Aedseller ja selle mõju tervisele

Sellerimahla joomine muutus populaarseks pärast seda, kui Anthony William ehk „Meditsiinimeedium“ soovitas juua igal hommikul tühja kõhuga 16 untsi ehk 473 ml varssellerimahla. Tema sõnul vähendab see põletikku, langetab kaalu, parandab seedimist, vähendab puhitusi ning aitab ka ekseemi, psoriaasi jm tervisehädade vastu. Siinkohal tuleks mainida, et Anthony Williamil puudub ametlik meditsiiniline haridus.

Aedselleris sisalduvad toitained

Aedseller on sarikaliste sugukonda selleri perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim. Kaheaastane tähendab, et esimesel aastal kasvatab taim endale lehed ning teisel aastal moodustuvad õied ja seemned. Aedselleri kolm teisendit on juurseller, lehtseller ja varsseller.

Seller sisaldab umbes 95% vett.¹ Aedselleri kõik teisendid on väga kiudaineterikkad, samuti on seller väga hea kaaliumiallikaks. Kuid ainult varsseller sisaldab ka märkimisväärselt naatriumi (107 mg).

Kaaliumi päevane vajadus on naistel 3,1 g ja meestel 3,5 g. Naatriumi aga ei tohiks päevas tarbida rohkem kui 2400 mg.²

K-vitamiinil soovituslikud päevased kogused puuduvad, kuid päevane vajadus võiks olla 1 μg kehamassi kg kohta.² Juurseller paistab silma oma ülisuure K-vitamiini sisaldusega (100  μg). Ka varsselleris on seda märkimisväärselt – 29 μg. Varsseller sisaldab ka üpris palju folaate (36 μg) ning juurseller C-vitamiini (11 mg).^3,4 Folaatide päevane vajadus on minimaalselt 300 μg ning C-vitamiinil 100 mg.² Samuti leidub vars- ja lehtselleris märkimisväärsetes kogustes karotenoide (vastavalt 553 BCE ja 2900 BCE), millest keha suudab toota A-vitamiini.⁴

Selleri kasulik mõju tervisele

Tänu rohkele kiudainetesisaldusele võib seller aidata langetada vere kolesteroolitaset. Selleris sisalduvad orgaanilised ühendid ftaliidid stimuleerivad sapimahlade sekretsiooni,  vähendavad stressihormoonide tootmist ja laiendavad veresooni aidates parandada vereringet ja langetada vererõhku.⁵ Vererõhku aitab langetada ka selleris sisalduv kaalium. Madalam vererõhk omakorda tähendab väiksemat koormust südame-veresoonkonnale, mis pidurdab ateroskleroosi ning vähendab infarkti- ja insuldiriski.^6,7,8 Kuid peab silmas pidama, et varsseller on lisaks kaaliumile ka naatriumirikas, mistõttu selle tarbimisega ei tohiks liialdada – liigne naatrium soodustab südame-veresoonkonnahaigusi.⁹

Selleriseemnetel on diureetiline ehk urineerimist stimuleeriv toime, mistõttu võib neist abi olla põie- ja neeruprobleemide korral, samuti aitavad nad podagra korral probleemiks olevat liigset kusihapet kehast eemaldada. Selleriseemneekstraktil on ka kuseteede infektsiooni tekitavate bakterite vastane toime.⁶

Selleris leiduvatel ühenditel on põletikuvastaseid omadusi,¹⁰ millest on kasu artriidi, reuma ja podagra puhul. Selleriekstraktid võivad leevendada liigesevalu ja turset liigeste ümber.

