Kaalu langetamine
Kaalu langetamiseks soovitatakse ja üritatakse kasutada paljusid erinevaid dieete, aga ka toidulisandeid. Mõnikord otsustatakse kaalulangetusmeetodiks valida kirurgia.
Kõige lihtsam ja loomulikum kaalulangetamise meetod on tervislik toitumine
Millegipärast seda meetodit sageli ei armastata. Põhjuseid on mitmeid:
1 Näiteks võib kuulda väiteid, nagu peaks kaalu langetamiseks elu olulisimatest naudingutest loobuma ning rasvastest ja suhkrurikastest toitudest ei olda valmis loobuma. Tegelikult võib ju kõike süüa, kui toidulaud on tasakaalus ja mitmekesine ning toidukogustega ei liialdata.
2 Teiseks põhjuseks on kindlasti see, et inimesed ei tea, mida tervislik kaalu langetav toitumine üldse tähendab. Kuna tegemist on tavapärasest rohkem taimset ja vähem loomset toitu sisaldava toiduvalikuga, võib kuulda, kuidas võrreldakse tervislikku toitumist taimetoitlusega – et tervislik toitumine tähendab ju “heina” söömist. Tegelikult pole asi üldse nii!
3 Samuti võib asi olla toiduvalmistamise oskustes, pahatihti lihtsalt ei osata maitsvaid köögiviljarikkaid roogi valmistada. Õnneks on tänasel päeval võimalik väga kerge vaevaga leida hulgaliselt köögivilijarikaste roogade retsepte, mis on tõepoolest imemaitsvad ning mida on kerge oma toidumenüüsse lülitada.
Kui soovite kaalu langetada ning olla sale ja terve ka eakana, siis on just praegu aeg oma toitumine tervislikuks muuta. Vaatame lähemalt, mida see endast kujutab ja tutvume kaalulangetusmeetoditega, mille mõju meie tervisele ei ole hea.
Äärmuslikud dieedid ja meetodid kaalu langetamiseks
Primitiivsevõitu lähenemine kaaluprobleemile lähtub nn kaloraažiteooriast, mille kohaselt on küsimus vaid kalorite bilansis. Tuleb lihtsalt kulutada rohkem kaloreid kui toiduga saame, ja probleem ongi lahendatud. Kui see alati tõsi oleks, võiks järeldada, et ülekaal on probleemiks vaid laiskadele ja tahtejõuetutele, kes ei viitsi piisavalt trenni teha ega ülesöömisest ja maiustamisest loobuda. Niisugune lähenemine on väga lihtsustatud, sest kehakaaluga seotud mehhanismid on palju keerulisemad.
Tuleme tagasi kalorite juurde. Kuna rasv annab tublisti kaloreid (1 gramm umbes 9 kilokalorit), siis välditakse sageli ka tervislikke ja organismile hädavajalikke toidurasvu sisaldavaid naturaalseid õlisid, pähkleid ja seemneid. Samas on juba ka aru saadud, et rasvad ei olegi kaalutõusu peasüüdlased, sellest lähtudes väldivad mitmed levinud dieedid hoopis süsivesikuid. Teiselt poolt aga on viimasel ajal on populaarseks muutunud üksikute toitainetega liialdamine – näiteks nn rasvadieedid (ketogeensed dieedid). Lisaks „rasvadieetidele“ pakutakse ka „valgudieete“ ja muidki ühekülgseid lähenemisi, mis jätavad menüüst välja olulisi toitaineid, samas teiste toitainetega liialdades. Ning ajalehed-ajakirjad jätkavad info avaldamist uutest imedieetidest. Samuti kasutatakse kaalu langetamiseks äärmuslikke treeningkoormusi. Nende „tervislikkusel“ me siinkohal pikemalt ei peatu.
Kaalu langetamiseks on kasutusel ka kirurgilised operatsioonid, mida võidakse pidada kõige lihtsamaks võimaluseks, sest sel juhul ise justkui ei peakski pingutama – vaevanägijaks on kirurg, kes lõikab mao väiksemaks või juhib toidu maost mööda. Kahjuks aga ei tutvuta eelnevalt niisuguse sekkumise tagajärgedega, ning alati ei hoiatata inimesi selle eest, mis pärast operatsiooni saab. Tegemist on sammuga, mida ei saa enam tagasi võtta. Inimene peab kogu edasise elu lõikuse tagajärgedega elama. Meie peame seda jõumeetodiks ja kõige viimaseks valikuks. Kõigepealt peaks füsioloogiliste vahenditega tegema kõik mis võimalik, et operatsiooni vältida.
