Kas fütoöstrogeenid on kasulikud nii naistele kui meestele?

Autor: Helena Alas (Toitumisterapeut)

16.11.2020

Fütotoitainete hulka kuuluvad ühendid fütoöstrogeenid

Fütotoitained (phyto tähendab kreeka keeles taime) on taimsetes saadustes – puu- ja köögiviljades, marjades, täisteraviljas, kauviljades, pähklites ja seemnetes, aga ka vürtsides ning maitse- ja ravimtaimede lehtedes, õites ja juurtes leiduvad bioaktiivsed ühendid, mille ülesandeks on kaitsta taime ja selle vilju väliskeskkonna kahjulike mõjude (päikesekiirgus, kahjurid jm) eest. Inimorganimis on fütotoitainetel samasugune toime – tegemist on tugevate antioksüdantidega, mis pakuvad kaitset tervisehäireid soodustavate oksüdatiivsete kahjustuste vastu.

Üheks fütotoitainete grupiks on fütoöstrogeenid ehk taimsed östrogeenid

Fütoöstrogeenid on küll keemiliselt struktuurilt suguhormoonidest erinevad, aga käituvad organismis nendega sarnaselt. Nad on tunduvalt nõrgema toimega kui kehas toodetud östrogeenid ning mõjuvad pigem hormoone tasakaalustavalt.

Huvi fütoöstrogeenide vastu on plahvatuslikult kasvanud viimaste aastakümnete jooksul, sest sünteetilistel hormoonidel on kõrvaltoimeid.

Käesoleva kirjutise eesmärk on tutvustada erinevaid fütoöstrogeene ning vaadelda nende tarbimise ohutust erinevate terviseseisundite puhul. Kuna tegemist on östrogeenitaoliste ühenditega, siis mõnikord kardetakse neid sisaldavaid toiduaineid anda meestele või tarbida östrogeeniliiaga seotud haiguste korral (nt östrogeensõltuv rinnavähk naistel).  

Kaasaegne nn läänelik toiduvalik sisaldab fütoöstrogeene vähe – näiteks USA-s ja Suurbritannias on toiduga saadav keskmine fütoöstrogeenide kogus hinnanguliselt alla 1 mg päevas.4 Traditsioonilised Vahemeremaade ja Aasia dieedid aga koosnevad suures osas taimsetest toiduainetest, mis sisaldavad rohkesti fütoöstrogeene – köögivili, pähklid, täisteratooted ja kaunvili (eeskätt soja, herned, läätsed ja kikerherned).3

Fütoöstrogeenide tarbimine kasvab kogu maailmas. Neid leidub paljudes toidulisandites, fütoöstrogeene propageeritakse laialdaselt östrogeeni asendusravi loodusliku alternatiivina, imikutele mõeldud sojapiim muutub üha populaarsemaks lehmapiima baasil tehtud imikutoitude kõrval ning sojavalku lisatakse üha rohkem paljudesse töödeldud toitudesse. Seetõttu peaksime nende mõju ja omadusi paremini tundma õppima.

Fütoöstrogeenide grupid

Fütoöstrogeenid jagatakse tavapäraselt kolme suuremasse gruppi: isoflavoonid, lignaanid ja kumestaanid.

Enam esineb meie toiduvalikus kahte esimest tüüpi fütoöstrogeene: isoflavoone ja lignaane, mistõttu nende mõju inimeses tervisele on ka kõige rohkem uuritud. Ent paljude uudsete östrogeenitaoliste ühendite pidev avastamine taimeriigis näitab, et fütoöstrogeenide spekter looduses on palju laiem, kui seni teadnud oleme.2

Isoflavoone leidub eeskätt sojaubades ja neist valmistatud toodetes, mida tarvitatakse rohkem Aasias.

Lignaane sisaldavad lääneriikide tavapärasemad toiduained – täisteraviljad, seemned, juur- ja puuviljad, marjad, pähklid.

Fütoöstrogeenide mõju tervisele

Aasia maades, kus tarbitakse rohkesti sojatooteid, haigestutakse vähem sellistesse haigustesse nagu hormoonsõltuv rinna- ja emakavähk ning osteoporoos. Samuti esineb seal suhteliselt harva menopausiga seotud sümptome.5 Teadlased on uurinud soja tarbimise ja rinnavähi seoseid ka Ameerikas elavatel Aasia päritoluga naistel. Leiti, et neil, kes teismelistena olid tarbinud sojatooteid vähemalt korra nädalas, esines rinnavähki täiskasvanuna tunduvalt vähem.6

Naiste östrogeenitase on meeste omast reeglina oluliselt kõrgem. Östrogeenid reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone ning ka väliseid anatoomilisi eripärasid, ehk siis nii viljakust kui ka kehakuju. Aga ka meeste organismis on neil hormoonidel oluline roll.