Selleri komponentidel luteoliinil ja kumariinil on leitud vähivastaseid omadusi.¹¹ Seller sisaldab ka märkimisväärelt antioksüdantseid vitamiine C ja A (viimast beeta-karoteenina), mis toetavad immuunsust ja toimivad vähivastaselt.⁶ Selleris leidub fütotoitaineid nagu fenoolhapped, flavoonid ja flavonoolid, ning lisaks ka antioksüdantset mineraalainet mangaani. Fütotoitained aitavad võidelda põletike vastu, antioksüdandid aga paljusid haigusi soodustavaid oksüdatiivseid kahjustusi vältida.⁵

Selleri tarbimisega seotud ohud

Seller sisaldab looduslikke toksiine furokumariine (psoraleene). Taim toodab furokumariine selleks, et saada hakkama viiruste, bakterite, seente ja putukatega – need ühendid toimivad looduslike pestitsiididena. Katseloomadega tehtud uuringute põhjal võivad furokumariinid olla isegi mutageense ja kantserogeense toimega. Ühtlasi on selgunud, et selleri kuumtöötlemine furokumariinide sisaldust ei väheda.¹² Samas ei reguleeri furokumariinide sisaldust toidus ükski määrus.¹³

Teiseks selleri negatiivseks omaduseks (mis ei tulene küll taimest endast, vaid maaviljeluse kemiseerimisest) on selle kõrge pestitsiididesisaldus. Environmental Working Group (EWG) annab igal aastal välja nimekirja puu- ja köögiviljadest, millest on leitud kõige enam pestitsiidijääke. 2010. aastal oli seller selles nimekirjas esimene,¹⁴ aastaks 2020 aga on langenud üheteistkümnendaks.¹⁵ 2017. aastal väljastas EFSA (Euroopa Toiduohutuse Amet) aruande, kus vaadeldi taimekaitsevahendite jääke toidus. Sellest selgus, et peaaegu kõige rohkem üle lubatud piiri leiti pestitsiididejääke sellerilehtedes (veelgi enam leidus neid vaid passioniviljades ja oliivides).¹⁶ Mahedalt kasvatatatud juursellerist aga Eesti Veterinaar- ja Toiduameti poolt 2018. aastal tehtud analüüsid taimekaitsevahendite jääke ei avastanud.¹⁷

Sellerit saab pidada ka oksalaatiderikkaks köögiviljaks. Oksalaadid on orgaanilised happed, mis seovad kaltsiumit ja teisi mineraalaineid muutes need lahustumatuteks, mis vähendab nende imendumist. Suurtes kogustes selleri söömine ja sellerimahla joomine võib soodustada ka neerukivide teket, mis 65% ulatuses koosnevad kaltsiumoksalaadist. Oksalaadid ei kao ka kuumtöötlemisel, mistõttu neid rikkalikult sisaldavate toiduainete rohkel söömisel tuleks täiendavalt mineraalaineid tarbida.⁶  

Sellerimahla joomine võib mõjutada ravimite toimet

Sellerimahla liigse joomise eest hoiatatakse ka ravimite tarbijaid, sest sellerimahlal võib greibimahlale sarnane mõju olla.¹⁸ Teatavasti mõjutab greibimahl mõningate ravimite toimet, samuti ei tohi seda mahla enne kirurgilisi operatsioone tarvitada.¹⁹   

Kokkuvõtteks

Niisiis on selleril tõepoolest tervist toetavaid omadusi, kuid tegemist pole mingi imetaimega. Toitumine tervikuna peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud, ning seller võib olla tervisliku toitumise väärtuslikuks osaks. Kahjuks aga võivad selleri liigse tarbimisega kaasneda terviseohud. Ning kuna seller on üheks enim pestitsiide sisaldavaks toiduaineks, on mõistlik tarbida mahedalt kasvatatud sellerit.