Miks? Inimese seedesüsteem on tervik, mille kõik osad on seedimiseks vajalikud. Kui mingi osa süsteemist eemaldada, rikub see paratamatult kogu seedimisprotsessi. Niisuguste operatsioonide tagajärjel tekib väga sageli toitainetepuudus. Muidugi kehakaal langeb, kui osa seedekulglast eemaldada. Aga mille arvelt see toimub? Toitu enam korralikult ei seedita ja seetõttu jääb ka hädavajalikke toitaineid saamata.
Rasvumine ja ülekaal on seotud paljude erinevate faktoritega
Rasvumine ei ole vaid liigsete kalorite saamise ja liiga väheste kalorite põletamise teema. Tänapäeval on teada, et toiduainetest saadavate kalorite hulk sõltub paljudest teguritest – sh ka toiduvalmistamise viisist, soolestiku seisundist ja seal elutsevate bakterite kooslusest. Oluline on ka toiduainete kvaliteet ja nende spetsiifiline mõju kehale ning kehakaalule. Paljud uuringud näitavad, et hoolimata samasugusest kaloraažist võib kehakaal erinevate toiduvalikute puhul nii tõusta kui ka langeda. Samuti võivad kõhnadel ja rasvunutel imenduda toidust toitained tänu soolebakterite erinevatele kooslustele erinevalt. Rasvunutel domineerivad soolestikus teistsugused bakterid, ning nende kehas toimuvad metaboolsed ehk ainevahetuslikud protsessid on sageli tugevalt häirunud. Et need protsessid korda saada, peab organismile kehafunktsioonide toimimiseks ja ainevahetuse normaliseerimiseks hädavajalikke toitaineid andma.
Nälgimine ja toidukordade vahelejätmine ei aita kaalu langetada
Toidukordade vahelejätmine ja liiga „lahjad“ toidukorrad (nt vaid värske salati söömine) toovad kaasa ülesöömise juba järgmisel toidukorral või natuke hiljem, samuti kaasneb niisuguse söömisega vastupandamatu magusaisu. Kui tunnete magusaisu või näksimisvajadust, on teie veresuhkru tase langenud ja tegelikult vajate selle normaliseerimiseks täisväärtuslikku toitu. Mingi magus suupiste või kohv võivad küll korraks enesetunnet parandada, aga mitte pikalt. Peatselt vajate uut magusalaksu või kohvi.
Nälgimise füsioloogia paneb inimese sööma jõuga, millele on väga raske vastu seista – tegemist on ju organismi enesesäilitamise instinktiga. Siis aga süüdistatakse iseennast, et puudub tahtejõud dieeti pidada. Äärmuslikke dieete pole võimalik kaua pidada ning nende abil kaotatud kaal tuleb paratamatult tagasi. Ning enamasti võtab inimene pärast dieeti kaalus juurde isegi rohkem kui söömist piirates kaotada õnnestus.
Rangete dieetide „petlikku võlu“ suurendab tõsiasi, et alguses langeb kaal rõõmustavalt kiiresti. Esimestel nädalatel aga võib dieedipidaja kaotada kaalu vaid vee arvelt. Organism ladustab glükoosivarud (glükogeenina) maksa, kus need on seotud veega. Kui toidus on näiteks liiga vähe süsivesikuid, kasutatakse need varud ära, vesi vabaneb ning väljutatakse organismist. Hiljem kaalulangus aeglustub.
Kiire kaalulangus võib ohtlik olla
Kiire kaalulangus võib viia sapikivide tekkele. Kivid tekivad siis, kui sapi komponentide vahel puudub tasakaal. Kiire kaalulangus aga toobki kaasa sellise tasakaalutuse – sapi kolesteroolisisaldus tõuseb, sest sapipigmentide ja sapphapete sekretsioon väheneb. Samuti soodustab sapikivide teket liiga rasvarohke ja samas kiudainetevaene toiduvalik, milles on rohkesti rafineeritud süsivesikuid.
Kiire rasvkoe tühjenemine aitab ka selles ladestunud rasvlahustuvatel toksiinidel väljuda, mis võib kaasa tuua väga halva enesetunde. Ekstreemseid nälgimisi tuleks teha kindlasti vaid arsti järelvalve all. See kehtib tegelikult ka päevas alla 1000 kcal andvate dieetide kohta.
