Toitumisteraapia

Hiljutised lisatud artiklid

Viljatus ja toitumine

Viljatus on Eestis üha süvenevaks probleemiks, mille põhjused võivad olla väga erinevad. Naiste viljakust mõjutab kõige enam asjaolu, et lapsi…...

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Prostata suurenemine ehk healoomuline eesnäärme adenoom

Eesnäärme adenoom on meestel kõige sagedasem healoomuline kasvaja, mille esinemissagedus on otseses sõltuvuses mehe vanusest. Nii esineb prostata suurenemist umbes 20 protsendil meestest vanuses 41-50 eluaastat, vanuses 51-60 eluaastat on vastav näitaja juba 50%, üle 80 aastastel meestel aga juba üle 90%. Ka urineerimishäirete esinemissagedus kasvab seoses vanusega.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Mida arvata toidukaloraaži piiramisest?

Kuidas saada lahti mõnest liigsest kehakaalu kilost, isegi mõnekümnest kilost? Rannahooaeg on ju käes! Esimene mõte on enamasti vähem süüa ehk piirata toidukaloraaži. Toidust saadavat kalorihulka võib vähendada mitmel viisil – näiteks piirata lühikest aega väga oluliselt toiduvaliku üldist kaloraaži, hoida kalorite taset suhteliselt madalal pikema perioodi jooksul, või siis viia teatud toitainegrupi (nt süsivesikud) osakaal menüüs miinimumini. Selle kõik võib kõnekeeles kokku võtta dieeditamisena.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Premenstruaalse sündroomi (PMS) klassifikatsioon sümptomite alusel

PMS-i puhul esineb erinevaid hormonaalseid muutusi ja sellest tingituna ka mitmesuguseid sümptome. Dr. Guy Abraham`i poolt eelmise sajandi 80-ndatel avaldatud huvitav klassifikatsioon jagab PMS-iga naised nelja alagruppi, mis erinevad üksteisest sümptomite iseloomu, hormonaalse mustri ja ainevahetuslike häirete poolest.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Premenstruaalne sündroom (PMS)

Küllap on iga naisterahvas vähemalt kord elus tundnud, kui raske on füsioloogiliselt olla naine. Naiste keha peab hakkama saama sünnitusega, ning igakuiselt toimub menstruatsioon. Mõnede andmete järgi tunneb peaaegu 90% naisi ka mingeid premenstruaalse sündroomi ehk PMS-i sümptome. Enamasti mitte väga tõsiseid. Samas kogeb üsna suur hulk viljakas eas naisi (13-18%) vaevusi, mis on piisavalt tõsised, et diagnoosida PMS-i raskeimat vormi premenstruaalset düsfoorilist häiret (PMDD).

Loe edasi

Migreeni toitumisteraapia juhtum

50ndates eluaastates naisterahvas räägib oma loo, kuidas leidis aastakümneid kimbutanud migreenitüüpi peavaludele abi t6oiduvaliku kontrollimisest. Peavaluhooge näisid soodustavat suurem pinge ja koormus ning sellele järgnev lõõgastus (näiteks töönädala lõpp), menstruatsioonitsükli teatud faasid, kuid paljudel juhtudel ei olnudki võimalik põhjusi tuvastada.

Loe edasi

Kaalu langetamine

Kaalu langetamiseks soovitatakse ja üritatakse kasutada paljusid erinevaid dieete, aga ka toidulisandeid. Mõnikord otsustatakse kaalulangetusmeetodiks valida kirurgia. Kõige lihtsam ja loomulikum kaalulangetamise meetod on tervislik toitumine. Millegipärast seda meetodit sageli ei armastata.

Loe edasi

Naha tervis, stress ja eneseabi

Juba üle 70 aasta tagasi pakkusid kaks dermatoloogi – John H. Stokes and Donald M. Pillsbury välja idee, et seedeelundkonna tervise, depressiooni, ärevuse ja nahaprobleemide, nt akne vahel on seosed. Nad lõid hüpoteesi, et inimese emotsionaalne seisund võib mõjutada seedeelundkonna normaalset mikrofloorat, suurendada sooleseina läbilaskvust ja seeläbi panustada süsteemse põletiku tekkesse, mis mõjutab ka naha tervist.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Puumahlad ja kevadine puhastumine

Vahtramahl hakkab jooksma varem kui kasemahl – juba märtsis, kui öösel veel külmetab ja lumi on maas, kuid puud soojendab päevane päike. Kasemahla aga saab koguma hakata siis, kui keskmine temperatuur on juba vähemalt 5 kraadi üle nulli ja vahtramahl hakkab „kinni jääma“. Miks? Mahla kevadise eritumise mehhanism on neil puudel erinev. Kasvuperioodil toimub mahlade liikumine mõlemas puus põhimõttel, et vesi „tõmmatakse“ läbi juurte pinnasest puutüvesse vastavalt sellele, kuidas see lehtede pinnalt aurustub.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Ööpäevane rütm ja söömise ajastamine

Organismi talitluse ööpäevane rütm (ingliskeelsetes allikates circadian rhythm) on iseloomulik lisaks inimestele ja loomadele ka taimedele ja isegi bakteritele. Inimese puhul tähendab see 24-tunnist füsioloogiat ja käitumist reguleerivat tsüklit. Niisuguse rütmi on tinginud meie koduplaneedi ööpäeva pikkus – evolutsiooni käigus on meil kujunenud nn sisemine kell, mis püüab reguleerida bioloogilisi protsesse organismi elujõu tagamiseks kõige optimaalsemal viisil.

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi

Loomne rasv meie esivanemate toidulaual

Tänapäevase toidu- ja infokülluse tingimustes on valikuid teha päris raske. Veganid, kes ei söö üldse loomseid toite, propageerivad veganlust kui parimat toitumisviisi, samas soovitavad paleodieedi pooldajad süüa just liha. Olenemata toitumisviisist peab meie keha toidust kätte saama vajalikul hulgal rasva. Samas on juba mõnda aega seostatud teatud tüüpi rasvade söömist südame-veresoonkonnaprobleemidega. Üheks peamiseks süüdlaseks peetakse küllastunud rasvhappeid, mida sisaldab rohkesti loomne rasv.

Loe edasi

Puuviljatoitluse tervislikkusest

Puuviljatoitlus on toortoitluse üks alaliikidest ning puuviljatoitlaseks nimetatakse inimest, kelle toiduvalik koosneb vähemalt 75% ulatuses puuviljadest. Range puuviljatoitlase menüü koosneb ainult puuviljadest ja marjadest (sh avokaado), vähemranged lisavad juurde pähkleid-seemneid ning paljude toiduvalikus on ka vähesel hulgal köögivilju. Menüüst on jäetud välja kõik loomsed tooted, kaun- ja teraviljad, üldjuhul ka valge suhkur. Kuid kas puuviljatoitlus on ainuõige tee saleduse ja hea tervise juurde?

See sisu on nähtav ainult liitunud kasutajatele.
Logi sisse Liitu
Loe edasi