Kasutatud allikad:

1. Fazal, S. S., Singla, R. K. (2012). Review on the Pharmacognostical  Pharmacological Characterization of ApiumGraveolens Linn. Indo Global Journal of Pharmaceutical Sciences. http://iglobaljournal.com/wp-content/uploads/2012/05/3.-Fazal-Singla-2012.pdf (14.05.2020)
2. Pitsi, et al. (2017).  Eestitoitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tervise Arengu Instituut. Tallinn, lk338.
3. Soots, A., jt. (2019). Toiduainete tervistav toime. Tervisliku jatasakaalustatud toitumise alused 2.osa. Tervisekool.
4. Tervise Arengu Instituut. Toidu koostise andmebaas, versioon 9.0. https://tka.nutridata.ee/et/ (14.05.2020)
5. Hedayati, N. et al. (2019). Beneficial effectsof celery (Apium graveolens) on metabolic syndrome: A review of theexisting evidences. Phytotherapy Research, 33(12): 3040-3053. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/31464016 (14.05.2020)
6. Nagdeve, M. (2019). 15 Incredible Celery Benefits. https://www.organicfacts.net/health-benefits/vegetable/health-benefits-of-celery.html (14.05.2020)
7. Atieno, L. (2018). Impact of eating celery on your body. https://www.newtimes.co.rw/lifestyle/impact-eating-celery-your-body (14.05.2020)
8. Cleveland Clinic. (2015). Celery May Help Bring Your High Blood PressureDown. https://health.clevelandclinic.org/celery-may-help-bring-your-high-blood-pressure-down/ (14.05.2020)
9. Eesti Haigekassa. (2018). Südamepuudulikkus – heaoluühiskonna haigus,millest päästab selle ennetamine. https://www.haigekassa.ee/blogi/sudamepuudulikkus-heaoluuhiskonna-haigus-millest-paastab-selle-ennetamine(14.05.2020)
10. Lewis, D. A., Tharib, S. M., VeitchG. B. (1985). The Anti-inflammatory Activity of Celery Apiumgraveolens L. (Fam. Umbelliferae), International Journal of Crude Drug Research, 23:1, 27-32.
11. Lin, Y, et al. (2008).Luteolin, a flavonoid with potential for cancer prevention and therapy. CurrentCancer Drug Targets, 8 (7): 634-46.
12. Botek, et al. (2004). Changes ofFuranocoumarins Content in Vegetables during Storage. – Proc. Chemical Reactionin Food, 22, Special Issue: 219-222. https://www.agriculturejournals.cz/publicFiles/236340.pdf (14.05.2020)
13. Dolan, et al.(2010). Naturally Occurring Food Toxins. Toxins (Basel), 2(9): 2289-2332. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3153292/ (14.05.2020)
14. Pou, J. (2010). Thedirty dozen and clean 15 of produce. http://www.pbs.org/wnet/need-to-know/health/the-dirty-dozen-and-clean-15-of-produce/616/ (14.05.2020)
15. Enviromenal WorkingGroup. EWG’s 2020 Shopper’s Guide to Pesticides in Produce. (2020). https://www.ewg.org/foodnews/summary.php (12.05.2020)
16. Ameerikas, M. Eestitoit on puhtuselt teine Euroopas! (2018). https://www.pollumajandus.ee/uudised/2018/05/25/eesti-toit-on-puhtuselt-teine-euroopas?fbclid=IwAR2kIahh4Pcxbt_kgQxoaclGX9asrFPUv5JuwRKsEGWdpmz2TmHA47pY8q8(14.05.2020)
17. Veterinaar- jaToiduamet. (2019). Järelevalve käigus taimekaitsevahendite jääkide sisalduseuurimiseks võetud proovid kaubeldavas, imporditavas ja kodumaises puu-, köögi-ja teraviljas, imiku- ja väikelapsetoidus ning muus toidus 2018. aastal. https://vet.agri.ee/sites/default/files/Toit/tkvj_aruanne_2018.pdf(14.05.2020)
18. Cassata, C. (2019). CeleryJuice: Healthy or Hype? https://www.healthline.com/health-news/celery-juice-healthy-or-hype#Whats-in-celery-juice?(14.05.2020)
19. Leinus, H. (2016). Kaoskehas: greibimahl ja ravimid ei sobi kokku. https://tervis.elu24.ee/3656605/kaos-kehas-greibimahl-ja-ravimid-ei-sobi-kokku(14.05.2020)