Mis puutub meeste tervisesse, siis on suhtumine fütoöstrogeenidesse kahetine. On teadlasi, kes on kindlad, et fütoöstrogeenirikaste toitude söömine võib meeste viljakust kahandada, aga ka neid, kes leiavad, et meestegi jaoks on fütoöstrogeenide näol tegemist väga tervislike ühenditega.7

Fütoöstrogeenide üldine positiivne mõju tervisele
  • Stabiliseerivad veresuhkru taset – linaseemnetes leiduvad lignaanid ja sojas leiduvad isoflavoonid aitavad vältida veresuhkru liigset kõikumist.8,9,10
  • Võivad eesnäärmevähi riski vähendada, kuid samas tunnistatakse, et lõplike järelduste tegemiseks on vaja lisauuringuid.11
  • Langetavad kolesteroolitaset – isoflavoon langetab üldist kolesteroolitaset ja vähendab ka „halva“ ehk LDL-kolesterooli hulka.12
  • Vähendavad põletikuriski – nii isoflavoonid kui lignaanid langetavad C-reaktiivse valgu taset.10,13
  • Vähendavad osteoporoosi, südamehaiguste ja rinnavähi riski, leevendavad menopausi sümptomeid.4

Kas fütoöstrogeenid võivad ka tervist kahjustada?

Fütoöstrogeenide arvatav kahjulik toime

On teadlasi, kelle väitel võib fütoöstrogeenide rohke tarbimine keha hormonaalse tasakaalu paigast nihutada – fütoöstrogeene on seetõttu nimetatud ka endokriinsüsteemi kahjustajateks.7 Samas ei leidu kuigi palju tõendeid fütoöstrogeenidel tervistkahjustava mõju kohta.4

Mõned teadusuuringud on viidanud sellele, et suurtes kogustes isoflavoonid sojapõhistes imikutoitudes võivad häirida väikelaste kilpnäärme talitlust joodipuuduse korral.14,15 Samad uuringud näitavad, et isoflavoonid võivad pärssida kilpnäärme talitlust ka täiskasvanutel, kui neil juba esineb kilpnäärme alaltalitlus.16 Enamus tervete inimestega tehtud teadusuuringutest aga ei ole olulist seost isoflavoonide ja kilpnäärme talitluse vahel tuvastanud.17,18

Hetkel puuduvad ka tõendid selle kohta, et ülejäänud fütoöstrogeenidel võiks inimese tervisele kahjulik mõju olla.19,20,21,22

Kas fütoöstrogeenid mõjutavad meeste viljakust?

Mõtteainet annab asjaolu, et juba sajandeid on budistlikud mungad kasutanud sojat libiido allasurujana.23

Kui rääkida loomkatsetest, siis üks geparditega läbi viidud uuring näitas, et suures koguses võivad fütoöstrogeenid tõepoolest isaste viljakust vähendada.24 Ent teadlased on selle uuringu puhul lisanud, et fütoöstrogeenide mõju lihatoidulistele loomadele ei saa võrdväärseks pidada mõjuga segatoidulistele inimestele. Seega pole tõendatud, et rohke fütoöstrogeenide tarbimine ka inimeste viljakust kahjustaks.25,26,27

Enim uuritud fütoöstrogeenid on sojas leiduvad isoflavoonid. 15 kontrollitud teadusuuringut jõudsid tulemusele, et toitudes ja toidulisandites leiduvad isoflavoonid meeste testosteroonitaset ei langeta.28

Lisaks näitas üks uurimus, et 40 grammi isoflavoonilisandi tarbimine päevas kahe kuu jooksul ei avaldanud kahjulikku mõju ei meeste sperma kvaliteedile ega kogusele.29  Veel üks uuring näitas, et imikueas tarbitud sojapõhisel toidusegul ei olnud võrreldes lehmapiimal põhineva toiduseguga rohkem seost meeste viljakus- või teismeeaprobleemidega.30

Siiski ei nõustu selliste optimistlike järeldustega kõik uurijad. On ka uuringuid, mis näitavad, et soja rohke tarbimine siiski on seotud madalama spermatosoidide arvuga. Samas ei julge uurijad kinnitada, et see on tingitud just sojas leiduvatest isoflavoonidest.31  Hetkel teatakse vähe ka teiste fütoöstrogeenide mõjust meeste tervisele. Eriti juhul, kui neid ei saada mitte toidust, vaid toidulisanditest suurtes kogustes ja pikaajaliselt tarbituna, näiteks sojapõhise valgupulbrina. Niisiis on vara lõplikke järeldusi teha.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes võib seniste teadmiste põhjal öelda, et fütoöstrogeenide allikaks võiksid olla pigem toiduained, mitte toidulisandid. Kui menüü on vaheldusrikas, siis pole toidust võimalik saada fütoöstrogeene niisugustesd kogustes, mis tervele inimesele halvasti mõjuksid. Rääkimata sellest, et enamasti on fütoöstrogeeniderikkad toiduained ka oluliseks taimsete valkude, heade rasvhapete, vitamiinide, mineraalainete, kiudainete ja muude fütotoitainete allikaks.

