Artiklid
Siit leiad laia valiku toitumise ja toitumisteraapia põnevamaid teemasid käsitlevaid tõenduspõhiseid artikleid. Kõik artiklid on kirjutatud spetsialistide poolt või nende poolt kriitiliselt üle vaadatud.
Hiljutised lisatud artiklid
Kartul – kas, millist ja kui palju süüa?
Kartulid on meie toidulaual ikka olnud ja neid peetakse eestlastele omaseks toiduaineks. Laulva revolutsiooni ajal lubasime isegi ainult kartulikoori süüa, kui tarvis. Õnneks ei pidanud me nii tegema ja nagu selgub, oleks see olnud tervisele ohtlik. Kui meie, toitumisterapeudid, 2011. aastal rääkisime, et kartuli söömist peab piirama, siis tekitas see suurt pahameelt mitmete toitumisspetsialistide hulgas. Praegu aga ongi toitumissoovituseks 1-2 kartulit päevas, mitte rohkem.
Loe edasi
Taimetoitluse plussid ja miinused
Kuigi üldtunnustatud toitumisviisiks on segatoitlus, leidub meie hulgas arvukalt taimetoitlasi. Sageli peetakse taimetoitlust veidruseks ning vahel isegi suisa ohtlikuks. Püüan anda ülevaate sellest, mis on taimetoitlus, ning näidata, et õigesti korraldatuna on see ohutu ja ka tervislik.
Loe edasi
Maitsepärm
Inimese toidulaual on pärm olnud juba tuhandeid aastaid – seda leidub leivas, õlles ja mitmes muus toiduaines. Pärm on üherakuline seen, mis kasvab looduslikult mullas ja taimepindadel. Toiduainetetööstus kasutab paljude toitude valmistamisel erinevaid pärmi tüvesid. Viimastel aastatel on aga eriti taimetoitlaste ja veganite seas populaarsust kogunud maitsepärm ehk pärmihelbed.
Loe edasi
Muna toiduainena ja selle tarbimissoovitused
Kas muna söömist tuleb karta tema kõrge kolesteroolisisalduse pärast?
Praegused Eesti toitumissoovitused soovitavad päevas mitte rohkem kui 300 mg kolesterooli. Nutridata andmebaasi alusel on ühes munas seda umbes 186 mg, mis tähendab, et jah, muna on kolesteroolirikas toiduaine. Suur hulk uuringuid aga viitab sellele, et toidus sisalduv kolesterool mõjutab vere kolesteroolitaset palju vähem kui näiteks toidurasvade koostis. Oluline on ka toidu süsivesikutesisaldus.
Kinoa
Kinoa on üha enam populaarsust koguv teraviljalaadne toiduaine, mis sobib menüüd hästi mitmekesistama näiteks riisi või tatra asemel. Paljudele aga on kinoa on veel võõras ning harjumatu. Artikkel annab lühiülevaate kinoa päritolust ning ajaloost, toob välja kinoas leiduvate inimkehale vajalike toitainete sisalduse, selgitab ka antitoitainete sisaldust ja näitab võimalusi, kuidas kinoad menüüs kasutada.
Loe edasi
Kuidas kõhukinnisust leevendada
Tervise Arengu Instituudi toitumisuuringu järgi tarbib keskmine Eesti elanik soovituslikust oluliselt vähem köögivilju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid. Samas aga liialdatakse lihatoodete ning magusate ja soolaste näksidega. Väga sagedaseks kõhukinnisuse põhjuseks on toitumine – eeskätt kiudainetevaene ja rafineeritud toit ja/või ebaadekvaatne vedeliku tarbimine.
Loe edasi
Miks dieeditamine ei aita kaalu langetada
Ülekaal ja rasvumine on tänapäeval kiiresti süvenev terviseprobleem. Samas on leitud, et umbes 40% täiskasvanutest on püüdnud kaalu langetamiseks söömist piirata ehk siis mingit dieeti kasutada. Pikaajalised uuringud aga on näidanud, et vähemalt kolmandik dieeditavatest inimestest võtavad pärast toidupiirangute lõpetamisest kaalus rohkem juurde kui nad dieediga kaotasid.
Loe edasi
Kreeka pähkli toitaineline koostis, tema kasulik mõju tervisele ja kasutusvõimalused igapäevases menüüs
Väide, et Kreeka pähklid on toitev söögipoolis, pisut isegi alahindab seda toiduainet. Kreeka pähklid pakuvad tervislikke rasvu, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid – ja see kõik on alles algus, kuidas need pähklid võivad tervist toetada. Tegelikult valitseb selle pähkli suhtes nii suur huvi, et viimase 50 aasta jooksul on teadlased ja tööstuseksperdid kogunenud igal aastal California Ülikoolis Davis´e linnas Kreeka pähkli konverentsile, kus arutatakse uusimaid Kreeka pähklitega seotud terviseuuringuid.
Loe edasi
Kombucha ehk teeseenejoogi tarbimissoovitused
Tänapäeval on muutunud väga oluliseks ja asjakohaseks teada, kuidas meie toit valmib ja kust see pärineb. Lisaks räägitakse üha enam kääritatud toidu kasulikkusest ning aina rohkem on hakanud levima kombucha ehk teeseenejook. Kui varasemalt sai teeseenejooki pigem tervisepoodidest, siis praegu on sellest saanud laiatarbekaup, mida müüakse peaaegu igas supermarketis. Teeseenejook on koha sisse võtnud ka paljude söögikohtade, baaride ja kohvikute joogikaartidel, lisaks kodusele pruulimisele on Eestiski juba mitmeid selle joogi tootjaid.
Loe edasi
Teismelised sööma!
Kui räägitakse laste toitumisest, siis keskendutakse peamiselt väikelapseeale, vähem tähelepanu pööratakse noorukitele. Samas aga taanduvad just noorukieas tervisliku toitumise harjumused oluliselt. 11.-15. eluaasta vahel väheneb puuviljade söömine, nii hommikusöökide kui ka vanematega koos söödud õhtusöökide sagedus, suureneb karastusjookide tarbimine.
Loe edasi
Kohvi happelisus
Kohv on üks maailma populaarsemaid jooke, mille kasulikkuse ja kahjulikkuse üle on palju arutletud. Kuumpruulitud kohvi kõrvale on lisandunud uue tootena külmpruulitud kohv, mis on meediakajastuste põhjal tervislikum ja vähem happeline. Kas see ka tegelikult nii on ja kuidas mõjutab kohvi happelisus meie tervist?
Loe edasi
Lapsed kaalusõbralikult sööma
Iga ema unistab sellest, et tema lapsed sööksid ja armastaksid tervislikke toite ning neid ei kimbutaks toitumise tasakaalutusest tingitud terviseprobleemid. Paraku on paljude laste toitumisharjumused üpris ebatervislikud. Ning sellega seoses on ka laste ülekaalulisus murettekitavalt kiiresti kasvav probleem. Lisaks tervisehäiretele, mis ohustavad ülekaalulist last ka hilisemas eas, kannatab laps selle probleemi tõttu psühholoogiliselt. Ülekaaluga kimpus olevad lapsed võivad sattuda narrimise ja kiusamise ohvriks, mis võib nende enesehinnangule jätta pitseri kogu eluks.
Loe edasi