Mida kujutavad endast nn rasvapõletajad
Rasvapõletajaid reklaamitakse kui lihtsat viisi kaalu langetada – võtad tableti sisse ja kaal langebki.
Terminit „rasvapõletaja“ kasutatakse toidulisandite kohta, mis väidetavalt kiirendavad organismis energia kasutamist ja rasvade metabolismi ning toovad kaasa kehakaalu languse. Tavapärasteks komponentideks on mitmesugused taimeekstraktid, kiudained, kofeiin ja mineraalained. Tihti reklaamitakse niisuguseid lisandeid maagilise lahendusena kõikidele kaaluprobleemidele. Samas puuduvad sageli nende ohutust ja efektiivsust kinnitavad teadusuuringud. Rasvapõletajates leiduvate arvukate komponentide koostoimed võivad olla ettearvamatud ja tekitada isegi ohtlikke kõrvalmõjusid. Selliste preparaatide efektiivsus on jätkuvalt küsitav ja pole sugugi kindel, kas ja kuivõrd nad ikkagi „rasva põletavad“. Soovitatav on enne nende tarbimist koolitatud toitumisspetsialistiga konsulteerida, toidulisandite müüja pädevus ei pruugi piisav olla.
Tervislik kehakaalu langetamine
Kehakaalu langetamiseks pole vaja dieeditada. Oluline on süüa regulaarselt ning tarbida igal toidukorral ka süsivesikuid.
Süsivesikute õige valik on kaalulangetamise võti. Süsivesikud jagunevad laias laastus kiirelt imenduvateks (kiiresti veresuhkrutaset tõstvateks) ja aeglaselt imenduvateks süsivesikuteks. Kaalulangetaja peab toiduainete süsivesikutesisaldust teadma ja oskama selle põhjal oma toiduvalikut kujundada. Menüüsse tuleb valida aeglaselt imenduvad ja veresuhkrut aeglasemalt tõstvad süsivesikud. Tegelikult on kaalulangetav toitumine lihtsalt tervislik tasakaalustatud toitumine. Valgud, rasvad ja süsivesikud peavad olema organismi jaoks optimaalses tasakaalus ning toidus olgu ka rikkalikult vitamiine, mineraalaineid ja fütotoitaineid.
Kui toiduvalik hoiab veresuhkru tasakaalus, siis hakkab kaal normaliseeruma, sest niisugune toitumine hoiab ka insuliinitaseme õiges vahemikus. Insuliin mäletatavasti on kõhunäärmest vabastatav hormoon, mis on otseselt seotud veresuhkru taseme langetamisega. Vähem aga teatakse, et insuliin on seotud ka isu reguleerimise ning rasva ladestamisega. Insuliini ülesandeks on veresuhkur ehk glükoos verest rakkudesse viia. Kui aga glükoosi on liiga palju, siis aitab insuliin selle rasvaks muuta ja rasvkoesse ladestada. Menüüsse aeglaselt imenduvaid süsivesikuid valides saame veresuhkru taset stabiliseerida ja seda olulist rasvumisega seotud mehhanismi mõjutada.
Veresuhkru stabiliseerimiseks on lisaks õigetele süsivesikutele oluline toidukordi mitte vahele jätta. Samas ei tohiks ühelgi toidukorral süsivesikutega liialdada. Kõrge glükeemilise koormusega ehk veresuhkrut rohkem kergitavaid toiduaineid (lauasuhkur, mesi, magusad mahlad ja ka näiteks valgest jahust tooted) võiks tarbida vaid harva ja väikestes kogustes. Loe glükeemilisest koormusest rohkem SIIT.
Maiustustest ei pea loobuma, kuid maiustada võiks tervislike terviktoitudega, nagu näiteks puuviljad, pähklid ja seemned. Ning küpsetistes tuleks kasutada magustajad, millel on võimalikult madal glükeemiline koormus.
Tervislik on toitev ja ka maitsev taimetoidurikas toiduvalik
Meie maitsemeel muutub ja julgen väita, et taimetoidurikka toiduga harjudes ei soovigi enam keegi vana toiduvaliku juurde tagasi pöörduda. Tervislikuma toitumisega kohanemine on aga pikk protsess ja nõuab kannatlikkust. Kui soovid seda oma ellu juurutada, liitu meie tervisliku toitumise loengutega Tervisekooli I moodulis. Oma menüüd saab köögiviljaga mitmete nippide abil hõrgutaval moel rikastada, magustoidud pole samuti keelatud, aga oluline on tervislikult maiustada.