Mis puutub toidulisanditesse, siis 2009. aastal koostatud 174 uuringu metaanalüüsis (hõlmas kokku 9629 uuritavat) leiti, et ainukesed mõõdukad kõrvalmõjud, mida fütoöstrogeenilisandeid tarvitanud inimestel täheldati, olid seedimisprobleemid – kõhulahtisus, puhitus, iiveldus.32

Toidulisanditena soovitatakse fütoöstrogeene seni peamiselt hormoonasendusravi asemel menopausi sümptomite leevendamiseks naistel, kellel on ilmnenud tõsisemaid ravimite kõrvalmõjusid. Seni on tulemused võrreldes sünteetiliste hormoonasendusravimitega oluliselt paremad olnud.4

Fütoöstrogeenide kasulikkus või kahjulikkus näib sõltuvat peale soo ka vanusest, tervislikust seisundist ning soolestiku mikrofloora spetsiifilikast. Samas oleks selles küsimuses vaja võimalikult ruttu rohkem selgust, sest fütoöstrogeenide ülemaailmne tarbimine kasvab kiiresti.4

Kasutatud allikad:

  1. Kuiper, G.G., Lemmen, J.G., Carlsson, B., Corton, J.C., Safe S.H., van der Saag, P.T., van der Burg, B., Gustafsson, J.A. (1998). Interaction of estrogenic chemicals and phytoestrogens with estrogen receptor beta. Endocrinology, 139(10): 4252-63.
  2. Moutsatsou, P. (2006). The spectrum of phytoestrogens in nature: our knowledge is expanding. Hormones, 6(3), 173-93.
  3. Spriit, E. Fütoöstrogeenid – taimsed abimehed. Ajakiri Toitumisteraapia 13/2014.
  4. Patisaul, H.B. and Jefferson, W. (2010). The pros and cons of phytoestrogens. Front Neuroendocrinol, 31(4), 400–419
  5. Horn-Ross, P.L., John, E.M., Lee, M., Stewart, S.L., Koo, J., Sakoda, L.C., Shiau, A.C., Goldstein, J., Davis P., Perez-Stable, E.J. (2001). Phytoestrogen consumption and breast cancer risk in a multiethnic population: The Bay Area Breast Cancer Study. Am J Epidemiol, 154(5), 434-41.
  6. Wu, A.H., Wan P., Hankin, J., Tseng, C.C., Yu, M.C., Pike M.C. (2002). Adolescent and adult soy intake and risk of breast cancer in Asian-Americans. Carcinogenesis, 23(9), 1491-6.
  7. Arnarson, A. (2017). Are Phytoestrogens Harmful for Men? https://www.healthline.com/nutrition/phytoestrogens-and-men
  8. Liu, K., Zhou, R., Wang, B., Mi, M.T. (2014). Effect of resveratrol on glucose control and insulin sensitivity: a meta-analysis of 11 randomized controlled trials. Am J Clin Nutr, 99(6), 1510-9.
  9. Pan, A., Sun, J., Chen, Y. et al. (2007). Effects of a flaxseed-derived lignan supplement in type 2 diabetic patients: a randomized, double-blind, cross-over trial. PLoS One, 7;2(11), e1148.
  10. Ricci, E., Cipriani, S., Chiaffarino, F., Malvezzi, M., Parazzini F. (2010). Effects of soy isoflavones and genistein on glucose metabolism in perimenopausal and postmenopausal non-Asian women: a meta-analysis of randomized controlled trials. Menopause, 17(5), 1080-6.
  11. Van Die, M.D., Bone, K.M., Williams, S.G., Pirotta, M.V. (2014). Soy and soy isoflavones in prostate cancer: a systematic review and meta-analysis of randomized controlled trials. BJU Int, 113(5b), E119-30.
  12. Taku, K., Umegaki, K., Sato, Y., Taki Y., Endoh, K., Watanabe S. (2007). Soy isoflavones lower serum total and LDL cholesterol in humans: a meta-analysis of 11 randomized controlled trials. Am J Clin Nutr, 85(4), 1148-56.
  13. Hallund, J., Tetens, I., Bügel, S., Tholstrup, T., Bruun, J.M. (2008). The effect of a lignan complex isolated from flaxseed on inflammation markers in healthy postmenopausal women. Nutr Metab Cardiovasc Dis, 18(7), 497-502.
  14. Chorazy, P.A., Himelhoch, S., Hopwood, N.J., Greger, N.G., Postellon, D.C. (1995). Persistent hypothyroidism in an infant receiving a soy formula: case report and review of the literature. Pediatrics, 96(1 Pt 1), 148-50.
