Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Süsivesikud mõjutavad vere glükoositaset erinevalt
Veresuhkru taset mõjutavad tugevalt toiduainete glükeemiline indeks (GI) ja glükeemiline koormus (GK). Madala GI-ga toidust pärit glükoos imendub vereringesse aeglaselt ning tõstab veresuhkru taset pikkamööda. Sellele vastuseks peab ka kõhunääre tootma palju vähem insuliini. Eriti oluline on veresuhkru üle kontrolli saavutamine diabeetikutel, kuid veresuhkru tase mõjutab ka südame-veresoonkonna seisundit ja kehakaalu.
Loe edasi
HPV viirus, emakakaela muutused ja toitumine
HPV ehk inimese papilloomviirus on väga levinud viirus, ning enamus meist nakatub sellesse elu jooksul vähemalt korra. Papilloomviirustest tekivad meil muuhulgas ka soolatüükad ja konnasilmad. Kõige enam aga kuuleme sellest viirusest seoses tema emakakaelavähi teket soodustava toimega.
Loe edasi
Kartul sisaldab mürgiseid glükoalkaloide
Kartul, meile ajalooliselt nii oluline köögivili (1920-ndatel kutsuti Eestit ka kartulivabariigiks, sest siin kasvatati sel ajal ühe elaniku kohta kõige rohkem kartulit maailmas), on pärit Lõuna-Ameerikast. Selle tõid 16. sajandil Euroopasse hispaanlased, Eestisse jõudis kartul 18. sajandi keskpaiku. Kartulis aga leidub ka glükoalkaloide – mürgiseid ühendeid, mida taimed sünteesivad nii kasvuperioodil kui koristusjärgselt, et kaitsta end bakterite, seente, viiruste, putukate ja loomade eest.
Loe edasi
Toortoit ja toortoitlus
Üha enam räägitakse toortoidu tervislikkusest ning selle imetabasest mõjust kroonilistele haigustele. Kuid leidub ka neid, kelle toiduvalik vaid toortoidust koosnebki. Erinevalt levinud arusaamast, et tegemist on igava jänestetoiduga, on toortoitlaste menüü tegelikult rikkalik, põnev ning toitaineterohke. Süüakse köögivilju, puuvilju, idandeid, pähkleid, seemneid ja vetikaid. Toite ei kuumutata üle 42 kraadi, et vältida toitainetekadu.
Loe edasi
Histamiinitalumatuse juhtum
Minu talumatus on arenenud küllaltki pika aja vältel. Kuni umbes 30. eluaastani olin ma enda arvates täiesti allergiatevaba inimene, kuigi tagantjärele mõeldes oli mind terve elu saatnud kinnine nina. Esimest korda seostasin oma seisundit võimaliku allergiaga siis, kui avastasin reaktsiooni punasele veinile.
Loe edasi
Kas iidne jumalate jook – vein – sobib ka tänasele inimesele?
Varaseim veinitootmine pärineb Lähis-Idast, nii 6000 – 5000 aastat eKr. Veini tehti datlitest, meest ja vahel ka kohvipõõsa marjade suhkrurikkast säsist. Metsiku viinapuu sordiaretus algas IV sajandil e.m.a., ja kokku aretati antiikajal üle saja erineva viinamarjasordi. Keskajal soodustas veinikultuuri levikut kirik. Kloostrite juurde rajati viinamarjaaedu armulauaveinide valmistamiseks. Kaasaja veinitööstused toodavad paljude maitsenüanssidega veine ja veinitarbimisest on saanud lausa rituaalne toiming.
Loe edasi
Suhkur ja muud magustajad
Magustajatena kasutatakse toitudes ja jookides nii lauasuhkrut kui ernevaid naturaalseid magustajaid, samuti on kasutusel suur hulk suhkruasendajaid. Viimaseid on nii loodusliku päritoluga kui sünteetilisi. Suhkruasendajaid kasutatakse laialt light-toodetes, kuna need annavad suhkrust vähem või ei anna üldse kaloreid. Samas ajab suhkruasendajate lai valik tarbijad sageli segadusse. Missuguseid suhkruasendajaid tuleks eelistada? Või tuleks mõnda neist lausa vältida?
Loe edasi
Polütsüstililiste munasarjade sündroom
Polütsüstiliste munasarjade sündroomi seostatakse hormonaalse tasakaalutusega, täpsemalt meessuguhormoonide liiga kõrge tasemega. Seda esineb erinevatel andmetel kuni viiendikul fertiilses eas naistest – neil tekivad munasarjadesse väikesed tsüstid. Normaalselt toodavad munasarjad naissuguhormoone, aga ka väikeses koguses meessuguhormoone. Polütsüstiliste munasarjade sündroomi korral hakkavad nad meesuguhormoone normaalsest rohkem tootma.
Loe edasi
Kuumtöötlemise ohtlikud mõjud
Toidus sisalduvate või neile lisatavate potentsiaalselt kahjulike ainete (näiteks säilitus- või värvained) kohta kehtib kohustus kirjutada nende nimetused toiduaine pakendile. Kuid toitudes leiduv akrüülamiid on selline, mille olemasolust ei anna märku miski peale praetud või küpsetatud toiduaine välimuse. See kartsinogeen ja neurotoksiin tekib siis, kui süsivesikuid liigselt kuumutatakse.
Loe edasi
Kuidas vältida anoreksiat ja buliimiat läbi tervisliku toitumise
Psühholoogilisest aspektist vaadatuna on anoreksial ja buliimial palju ühist. Nii anorektikuid kui buliimikuid iseloomustab äärmuslik hirm olla paks ning soov olla sale – erinevus on selles, et anorektikutel ei esine liigsöömise episoode. Buliimik leevendab pinget või depressiooni õgimishoogudega, mis tavaliselt vahelduvad rangete paastude või dieetidega.
Loe edasi
Hetkel populaarne Meditsiinimeediumi detoksidieet (sellerimahladieet) – kas tervise allikas või ohtlik katse oma tervisega?
Kindlasti on paljud kuulnud sellerimahladieedist, mis väidetavalt puhastab organismi ning aitab erinevate tervisehädade korral. See dieet on tuntud ka Meditsiinimeediumi dieedina. Kõigepealt soovitatakse menüüst välistada gluteen (teravili ja jahutooted), piimatooted, suhkur ja rasvad. Meditsiinimeediumi puhastusdieet keskendub toortoidule, tuues menüüsse rohkelt puu- ja köögivilju.
Loe edasi
Toidurasvad – kasulikud või kahjulikud? Millal kasulikud, millal kahjulikud?
Veel viisteist aastat tagasi peeti rasvu toidus pigem kahjulikeks kui kasulikeks, seda eeskätt haigetele inimestele ja muidugi kaalulangetajatele. Sageli jäeti nii rasvad kui ka väga kardetud kolesterool menüüst täiesti välja. Samasuguseid soovitusi kuuleb veel praegugi üksikutelt nõustajatelt, kes ei ole kursis uuemate teaduslike tõendustega toidurasvade ja kolesterooli vajalikkuse kohta. Rasvu ja kolesterooli ei pea toidus vältima, kuid teadma peab, et meie tervise seisukohast on erinevatel rasvadel suur vahe.
Loe edasi