Psüühilised probleemid & toitumine
Hiljutised lisatud artiklid
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) toitumisteraapia
ATH on väga levinud käitumuslik häire lapseeas, mis sageli jätkub ka täiskasvanuna. Praegu ei ole ametlikes ATH raviskeemides veel toitumisteraapiat, mida aga lapsevanemad ise laialdaselt kasutavad. Samas teostatakse sel teemal hulganisti teadusuuringuid, sealhulgas kliinilisi juhuvalikuga uuringuid, mis näitavad, et toitumisravil võivad olla väga head tulemused.
Loe edasi
Juhiseid depressioonipuhuseks toitumiseks + RETSEPTID
Anname selged ja kergesti järgitavad juhised depressioonipuhuseks toitumiseks koos seitsme retseptiga, millega oma igapäevast toidulauda rikastada.
Loe edasi
Meeleolu ja toitumine ning oomega-3 rasvhapped
Kas depressiooni ehk meeleolulanguse seos toiduga on ka teadusuuringute põhjal kinnitust leidnud? Uuringuid, mis hindavad üldise toiduvaliku mõju meeleolule, on kahjuks vähe. Näiteks avaldati 2014. aastal uuring, kus vaadeldi aasta jooksul inimeste menüüsid koos nende meeleolu hindamisega. Leiti, et ebatervisikuma toitumismustriga inimestel oli depressioonirisk märkimisväärselt suurem, sellest lähtudes rõhutab uuring tervisliku toitumise tähtsust depressiooni vältimisel.
Loe edasi
Mis on depressioon?
Depressioon näib olevat seisund, mida enamus meist on kergemal kujul kogenud – pidades silmas vahetevahel esinevaid tujulanguse perioode, rahvakeeles hellitlevalt kutsutud “deprekaid”. Kas nende puhul on tegemist tõelise depressiooniga? Jah ja ei. Kui masendus kestab pikemalt kui 2 nädalat, võib tõesti olla tegemist depressiooniepisoodiga, aga tavaliselt on see kas kurbus või kriisireaktsioon millelegi, mis on põhjustanud lühiajalise tuju halvenemise.
Loe edasi
Autism ja soolebakterid ning -viirused
Soolestik sisaldab vapustaval hulgal bakteriaalseid, seenelaadseid ja viiruselisi mikroorganisme. Neid on kümme korda arvukamalt kui rakke, millest meie keha koosneb. Võib väita, et need moodustavad osa meie tõelisest kehast, kuna nad etendavad seal paljusid kasulikke ja tähtsaid rolle. Paljud toodavad ensüüme, mis on vajalikud toidu seedimiseks, paljud on kaasatud vitamiinide sünteesimisse või immuunsüsteemi toetamisse, et meid haiguste eest kaitsta, ning on veel teisi, kes seedivad toksilisi aineid, mida me võime sisse süüa.
Loe edasi
Mis aitab stressiga toimetulekul?
Mida enam tajume kontrolli puudumist oma elu või olukordade üle, seda kõrgem on meie stressitase. Kui seisame silmitsi mõne traumaatilise kriisiga (kaotame elu- või töökoha, lähedase inimese, jääme raskelt haigeks), võivad kokku kukkuda kogu meie senine maailmapilt ning väärtushinnangud.
Loe edasi
Stressi füsioloogia
Kui meid ähvardab oht, on füsioloogiliselt oluline sellega võidelda või kiiresti põgeneda. Tegemist on kaasasündinud ellujäämismehhanismiga, mis on iseloomulik kogu loomariigile ja ka inimesele. Vaatleme lähemalt, mida stressivastus endast kujutab ja kuidas see meie tervist mõjutab. Ning uurime, kuivõrd saab stressiga toimetulekut toitumise ja elustiili muutmisega toetada.
Loe edasi
Juhiseid depressioonipuhuseks toitumiseks, lisaks mõned retseptid
Kõige olulisem depressiooni puhul on hoida veresuhkur tasakaalus, sest aju vajab pidevalt glükoosi. Esmalt tuleks meeles pidada, et süüa tuleb regulaarselt, viis korda päevas, kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala. See võib osutuda kõige raskemaks, kuid on kindlasti oluline. Kui on raskusi toidukordadest kinnipidamisega, võib selleks kasutada telefoni meelespead.
Loe edasi
Magneesium ja depressioon
Vana-Kreeka linna Magneesia järgi nime saanud mineraali vastu tunnevad nüüdisajal üha suuremat huvi nii toitumisteadus, füsioloogia kui ka kliiniline meditsiin. Meie organismis vastutab magneesium paljude funktsioonide eest, ning vaatamata sellele, et looduses leidub seda rohkesti, kimbutab nüüdisaja inimest magneesiumipuudus.
Loe edasi
Toitumissoovitusi ärevushäirete puhul
Ärevushäireid võivad põhjustada nii psühholoogilised tegurid kui ka organismis aset leidvad biokeemilised protsessid või hälbed nende kulgemises. Esimesel juhul saab ärevuse vastu võidelda stressiallikaid vähendades, pingetega toimetulekut õppides ning lõdvestumis- ja lõõgastumistehnikaid kasutades. Teisel juhul võib abi olla toitumisharjumuste ülevaatamisest.
Loe edasi
Serotoniini tootmise mõjutamine toitumisega ehk „kuidas ennast õnnelikuks süüa“
Vaimne heaolu sõltub suurel määral toitumisest. Üldteada on, et toit mõjutab meie tujusid. Rahvasuus on ju tuntud ütlus, et sööda mehel kõht täis, siis on tal tuju hea. Sellel seosel on tõepoolest tõepõhi all, nagu on välja selgitanud neurogastroenteroloogid. Sealjuures ei ole oluline mitte ainult see, mida me sööme, vaid ka kuidas me sööme. Mõlemal on oma roll selles, kas meie ajus toodetakse piisavalt serotoniini või mitte.
Loe edasi
Mis on stress?
Stressi all mõeldakse füüsilist, vaimset või emotsionaalset pinget. Aga mitte igasugust pinget, vaid seisundit, mida inimene kogeb siis, kui probleemi või olukorraga toimetulek kipub üle jõu käima. Samas on stress väga subjektiivne fenomen – igaüks tajub seda omamoodi ja reageerib stressitekitavatele situatsioonidele erinevalt.
Loe edasi