Toiduainetest
Hiljutised lisatud artiklid
Kartul sisaldab mürgiseid glükoalkaloide
Kartul, meile ajalooliselt nii oluline köögivili (1920-ndatel kutsuti Eestit ka kartulivabariigiks, sest siin kasvatati sel ajal ühe elaniku kohta kõige rohkem kartulit maailmas), on pärit Lõuna-Ameerikast. Selle tõid 16. sajandil Euroopasse hispaanlased, Eestisse jõudis kartul 18. sajandi keskpaiku. Kartulis aga leidub ka glükoalkaloide – mürgiseid ühendeid, mida taimed sünteesivad nii kasvuperioodil kui koristusjärgselt, et kaitsta end bakterite, seente, viiruste, putukate ja loomade eest.
Loe edasi
Kas iidne jumalate jook – vein – sobib ka tänasele inimesele?
Varaseim veinitootmine pärineb Lähis-Idast, nii 6000 – 5000 aastat eKr. Veini tehti datlitest, meest ja vahel ka kohvipõõsa marjade suhkrurikkast säsist. Metsiku viinapuu sordiaretus algas IV sajandil e.m.a., ja kokku aretati antiikajal üle saja erineva viinamarjasordi. Keskajal soodustas veinikultuuri levikut kirik. Kloostrite juurde rajati viinamarjaaedu armulauaveinide valmistamiseks. Kaasaja veinitööstused toodavad paljude maitsenüanssidega veine ja veinitarbimisest on saanud lausa rituaalne toiming.
Loe edasi
Linaseemned ja linaõli
Lina on üks iidsemaid kultuurtaimi, mida kasvatati juba vanas Egiptuses, kus linaõli pandi kaasa ka muumiatele. Linataime teaduslik nimetus Linum usitatissimum tähendab ladina keeles “kõige kasulikum taim”. Mis mõttes see siis kasulik on?
Loe edasi
Puumahlad ja kevadine puhastumine
Vahtramahl hakkab jooksma varem kui kasemahl – juba märtsis, kui öösel veel külmetab ja lumi on maas, kuid puud soojendab päevane päike. Kasemahla aga saab koguma hakata siis, kui keskmine temperatuur on juba vähemalt 5 kraadi üle nulli ja vahtramahl hakkab „kinni jääma“. Miks? Mahla kevadise eritumise mehhanism on neil puudel erinev. Kasvuperioodil toimub mahlade liikumine mõlemas puus põhimõttel, et vesi „tõmmatakse“ läbi juurte pinnasest puutüvesse vastavalt sellele, kuidas see lehtede pinnalt aurustub.
Loe edasi
Ubade söömisega seotud probleemid
Oad on väga tervislik toit. Neis on rikkalikult valku, millega ei kaasne loomset küllastunud rasva, sellele lisaks liitsüsivesikuid, kiudaineid ja mikrotoitaineid. Ning erinevalt loomsest toidust annavad oad ka fütotoitaineid. Tänu kõrgele valgusisaldusele on oad oluliseks komponendiks taimetoitlaste dieedis. Enamasti ei turgata inimestele seoses ubadega pähe ei nende toiteväärtus ega neist valmistatud maitsvad toidud, vaid pigem seedehäired kõhupuhituse ja -gaaside näol. Paraku võib ubadel olla ka teisi kõrvaltoimeid
Loe edasi
Piima poolt ja vastu
Piim on toiduaine, mille kohta on avaldatud palju vastuolulist infot. On seisukohti, et piim ei sobi inimesele tarvitamiseks, või vastupidi, et see on meie toidulaual lausa hädavajalik. Kuidas siis piimaga tegelikult lood on? Veel viimase jääaja paiku pidi piim olema täiskasvanud inimesele lausa toksiline, sest meie eellased ei suutnud siis veel piimas leiduvat peamist suhkrut laktoosi seedida. Kui aga umbes 11 000 aastat tagasi asendas küttimist-korilust põllumajandus, õpiti piimasuhkru talumatusega toime tulema piima erinevate meetoditega hapendades. Ning mõne tuhande aastaga tekkis ka piimataluvus.
Loe edasi
Läätsed
Lääts on liblikõieliste perekonda kuuluv tõenäoliselt Kesk-Aasiast pärinev üheaastane taim. Läätse tuntumad sugulased on hernes, uba, akaatsia, kuldvihm, kikerhernes ja ristik, botaaniliselt kõige lähedasem aga hiirehernes. Lääts näebki välja nagu kidur hernes – tema lehed, varred, õied ja kaunad on palju väiksemad kui hernel.
Loe edasi
Hapukapsas ja kapsa hapendamine
Hapukapsas on üks tavalisemaid ja vanemaid kapsa säilitamise viise, hependatud kapsa söömisest on kirjalikke teateid juba 4. sajandist enne Kristust. Hapukapsas sisaldab rohkesti piimhapet, türamiini ja histamiini (aminohapetest pärit bioloogilised amiinid), aga ka tublisti vitamiine ja mineraalaineid ning väga vähe kaloreid.
Loe edasi
Glükoalkaloidid tomatis, paprikas ja baklažaanis
Uuringud on näidanud, et glükoalkaloidid lõhuvad punaste vererakkude ja raku jõujaamade – mitokondrite membraane. Toiduga manustamisel võivad glükoalkaloidid kahjustada sooleepiteeli, põhjustades nn „lekkiva soole“. Glükoalkaloididel on ka positiivseid omadusi – katsed laboriloomadega on näidatud nende põletikuvastast toimet. Toome lühiülevaate tomatis, paprikas ja baklažaanis sisalduvatest glükoalkaloidest.
Loe edasi
Kaunviljatoidud olid vanadel eestlastel au sees
Tänapäeva toitumisnõustajad soovitavad teaduslikele tõendustele tuginedes süüa päevas paar peotäit kaunvilju, kuid ainuüksi kogemuse põhjal hindasid kaunvilju toitvateks ka vanad eestlased. Ajal, mil maarahvas pidi leppima vähetoitva aganaleivaga, liha oli vähe ja kartulit veel ei tuntud, söödi Eestis palju herneid, ube ja läätsi.
Loe edasi
Punapeedi mahl – mullamaitseline elujõu andja
Punapeedi head omadused on teada üle 2000 aasta. Juba Vana-Kreeka arstid soovitasid haigetele juua jõu kiiremaks taastamiseks punapeedi mahla. Punapeedi metsikud eellased kasvavad tänaseni Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnas. Peetide söömise esmased kirjalikud ülestähendused ulatuvad kolme aastatuhande taha. Siis ei söödud peedi juurikaid, sest tänapäevases mõistes neid ei olnudki, vaid peedi lehti, ja seda ka raviotstarbel.
Loe edasi