Stressiga toimetulekuks peame muutma oma mõtlemist ja käitumist

Oluline on tõlgendamine

Stressiolukorras tekkivad tunded ja kehalised reaktsioonid sõltuvad sellest, millisena me stressorit näeme ja kuidas endale olukorda ette kujutame. Kas tõlgendame seda ähvardavana või võtame elu paratamatu osana. Kas laseme stressoril ja stressil oma elu juhtida või püüame ohjad enda kätte haarata, tegeldes olukorra muutmise, stressi likvideerimise ja rahuseisundi saavutamisega. Inimesed tõlgendavad olukordi erinevalt, ühe jaoks tõsine stressor ei pruugi teist üldse mõjutada. Tõlgendamine sõltub nii varasematest isiklikest kogemused kui ka näiteks kultuurilistest väärtustest, eelarvamustest ning meeleolust. Tuleb õppida oma stressi juhtima, mitte lasta stressil ennast juhtida ja abitusseisundit tekitada.

Stressi tekkimises, selle püsimises ja tervisehäirete kujunemises mängivad suurt rolli negatiivsed emotsioonid. Positiivsed tunded aga tõstavad stressoriga toimetuleku efektiivsust ning tugevdavad immuunsüsteemi. See on paljuski inimese enda teha, kas ta laseb negatiivsetel emotsioonidel oma stressi süvenendada või toetab mõistusega oma psüühilist tervist. Osates leida positiivset isegi stressis, nähes seda näiteks lahenduste leidmise soodustajana. 

Soovitusi mõtlemise ja käitumise muutmiseks

Kõige tähtsam on mitte muretseda pisiasjade pärast. Kui järele mõelda, siis enamus stressoritest ongi pisiasjad, mida ei tohiks liiga tõsiselt võtta. Mille järgi otsustada, kas asi on tõsine või on tegemist pisiasjaga? Soovitatakse näiteks endalt küsida, kas häiriv asjaolu omab tähtsust või on üldse veel meeles ka näiteks homme, nädala või aasta pärast. Pisiasjad pole seda väärt, et nende pärast ärrituda ja muretseda, rikkudes sel viisil oma tervist (stressi mõjust tervisele loe ka artiklist „Stressi füsioloogia“). 

Samuti ei pea liigselt muretsema tegemata tööde pärast. Kunagi ei jõua päris kõike ära teha, miski on alati pooleli ja lõpetamata. Stressi vähendamiseks sisenda endale, et elu eesmärgiks ei ole kõike ära teha, vaid igat tegemist nautida.

Väldi pidevat mõtlemist stressiallikale. Püüa mõtted mujale juhtida ning tegele probleemiga alles siis, kui selleks on õige aeg ja võimalus. Pole mõtet täna närveerida sündmuse pärast, mille toimumiseni on aega terve kuu või nädal. Piisab sellest, kui mõelda sündmus läbi ja teha vajalikud ettevalmistused, seejärel aga heita probleem peast hetkeni, mil tõepoolest saabub aeg tegutseda. Näiteks peaks vältima muretsemist ees ootava eksami pärast, targem on täita eksamini jäänud aeg asjalikuma tegevuse – õppimisega. Teadmine, et oled teinud tõhusat tööd eksami edukaks sooritamiseks, vähendab stressi ka siis, kui eksamipäev kätte jõuab.  

Õpi probleeme lahendama. Oluline on ise oma elu juhtida, probleemidega silmitsi seistes nendega tegelda. Neil, kes lasevad end juhtida „saatusel“ – välistel teguritel ja teistel inimestel, on pikaajalise stressi kujunemise tõenäosus suurem. Kes aga leiab, et sündmuste kulg oleneb paljuski temast endast, julgeb tegutseda ja oskab oma võimeid reaalselt hinnata, saab stressoritega paremini hakkama. Probleemide korral tuleb hakata neile koheselt lahendust otsima. Mida rohkem on kaalul, seda energilisemalt tuleks tegutseda. Kui üks lahendustee ei vii sihile, tuleb katsetada teisi, luhtumistest ei tohi lasta end heidutada. Kiiresti loobudes langeme abitusseisundisse, kaasnevad madal enesehinnang, lootusetus ja passiivsus, mis toidavad pikaajalist stressi. 

Ole füüsiliselt aktiivne, tegele regulaarselt spordiga ning söö toitaineterikast toitu. Ära liialda alkoholi ja kohviga. Füüsiline koormus aitab toota heaoluhormoone endorfiine ning mõtted stresseerivast probleemist eemale viia. Suhtle sõprade ja lähedastega, ära tõmbu neist eemale. Püüa nendega rääkida muudel teemadel, mitte oma stressist ja selle põhjustest. 

Kindlusta endale hea uni. Ära tööta une arvelt, see suurendab stressi. Unehäirete puhul aga ei tohi sellest endale lisastressi tekitada – kui magada ei õnnestu, siis püüa lihtsalt lõdvestuda, nii puhkad välja peaaegu samamoodi kui magades. Kui negatiivsed mõtted ei lase magada, siis tõuse üles, pane tuli põlema ja tegele millegi rõõmsamaga või otsi mõttes probleemidele lahendusi. Kui oled lahenduse leidnud või edasise tegevuse osas otsuse langetanud, püüa uuesti uinuda. Selle hõlbustamiseks võid näiteks lugeda mõnd keerulisema tekstiga raamatut, igasugused õpikud ja keerulised teooriad on väga uinutavad. Intensiivne õppimine või töötamine, ka tugev füüsiline pingutus enne magamaminekut aga takistavad uinumist. Und häirib ka alkoholi tarbimine enne magamaminekut. See võib küll aidata uinuda, kuid toob kaasa öise ärkamise.  

