Kas tervislikud toiduained on alati täiesti ohutud?
Toiduainetes leidub looduslikult mürgiseid ühendeid – ka naturaalne ja tervislik ei ole alati toksiinidevaba.
Inimesi ajab segadusse, kui räägitakse tervislikest toiduainetest, mille tarvitamisel tuleb olla ettevaatlik seetõttu, et nad on mürgised. Näiteks on soovitatud linaseemneid enne toiduks tarvitamist ahjus 100 kraadi juures kuumutada, et hävitada neis sisalduvat sinihapet (kuigi tegelikult see ei aita). Sama mürgi pärast ei lubata süüa õunaseemneid ning kardetakse tarbida kividega kirsikompotti. Paleodieet välistab oad lektiinide tõttu, kuulda on kinoa keelamisest neis sisalduvate saponiinide pärast ja peaaegu kõik teavad, et roheliseks tõmbunud kartulimugulad on mürgised. Vähem teatakse, et ka idanema hakanud kartul on mürgine ja et mürke on tegelikult üsna paljudes toiduainetes.
Kuna toidu intensiivne kuumutamine, eriti praadimine ja grillimine tekitavad teatavasti kahjulikke ühendeid, on soovitatud süüa toiduained nii toorelt kui võimalik. Vägagi tervislik soovitus, mis aga alati ei kehti toiduainetes sisalduvate kahjulike ühendite tõttu. Kuumtöötlus võib olla hädavajalik, kuna mõned mürgid on termolabiilsed ehk hävivad kuumutamisel. Tark toituja teab, kuidas kriitiliste toiduainetega ümber käia ja vältimise asemel neid tervislikult tarbida. Toidutaimedes sisalduvate looduslike toksiinide loetelu on pikk, neid on palju rohkem kui selles artiklis jõuab käsitleda. Rääkimata sellest, et kaugeltki kõiki veel ei tunta.
Kui me ei töötle toitu nõuetekohaselt või tarbime teatud toiduaineid liiga palju, võivad neis sisalduvad mürkained tervist ohustada – näiteks toidumürgituse põhjustada. Kui aga räägime pikaajalisematest toimetest, siis võivad ka tervislike toiduainete mõned komponendid olla suurtes kogustes kantserogeensed või mutageensed või pärssida ensüümisüsteeme jne. Taimedes looduslikult sisalduvad mürgised ühendid või toitude töötlemisel tekkivad toksiinid on sageli seedevaevuste ja sooleseina liigse läbilaskvuse põhjustajateks.
Mida toidutaimedes sisalduvad mürgised ühendid endast kujutavad?
Taimsetes toiduainetes leiduvad toksiinid on taimede ainevahetuse vaheproduktid – metaboliidid, mida taimed toodavad enesekaitseks neid ähvardavate ohtude eest nagu bakterid, seened, putukad ja loomad. Toksiinide hulk võib olla suurenenud nii kaitsemehhanisme võimendava loodusliku valiku kui aretamise tulemusel.
Osad mürgised ühendid hävivad kuumutamisel, samas võib toidu kuumtöötlemine toksiine juurde toota. Kahjulikke aineid lekib toiduainetesse ka toiduga kokkupuutuvatest materjalidest. See, et mitmed toiduained looduslikult mürgiseid ühendeid sisaldavad, ei pea viima nende vältimiseni. Õigesti tarvitatuna võivad nad olla väga tervislikud.
Toksiinid on looduses laialt levinud ning pole lootustki neid täielikult vältida. Kõik elusolendid puutuvad kokku toiduainetes sisalduvate ohtlike ühenditega, see on täiesti normaalne. Õnneks on meie kehas detoksifikatsioonimehhanismid, mis suudavad mõõdukas koguses toksiinidega edukalt toime tulla. Mõelgem kasvõi toidu kõrvale võetavale klaasikesele punasele veinile.
Maavitsalised toidutaimed
Maavitsaliste sugukonda (Solanaceae) kuulub ligi 3000 taimeliiki, tuntumateks toidutaimedeks on kartul, tomat, paprika ja baklažaan, aga ka näiteks tšillipipar, füüsal ja taralõng ehk gojimari. Maavitsalised on ka näiteks tubakas, ogaõun, must belladonna (karumustikas) ja koerapöörirohi.
Mitmeid maavitsalisi kasutatakse ravimtaimedena, koerapöörirohi kuulub aga Eesti kõige ohtlikumate mürktaimede hulka.
Maavitsalised köögiviljad on paljudele igapäevaseks toiduks. Samas on erialases kirjanduses märkimist leidnud, et maavitsalised toidutaimed võivad olla krooniliste põletikuliste protsesside, sealhulgas artriidi ägenemise põhjustajaks, mistõttu soovitatakse artriidi – eriti just autoimmuunhaigusena tuntud reumatoidartriidi puhul nende söömist piirata.
Alkaloididesisaldus on see, mida neile fütotoitainete- ja vitamiinirikastele köögiviljadele ette heidetakse, ja mis tundliku inimese organismis ebasoovitavaid protsesse võib esile kutsuda.