  15. Divi, R.L., Chang, H.C., Doerge, D.R. (1997). Anti-thyroid isoflavones from soybean: isolation, characterization, and mechanisms of action. Biochem Pharmacol, 15;54(10), 087-96.
  16. Sathyapalan, T., Manuchehri, A.M., Thatcher, N.J., Rigby, A.S., Chapman, T., Kilpatrick, E.S., Atkin, S.L. (2011). The effect of soy phytoestrogen supplementation on thyroid status and cardiovascular risk markers in patients with subclinical hypothyroidism: a randomized, double-blind, crossover study. J Clin Endocrinol Metab, 96(5), 1442-9.
  17. Messina, M., Redmond, G. (2006). Effects of soy protein and soybean isoflavones on thyroid function in healthy adults and hypothyroid patients: a review of the relevant literature. Thyroid, 16(3), 249-58.
  18. Dillingham, B.L., McVeigh, B.L., Lampe, J.W., Duncan, A.M. (2007). Soy protein isolates of varied isoflavone content do not influence serum thyroid hormones in healthy young men. Thyroid, 17(2), 131-7.
  19. Cottart, C.H., Nivet-Antoine, V., Laguillier-Morizot, C., Beaudeux J.L. (2010). Resveratrol bioavailability and toxicity in humans. Mol Nutr Food Res, 54(1): 7-16.
  20. Okamoto, T. (2005). Safety of quercetin for clinical application. Int J Mol Med, 16(2), 275-8.
  21. Adolphe, J.L., Whiting, S.J., Juurlink, B.H., Thorpe, L.U., Alcorn, J. (2010). Health effects with consumption of the flax lignan secoisolariciresinol diglucoside. Br J Nutr, 103(7), 929-38.
  22. Tomimori, N., Tanaka, Y., Kitagawa, Y., Fujii, W., Sakakibara, Y., Shibata, H. (2013). Pharmacokinetics and safety of the sesame lignans, sesamin and episesamin, in healthy subjects. Biopharm Drug Dispos, 34(8), 462-73.
  23. Shurtleff, W., Aoyagi, A.(2013). History of Tofu and Tofu Products (965 CE to 2013). Soy Information Center. https://www.soyinfocenter.com/books/163
  24. Setchell, K.D., Gosselin, S.J., Welsh, M.B., Johnston, J.O., Balistreri, W.F., Kramer, L.W., Dresser, B.L., Tarr, M.J. (1987). Dietary estrogens–a probable cause of infertility and liver disease in captive cheetahs. Gastroenterology, 93(2), 225-33.
  25. Storgaard, L., Bonde, J.P., Olsen, J. (2006). Male reproductive disorders in humans and prenatal indicators of estrogen exposure. A review of published epidemiological studies. Reprod Toxicol, 21(1), 4-15.
  26. Cederroth, C.R., Auger, J., Zimmermann, C., Eustache F., Nef, S. (2010). Soy, phyto-oestrogens and male reproductive function: a review. Int J Androl, 33(2), 304-16.
  27. Giwercman, A. (2011). Estrogens and phytoestrogens in male infertility. Curr Opin Urol, 21(6), 519-26.
  28. Hamilton-Reeves, J.M., Vazquez, G., Duval, S.J., Phipps, W.R., Kurzer, M.S., Messina, M.J. (2010). Clinical studies show no effects of soy protein or isoflavones on reproductive hormones in men: results of a meta-analysis. Fertil Steril, 94(3), 997-1007.
  29. Mitchell, J.H., Cawood, E., Kinniburgh, D., Provan, A., Collin,s A.R., Irvine, D.S. (2001). Effect of a phytoestrogen food supplement on reproductive health in normal males. Clin Sci, 100(6), 613-8.
  30. Strom, B.L., Schinnar, R., Ziegler, E.E. et al. (2001). Exposure to soy-based formula in infancy and endocrinological and reproductive outcomes in young adulthood. JAMA, 15;286(7), 807-14.
  31. Chavarro, J.E., Toth, T.L., Sadio, S.M., Hauser, R. (2008). Soy food and isoflavone intake in relation to semen quality parameters among men from an infertility clinic. Hum Reprod, 23(11), 2584-90.
  32. Tempfer, C.B., Froese G., Heinze, G., Bent,z E.K., Lukas, A., Hefler, L.A., Huber J.C. (2009). Side Effects of Phytoestrogens: A Meta-analysis of Randomized Trials. The American Journal of Medicine, 122(10), 939-46.e9.