Toiduainetest

Kas munade söömist peaks piirama?

Kõrge kolesteroolisisalduse tõttu on munad põlu all olnud. 100 g munades on kolesterooli 360 mg, ühes kanamunas umbes poole vähem – keskmiselt 186 mg (munakollases). Nii Ameerika Südameassotsiatsiooni kui ka Eesti riiklike toitumissoovituste kohaselt ei tohiks päevas toiduga saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kuna muna on kolesteroolirikas toiduaine, tekib õigustatud küsimus, kas muna on üldse kasulik tarbida.

Oliiviõli ja selle tootmine

Oliiviõlidest on viimasel ajal ilmunud palju artikleid erinevates väljaannetes ja rahva teadlikkus sellest väärtuslikust õlist on suuresti tõusnud. Heret Pauskar püüab selles artiklis anda vastuse küsimustele, mis sagedamini ikka veel esile kerkivad.

Kookosõli/kookosrasv – kahjulik või kasulik?

Kui räägime kookosõlist ja kookosrasvast, siis tegelikult on jutt samast asjast. Kõrgematel temperatuuridel on tegemist õliga, jahedamas keskkonnas muutub õli tahkeks ehk siis kookosrasvaks.

Sojatoitude kasulikkus ja nendega seotud ohud

Sojauba on suurepärane valgu- ja molübdeeniallikas, väga hea raua-, fosfori-, magneesiumi-, kaaliumi- ja mangaani-, samuti B-grupi vitamiinide ja folaadiallikas. Võrreldes teiste kaunviljadega sisaldavad sojaoad rohkem rasvhappeid ja vähem süsivesikuid, ning erinevalt muudest kaunviljadest leidub sojaubades ka oomega-3 rasvhappeid ja letsitiini (oluline rakumembraanide koostisosa ja emulgaator). Sojaube hinnatakse ka fütoöstrogeenide (taimsete östrogeenotaoliste ühendite) füstosteroolide ja isoflavonoidide sisalduse tõttu. 

Kas, miks ja kuidas kasutada toiduks kaera

Mitmed põlvkonnad on üles kasvatatud teadmises, et kaerahelbepuder on ülitervislik toit. Samas räägitakse kaera ja muudegi teraviljade tarbimise võimalikest kõrvalmõjudest, välja on töötatud mitmeid teraviljavabasid “tervisedieete”. Tekibki küsimus:  kas üldse, miks ja kuidas kasutada kaera oma tervise hüvanguks ning kas kaer on ühtviisi tervislik kõikidele inimestele?

Eesti hapendatud rukkileib

Eestlaste toidulauale lahutamatult kuulunud leib näib viimastel aastatel oma populaarsust kaotavat – toodete müüginumbrid on aasta-aastalt langenud, ja kuigi koduküpsetajate hulk püsib, kostab ka soovitusi teraviljatoodetest üldse loobuda (näiteks paleodieedi propageerijatelt). Samas on inimeste kõnepruugis alles ja elujõulised kõnekujundid, mis väljendavad austust leiva vastu.

Õlu

Kardetavasti võib mõnele lugejale tunduda imelik, et toitumisteraapia ajakirjas kirjutatakse õllest. Kuigi näiteks ühe Inglise teleseriaali peategelane inspektor Morse, keda kolleeg õllelembuse pärast hurjutas, pareeris etteheidet väitega, et õlu on lihtsalt toit. Samas – meeldib see meile või mitte, on õlu vee ja tee järel maailma kõige enam tarbitav jook. Ja kuna joogid on toitumise osaks, võib ka õlleteemat pidada asjakohaseks.

Šokolaad – kuninglik maius

On mõneti üllatav, et šokolaadi roll meie igapäevaelus on niivõrd suur. Seda peetakse üheks tähtsamaks meeleolu loovaks, võiks isegi öelda rituaalseks maiuspalaks. Šokolaaditoodete loetelu on lõputu. Külla minnes, tänutäheks või olulisele inimesele meeleheaks kingitakse sageli šokolaadikarp, šokolaad on asendamatu komponent paljudes kondiitritoodetes, jõulukuuskedel ripuvad värvilise fooliumiga kaetud šokolaadist kujukesed, šokolaadiga kombineeritakse isegi mänguasju (lastele mõeldud üllatusmunad „kinder surprise“ jmt), firmad pakuvad ettevõtte juubeli puhul klientidele šokolaadikompvekke jne. Vaatleme lühidalt, kust see kuninglik maius pärit on, kuidas seda toodetakse ja missugune on tema väärtus toiduainena.   

Lektiinid – looduslikult taimedes esinevad mürgised valgud 

1888. a. eraldas meditsiinitudeng Peter Hermann Stillmark doktoritööd tehes riitsinuseseemnetest esimese lektiinide hulka kuuluva valgulise aine, mis sai Stillmarkilt nime ritsiin. Kõik rohkem kui 100 aasta jooksul avastatud lektiinid on mürgised, kuid ritsiin on mürgiseimate hulgas. Üks ritsiinimolekul võib tappa ühe raku. Vaatame lähemalt, mida lektiinid endast kujutavad ning kuidas nende mürgilisust vähendada.

Piimatoodete tarbimise varjupool

Tegemist on järjega artiklile „Piim – jumalate poolt loodud täiuslik vedelik?“

Oleme harjunud, et piimast räägitakse kui äärmiselt tervislikust toiduainest. Samas on üha rohkem kuulda, et paljud inimesed ei talu piima, ning on isegi väidetud, et piim polegi loodud täiskasvanute toiduks, loodus on selle määranud vaid vasikatele. Vaatleme probleeme, mis võivad tekkida seoses piima tarbimisega, ning näeme, et piim võib olla nii tervislik kui ebatervislik.

Piim – jumalate poolt loodud täiuslik vedelik?

Piim on muutunud üheks peamiseks toiduaineks. Lisaks piima joomisele sööme juustu, kohupiima ja muid tahkeid piimatooteid, piimast lisatakse paljudele toitudele ning sellest valmivad ka hõrgud magustoidud. Kuidas mõjub aga piim meie tervisele?

Jõululaud vanade eestlaste moodi

Kuigi jõulude tähendus, jõulutoidud ja kombestik on aja jooksul muutunud, säilib siiamaani rõhuasetus rikkalikule toidulauale, ning seda nii meil kui ka mujal maailmas. Jõulusöömaajal arvati olevat maagiline mõju sööja jõule ja tervisele. Jõuluõhtul tuli süüa 9 kuni 12 korda, või siis panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli varasematel aegadel pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatiseks, et uuel aastal saab toitu olema külluslikult.