scherlock, B., Krissansen, G. W. (2011). Dairy milk fat augments paclitaxel therapy to suppress tumour metastasis in mice, and protects against the side-effects of chemotherapy. Clinical & Experimental Metastasis, 28(7):675-88.
  12. Murray, M., Pizzorno, J., Pizzorno, L. The Encyclopedia of Healing Foods. 2005.
  13. Monaci, L., van Hengel, A. J. (2007). Effect of heat treatment on the detection of intact bovine betalactoglobulins by LC mass spectrometry. Journal of Agricultural and Food Chemistry, 55(8), 2985-92.
  14. Mahekeskuse kodulehekülg. Kasutatud 31.01.2012,  http://mahekeskus.wordpress.com/category/pestitsiidid/ 
  15. Mao, Q. Q., Dai, Y., Lin, Y. W., Qin, J., Xie, L. P., Zheng, X. Y. (2011). Milk consumption and bladder cancer risk: a meta-analysis of published epidemiological studies. “  Nutrition and Cancer, 63(8), 1263-71.