Õpi puhkamist nautima. Stressis inimene ei oska puhata ning sisustab sageli ka oma puhkuse tööga. Abi võib olla organismi rahustamise ja lõdvestamise meetoditest, nagu näiteks autogeenne treening ja meditatsioon. Vajadusel kasuta psühhoterapeudi või käitumusliku terapeudi abi. 

Leia endale usaldusisik, kes sind psühholoogiliselt toetab ja kuulab, kui soovid oma probleemidest ja stressist rääkida. 

Ära võitle stressiga selle sõna otseses tähenduses, kuna võitlus ise on stressitekitav tegevus. „Vägivallatud“ meetodid on tõhusamad. Stressi kuhjumist tajudes pigem lõdvestu ja mine lühikesele jalutuskäigule. Kui stress on veel väike, on ta suhteliselt kergesti juhitav ja kontrollitav. Harjuta näiteks “tormikeerises olemist”, püüdes olla justkui rahulik keerise keskpunkt keset ümbritsevat kaost. Tegelikult keerlebki meie ümber elutorm, millega liigselt kaasa minnes tekitame endale pidevalt stressi. 

Püüa kõikides olukordades säilitada rahu. Ära torma impulsiivselt tegutsema, mõtle enne, kas pead üldse reageerima, kas sinu sekkumist vajatakse. Levinud soovituseks on tõmmata enne hinge, kui stresseerivas olukorras rääkima hakkad, lugeda näiteks kümneni. Sel ajal mõtle tulemustele, mida sinu reageering kaasa toob – kas see lahendab või hoopis süvendab probleemi. Kui väljendud solvavalt, siis asuvad teised kaitsesse ja ründavad sind. Kui aga sind ennast kritiseeritakse, jää rahulikuks ja otsi öeldust enda jaoks väärtuslikku, õpi oma vigadest. 

Anna endale aru, et probleemid ja tagasilöögid on paratamatud. Veendumus, et peame olema pidevalt õnnelikud ja elama stressivabalt, tekitabki meist stressi, kuna läheb tegelikkusega vastuollu. Kui lepime tõsiasjaga, et raskused on elus vältimatud, suudame probleemivabadel päevadel õnnelikumad olla. Ära suhtu ümbritsevasse, teistesse inimestesse ega ka iseendasse liiga tõsiselt, ära püüa kõike kontrollida, eriti asju, mille korraldamine ei ole sinu võimuses. Kus vähegi võimalik, vaatle asju huumoriga ning püüa ka enda üle naerda.

Ära lükka probleemidega tegelemist edasi. Sellega pikendad stressi. Väga hea soovitus on alustada päeva just ebameeldivamate probleemide lahendamisega, sest siis saab nendega rutem ühele poole ja nad ei vaeva sind enam. 

Ära lase halval meeleolul endast võitu saada ja end juhtida. Halb tuju moonutab tegelikkuse tajumist, näitab elu mustemates värvides. Leia asju, miks meeleolu tõstavad, need on alati olemas. Asu nendega tegelema ja neist osa saama, isegi kui see esialgu tõsist pingutust nõuab. Heatujulisena ei ole võimalik stressis olla.   

Kui soovid olla õnnelik, siis tee otsus ja hakka olema õnnelik kohe siin ja praegu. Öeldakse, et õnne juurde viivat teed pole olemas, see tee ise – ehk siis praegustest hetkedest koosnev igapäevane elu – ongi õnn. Stressi vähendamiseks tulebki õppida elama käesolevas hetkes ja mitte üleliia mõtlema sellele, mis toimus minevikus või ähvardab juhtuda tulevikus. Kui elad igat päeva nii, nagu oleks see su ainus, suudad paremini märgata kõiki neid väikeseid asju, mis rõõmu pakuvad. Sageli tsiteeritud Artur Alliksaare luuleread „ Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu” on tabanud täpselt naelapead. Praegu on tegelikult ainuke aeg, milles me eksisteerime ja mille üle meil on mingigi kontroll. Minevikku muuta ei saa, tulevik aga on sedavõrd umbmäärane, et selle pärast pidevalt muretseda on rumalus. Ning on fakt, et enamikku neist asjadest, mida me kardame, tegelikult ei juhtu. 

Õpi iseennast tundma ning aktsepteeri ennast. Sageli ei ole inimesed rahul just iseendaga. Ja sellest saab alguse ka rahulolematus ümbritseva ja teiste inimestega. Alusta iseenda aktsepteerimisest just sellisena, nagu oled. Ära püüa oma isiksuse kaasasündinud omaduste vastu võidelda. Selgita välja oma tugevused ja nõrkused ning sõlmi endaga rahu. Tugevaid külgi, millele elus toetuda ja millest rõõmu tunda, on alati rohkem kui nõrkusi. Õpi oma vigadest ja suhtu probleemidesse kui õpetajatesse. Kujutle, et ka teised inimesed on siin maailmas selleks, et sulle midagi õpetada. 

Ära keskendu vaid iseendale. Mõtle, kuidas saad teisi toetada ja aidata, eriti oma lähedasi. Tee iga päev kellelegi midagi head, see annab raulolutunde. Ja ära oota tänu, kiida ennast selle eest ise. Hoia suhet sõpradega, helista neile, mine külla ja tunne nende vastu huvi. Panusta oma perekonnaelu stabiilsusse. 

Soovitan lugeda Richard Carlsoni raamatut „Ära lase pisiasjadel üle pea kasvada“, sealt on pärit ka mitmed eelnevad soovitused.