Artiklid
Hiljutised lisatud artiklid
Stressiga toimetulekuks peame muutma oma mõtlemist ja käitumist
Stressiolukorras tekkivad tunded ja kehalised reaktsioonid sõltuvad sellest, millisena me stressorit näeme ja kuidas endale olukorda ette kujutame. Kas tõlgendame seda ähvardavana või võtame elu paratamatu osana. Kas laseme stressoril ja stressil oma elu juhtida või püüame ohjad enda kätte haarata, tegeldes olukorra muutmise, stressi likvideerimise ja rahuseisundi saavutamisega.
Loe edasi
Hormonaalset tasakaalu mõjutab ka toitumine
Ükskõik millist hormonaalse süsteemi osa muutes mõjutame me paratamatult kogu süsteemi. Et mõista meie poolt antavaid toidusoovitusi, on tarvis aru saada hormoonide koostoimest ja sellest, kuidas erinevad hormonaalse süsteemi osad omavahel suhtlevad.
Loe edasi
Saponiinid – raviomadustega pindaktiivsed ained
Esimene saponiin eraldati 1811. a. harilikust seebilillest. Saponiine kirjeldas põhjalikumalt Ludwig Kofler oma 1927. aastal ilmunud raamatus “Die Saponine”. Need on taimedes leiduvad pindaktiivsed ained, mis võivad moodustada seebise vahu isegi väikeses kontsentratsioonis. Oma nime on nad saanudki ladinakeelsest sõnast ”sapo”, mis tähendab seepi. Saponiinid on glükosiidid, mille koostises on polütsükliline aglükoon, mida nimetatakse sapogeniiniks.
Loe edasi
Uni, elustiil ja unehäired
Unele on iseloomulik kindel muster: kõigepealt pindmine uni, siis sügava ja unenägude une faasid. Õhtupoole ööd on rohkem sügavat, hommikupoole aga unenägude und. Kui aga magamamineku aeg on regulaarselt näiteks öösel kella kaheteistkümne-ühe ajal, siis jääb normaalse unerütmiga inimesel süvaune aeg lühikeseks, selle vähesus aga tekitab mitmeid probleeme.
Loe edasi
Kolesterool ja toidulisandid
Parim viis optimaalse kolesteroolitaseme hoidmiseks on kahtlemata tervislik toitumine. Kui aga toitumise korrigeerimine liiga kõrget kolestroolitaset piisavalt efektiivselt ei langeta, võib vaadata ka looduse apteegi poole ja otsida abi toidulisanditest. Millest konkreetselt võiks kolesterooliprobleemide puhul abi olla?
Loe edasi
Kas tervislikud toiduained on alati täiesti ohutud?
Kui me ei töötle toitu nõuetekohaselt või tarbime teatud toiduaineid liiga palju, võivad neis sisalduvad mürkained tervist ohustada – näiteks toidumürgituse põhjustada. Kui aga räägime pikaajalisematest toimetest, siis võivad ka tervislike toiduainete mõned komponendid olla suurtes kogustes kantserogeensed või mutageensed või pärssida ensüümisüsteeme jne.
Loe edasi
Peavalu ja toitumine
Laias laastus võib peavalusid jagada pingepeavaludeks ja migreeniks. Migreeni esinemissagedus on erinevate allikate järgi naiste hulgas 15-18%, meestel aga ainult 8%. Pingepeavalu ning haigustest tingitud peavalusid on vist küll tundnud kõik inimesed, kuid mõni on teistest õnnelikum seetõttu, et kogeb peavalusid kergemal kujul ning harva.
Loe edasi
Valgurikas dieet langetab kaalu
Ülekaal võib olla mitmete tervisehäirete põhjustajaks, näiteks on sellega seotud II tüüpi diabeet, metaboolne sündroom, kõrge vererõhk, südame-veresoonkonna- ja liigesehaigused. Kaalulangus aitab näiteks parandada rasvade ainevahetuse ja veresuhkru näitajaid, vähendada koormust liigestele ning langetada vererõhku. Seda kõike on aga võimalik saavutada ka tervislikumal moel kui liigselt kõrge valgusisaldusega menüü abil, mis on tõendatult efektiivne kaalu langetamisel.
Loe edasi
Toitumissoovitusi ärevushäirete puhul
Ärevushäireid võivad põhjustada nii psühholoogilised tegurid kui ka organismis aset leidvad biokeemilised protsessid või hälbed nende kulgemises. Esimesel juhul saab ärevuse vastu võidelda stressiallikaid vähendades, pingetega toimetulekut õppides ning lõdvestumis- ja lõõgastumistehnikaid kasutades. Teisel juhul võib abi olla toitumisharjumuste ülevaatamisest.
Loe edasi
Piim – jumalate poolt loodud täiuslik vedelik?
Piim on muutunud üheks peamiseks toiduaineks. Lisaks piima joomisele sööme juustu, kohupiima ja muid tahkeid piimatooteid, piimast lisatakse paljudele toitudele ning sellest valmivad ka hõrgud magustoidud. Kuidas mõjub aga piim meie tervisele?
Loe edasi
Tsütotest – abiks või mitte?
Järjest enam pööratakse tähelepanu tervisliku toitumise vajalikkusele ja üha enam leiab ka kõlapinda toidutalumatuse teema. Inimesed tajuvad, et teatud toiduained neile ei sobi ning otsivad nende väljaselgitamiseks erinevaid võimalusi. Praegu saab Eestis ennast testida nelja erineva toidutalumatuse testiga, mille hulgas on ka tsütotest.
Loe edasi
C-vitamiinist saadav kasu ja võimalik kahju
C-vitamiin on vesilahustuv vitamiin, mida kehas ei ladustata, mistõttu peame seda iga päev toiduga saama. Inimese organism C-vitamiini ise ei tooda, selle päevane vajadus on aga umbes 100 mg. Teatud juhtudel – näiteks aktiivne sportimine või suitsetamine – vajatakse C-vitamiini rohkem. Piisav taimetoidu osakaal katab meie päevase C-vitamiini vajaduse kuhjaga, mis muudab vitamiinilisandid tarbetuks. Samuti pole toiduga saadava C-vitamiini puhul põhjust rääkida selle vitamiiniga liialdamise ohtlikkusest, mis toidulisandite puhul on täiesti reaalne.
Loe edasi