Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
TOIDUGA KAUNIKS ehk kuidas toituda, et nahk, juuksed ja küüned oleksid terved
Tihti keskendutakse nõrkade juuste ja küünte tugevdamisel ning nahaprobleemide leevendamisel hooldusvahenditele ja ravimitele, kuid unustatakse tegelda peamise – toitumisega. Püsivate tulemuste saamiseks on oluline muuta kehakeemiat ja tegelda probleemi põhjuste, mitte vaid sümptomitega. Nahaprobleemide taga võivad peituda hormonaalse tasakaalu häired, veresuhkru kõikumine, kõrge stressitase, pärilikkus ja toitainetepuudus.
Loe edasi
Ubade söömisega seotud probleemid
Oad on väga tervislik toit. Neis on rikkalikult valku, millega ei kaasne loomset küllastunud rasva, sellele lisaks liitsüsivesikuid, kiudaineid ja mikrotoitaineid. Ning erinevalt loomsest toidust annavad oad ka fütotoitaineid. Tänu kõrgele valgusisaldusele on oad oluliseks komponendiks taimetoitlaste dieedis. Enamasti ei turgata inimestele seoses ubadega pähe ei nende toiteväärtus ega neist valmistatud maitsvad toidud, vaid pigem seedehäired kõhupuhituse ja -gaaside näol. Paraku võib ubadel olla ka teisi kõrvaltoimeid
Loe edasi
Soovitusi toidurasvade tarbimiseks
Kuna rasvad, mida toiduga saame, on meie tervisele ääretult olulised, ei tohiks nende hulka toiduvalikus liigselt piirata ega neid menüüst välja lülitada. Küll aga on oluline rasvu õigesti valida. Peamine probleem on selles, et süüakse valesid toidurasvu ning liialdatakse loomsete rasvadega, millest saame liiga palju küllastunud rasvhappeid.
Loe edasi
Raud – väga vajalik ja samas ohtlik mineraalaine
Raud on enimleiduv muutuva oksüdatsiooniastmega metall inimkehas ja täiesti asendamatu. Vaatame lähemalt, kuidas rauda saadakse, kuidas raud imendub ning miks on organismidele rauda vaja. Teeme ka ülevaate raua ohtlikkusest ja toome välja olulisemad reeglid nii raualiia ärahoidmiseks kui ka rauavaeguse ületamiseks.
Loe edasi
Piima poolt ja vastu
Piim on toiduaine, mille kohta on avaldatud palju vastuolulist infot. On seisukohti, et piim ei sobi inimesele tarvitamiseks, või vastupidi, et see on meie toidulaual lausa hädavajalik. Kuidas siis piimaga tegelikult lood on? Veel viimase jääaja paiku pidi piim olema täiskasvanud inimesele lausa toksiline, sest meie eellased ei suutnud siis veel piimas leiduvat peamist suhkrut laktoosi seedida. Kui aga umbes 11 000 aastat tagasi asendas küttimist-korilust põllumajandus, õpiti piimasuhkru talumatusega toime tulema piima erinevate meetoditega hapendades. Ning mõne tuhande aastaga tekkis ka piimataluvus.
Loe edasi
Köögiviljade kasutamine smuutides
Hea moodus köögivilja tarbimise suurendamiseks, eriti värskena, on selle kasutamine smuutide koostises. Smuutit võib pidada üheks maitsvamaks ja tervislikumaks toiduks üldse, eriti hästi sobib see hommikusöögiks. Kuna smuuti koosneb värsketest komponentidest, siis seda tarvitama hakates tunnete varsti, et ei suuda oma päeva smuutita alustada – millestki olulisest jääb puudu.
Loe edasi
Hoia oma tunded ja toit lahus!
Olen juba kõike proovinud, kui mitte miski ei aita. See on tuttav mõte paljude ülekaaluga kimpus olevate inimeste suust. Mis on need mehhanismid meie sees, mis kaalu langetamist takistavad? Sageli on liigse kehakaalu püsimise põhjuseks valed toitumisharjumused. Miks me aga isegi siis, kui teame, et toitume ebatervislikult, ei suuda oma söömiskäitumist muuta?
Loe edasi
Paastumise kasud ja kahjud
Räägitakse, et paastumine mõjub kehale hästi. Kui mõtleme paastu all toidukoguste mõõdukat piiramist ja toidukaloraaži vähendamist, siis võib seda käsitleda kui liigsöömise vältimist, mis annab tõepoolest häid tulemusi.
Loe edasi
Ketogeenne dieet – imeravi ülekaalu vastu või mitte?
Inimesed on üha enam hädas ülekaaluga, ning sellega seoses ilmub turule järjest rohkem dieete, mis imelist kaalulangust ja muid tervisehüvesid lubavad. Ühena nendest on populaarsust kogumas ketogeenne dieet. Meie keha jaoks on kõige lihtsam saada energiat süsivesikutest ehk maakeeli suhkrutest. See on ka üks põhjus, miks kõige sagedamini tunneme ihalust just süsivesikuterikaste toitude järele. Ketogeense dieedi puhul aga viiakse süsivesikute osakaal väga madalaks, ning kehale antakse energiat alternatiivsest allikast – rasvadest.
Loe edasi
Problemaatiline suhkur
Asjatundjad kinnitavad, et inimkond alustas rafineeritud suhkru tarbimist alles ligikaudu 2000 aastat tagasi, mil õpiti seda valmistama suhkruroost. Kuid suhkrut tarbiti minimaalselt, hüppeline kasv on toimunud alles viimase paarisaja aasta jooksul. Hinnanguliselt tarbiti nn arenenud maailmas aastal 1700 suhkrut keskmiselt umbes 2 kg inimese kohta, see kogus andis vähem kui 1% toidukaloritest. Aastal 1800 söödi suhkrut inimese kohta umbes 9 kg, aastal 1900 aga erinevatel andmetel juba 30-45 kg.
Loe edasi
Läätsed
Lääts on liblikõieliste perekonda kuuluv tõenäoliselt Kesk-Aasiast pärinev üheaastane taim. Läätse tuntumad sugulased on hernes, uba, akaatsia, kuldvihm, kikerhernes ja ristik, botaaniliselt kõige lähedasem aga hiirehernes. Lääts näebki välja nagu kidur hernes – tema lehed, varred, õied ja kaunad on palju väiksemad kui hernel.
Loe edasi