Toiduainetest
Hiljutised lisatud artiklid
Lutserniseemneid ja lutserniidusid ei soovitata luupusehaigetele
Lutserniseemned, -idud ja -võrsed sisaldavad kanavaniini – mittevalgulist aminohapet, mille toiduga manustamine on katseloomadel põhjustanud erütematoossele luupusele (teatud põletikulisele sidekoehaigusele) sarnanevat sündroomi.
Loe edasi
Kas sellerimahl on imeravim seedimise parandamiseks, nagu väidab Meditsiinimeedium?
Meditsiinimeediumist võime lugeda ülistuslaulu sellerile ja seda, kuidas sellerimahl ja ainult sellerimahl taastab maohappe täielikult. Funktsionaalse toitumise terapeudina soovin teada, kas väidetu leiab kinnitust biokeemiast. Kas selleri koostisosad tõesti suudavad Meditsiinimeediumis lubatud mõju tagada?
Loe edasi
Kas fütoöstrogeenid on kasulikud nii naistele kui meestele?
Üheks fütotoitainete grupiks on fütoöstrogeenid ehk taimsed östrogeenid. Huvi fütoöstrogeenide vastu on plahvatuslikult kasvanud viimaste aastakümnete jooksul, sest sünteetilistel hormoonidel on kõrvaltoimeid. Käesoleva kirjutise eesmärk on tutvustada erinevaid fütoöstrogeene ning vaadelda nende tarbimise ohutust erinevate terviseseisundite puhul.
Loe edasi
Marjad sisaldavad tervist toetavaid fütotoitaineid flavonoide
Marjad (muidugi räägime vaid söödavatest marjadest) erinevad mitte ainult välimuse, vaid ka toitainete sisalduse poolest. Ometi on neil selles osas ka palju sarnast. Marjad sisaldavad tavaliselt rohkesti C-vitamiini, kaaliumi, kiudaineid ja mitmesuguseid fütotoitaineid. Samuti on marjades rikkalikult teisigi vitamiine ja mineraalaineid.
Loe edasi
Suhkrut palmidelt
Palmid, keda Rootsi loodusteadlane Carl Linne kutsus taimeriigi printsideks, seostuvad meile sageli kaugete eksootiliste maadega. Tegemist on majesteetlike taimedega, kelle mitmekesisus ja arvukus on üllatavalt suur. Tänaseks on kirjeldatud üle 2600 palmiliigi 184 perekonnast. On ka mitmeid palmiliike, keda kasutatakse palmisuhkru tootmiseks. Suhkrut toodetakse peamiselt palmide õisikuvarte mahlast, meepalmi puhul aga tüvest.
Loe edasi
Melatoniin, selle tootmine ja sisaldus toitudes
Melatoniini ehk unehormooni eritab peamiselt käbinääre. See asub kahe ajupoolkera vahel ja meenutab kujult männikäbi, idamaades on käbinääret kutsutud kolmandaks silmaks. Melatoniini süntees toimub eeskätt öösel, siis toodetakse seda 10-20 korda rohkem kui päeval.
Loe edasi
Pastinaak, seller ja paljud teisedki toiduained sisaldavad toksilisi psoraleene
Psoraleenid on taimedes leiduvad looduslikud orgaanilised ühendid, millel on teatud ravitoime. Nende suur sisaldus toidus võib aga probleeme põhjustada. Rikkaliku psoraleenidesisalduse poolest paistavad silma viigimarjad, aga ka näiteks seller, porgand, pastinaak, juurseller, sidrun, greipfruut, laim. Psoraleeniderikkad on ka paljud ürdid – aniis, köömen, harakputk, koriander, fenkol, till, sinep jt.
Loe edasi
Aedseller ja selle mõju tervisele
Sellerimahla joomine muutus populaarseks pärast seda, kui Anthony William ehk „Meditsiinimeedium“ soovitas juua igal hommikul tühja kõhuga 16 untsi ehk 473 ml varssellerimahla. Tema sõnul vähendab see põletikku, langetab kaalu, parandab seedimist, vähendab puhitusi ning aitab ka ekseemi, psoriaasi jm tervisehädade vastu. Siinkohal tuleks mainida, et Anthony Williamil puudub ametlik meditsiiniline haridus.
Loe edasi