Toitained
Hiljutised lisatud artiklid
Mineraalainete põnev maailm – magneesium
Magneesium on asendamatu mineraalaine, mida inimesel on vaja nii kasvamiseks kui ellujäämiseks. Kuna magneesiumit ei suuda keha ise sünteesida, peame seda saama toidust või toidulisanditest.
Loe edasi
Fütoöstrogeenid
Fütoöstrogeenide nimetus tuleneb asjaolust, et nende ühendite keemiline struktuur sarnaneb naissuguhormoon östrogeeni struktuuriga. Eesliide „füto-“ viitab taimedele (kreeka keeles tähendab phyto taime). Fütoöstrogeenid mõjutavad sarnaselt naissuguhormoon östrogeeniga rakkudes leiduvaid östrogeeniretseptoreid, mis vahendavad östrogeeni toimimist kehas.
Loe edasi
Raud – väga vajalik ja samas ohtlik mineraalaine
Raud on enimleiduv muutuva oksüdatsiooniastmega metall inimkehas ja täiesti asendamatu. Vaatame lähemalt, kuidas rauda saadakse, kuidas raud imendub ning miks on organismidele rauda vaja. Teeme ka ülevaate raua ohtlikkusest ja toome välja olulisemad reeglid nii raualiia ärahoidmiseks kui ka rauavaeguse ületamiseks.
Loe edasi
Koensüüm Q10 ehk ubikinoon – tõeline tegija
Dr. A. Moore identifitseeris Q-vitamiini kui inimorganismile vajaliku aine 1940. aastal. Keemiline nimetus ubikinoon tuleneb ladinakeelsest sõnast ubique, mis tähendab kõikjal – ubikinooni leidub tõesti pea kõigis inimkeha rakkudes. Dr. Frederick Crane isoleeris selle kõikjal leiduva aine esmakordselt veise südame mitokondreist ja näitas ubikinooni koensüümset rolli imetajate rakkudes toimuvas energia tootmises 1957. aastal.
Loe edasi
Kas fütoöstrogeenid on kasulikud nii naistele kui meestele?
Üheks fütotoitainete grupiks on fütoöstrogeenid ehk taimsed östrogeenid. Huvi fütoöstrogeenide vastu on plahvatuslikult kasvanud viimaste aastakümnete jooksul, sest sünteetilistel hormoonidel on kõrvaltoimeid. Käesoleva kirjutise eesmärk on tutvustada erinevaid fütoöstrogeene ning vaadelda nende tarbimise ohutust erinevate terviseseisundite puhul.
Loe edasi
Marjad sisaldavad tervist toetavaid fütotoitaineid flavonoide
Marjad (muidugi räägime vaid söödavatest marjadest) erinevad mitte ainult välimuse, vaid ka toitainete sisalduse poolest. Ometi on neil selles osas ka palju sarnast. Marjad sisaldavad tavaliselt rohkesti C-vitamiini, kaaliumi, kiudaineid ja mitmesuguseid fütotoitaineid. Samuti on marjades rikkalikult teisigi vitamiine ja mineraalaineid.
Loe edasi
Fütotoitained osalevad detoksifikatsiooniprotsessis
Puutume igapäevaselt kokku õhus, vees, toidus, ravimites jm leiduvate ainetega, mida meie organismi sattununa käsitletakse toksiinide ehk mürkainetena. Õnneks suudab inimkeha niisuguste ühenditega, kui neid liiga palju pole, enamasti iseseisvalt toime tulla. Märguanneteks, et toksiinid tekitavad organismile probleeme, võivad olla näiteks pidev väsimus, peavalud, lihas- ja/või liigesevalud, sagenenud haigestumine külmetushaigustesse.
Loe edasi
Taimedes sisalduvad fütotoitained flavonoidid
Fütotoitainete ehk taimedes leiduvate toitainete hulka kuuluvad vitamiinid, mineraalained, kiudained, ensüümid ning ka mitmed erinevad taimepigmendid, näiteks karotenoidid, klorofüll ja flavonoidid. Seetõttu on soovitatav igapäevaselt tarbida erinevaid puu- ja köögivilju, puuviljad on muuhulgas ka ideaalsed suupisted ja magustoidud.
Loe edasi