Suguhormoonid ja peavalu

Migreeni seostatakse naissuguhormoonidega

Peavalu, iseäranis migreenitüüpi peavalu, esineb naistel oluliselt sagedamini kui meestel, USA-s näiteks on migreeni esinemissageduseks reproduktiivses eas naistel 37%. Umbes 20%, mõnede uuringute järgi isegi kuni 60% migreeni põdevaist naistest kurdab peavalusid just menstruatsiooni ajal. Seda nimetatakse menstruatsiooniga seotud migreeniks, mille esinemissagedus tõuseb 20-30. aastates ning väheneb taas menopausi eas. Aastaid on seda nähtust seostatud östrogeeni kiire langusega naise organismis menstruaaltsükli teisel poolel ning häiret on püütud seetõttu ravida naissuguhormoonidega, et leevendada liiga kiiret östrogeenitaseme alanemist. Kuid teada on, et meestel, tütarlastel ja menopausis naistel on migreene vähem, mis viitab sellele, et madal östrogeenitase iseenesest ei ole seotud migreenitüüpi peavaludega. 

Uuringud näitavad migreeni mehhanismide erinevusi naistel ja meestel ning naise erinevatel eluperioodidel

Kuigi nii naistel kui ka meestel esineb migreeni, ei ole need omavahel päris sarnased, ning erinevusi on seostatud eelkõige suguhormoonidega. Arvatakse, et migreen ise võib viia anatoomilistele muutustele ajus, või siis võivad teatud anatoomilised iseärasused olla eelsoodumuseks migreeni tekkimisele. 

Mõned uuringud on täheldanud, et raseduse ajal migreenitüüpi peavalud vähenevad, mis viitab samuti seosele suguhormoonidega, sest raseduse ajal tekivad suured muutused suguhormoonide tasemetes.

Migreenitüüpi peavalud võivad alata just premenopausieas naistel (vahetult enne menopausi), tüüpiliselt aga on migreen siiski alanud puberteedieas, või siis seoses suukaudsete rasestumisvastaste vahendite ehk kontratseptiivide kasutamise algusega.

Uuringutes, mis keskenduvad suguhormoonide ja migreenitüüpi peavalude seostele, on andmeid hormoonravi käigus tekkivate muutuste ning samuti menstruatsiooni ja menopausiga kaasnevate hormoonide tasemete muutuste kohta. Erinevate rasestumisvastaste pillide hormoonidesisaldus on erinev, kuid nad põhjustavad nn platseebonädalal (nädal enne menstruatsiooni, kus naine pillidega manustatavat hormooni juurde ei saa) ravimist pärit östrogeenitaseme suhteliselt kiire languse, mis on piisav, et tekitada östrogeenvõõrutusest tingitud migreeninähtusid. 

Menopausieelsel perioodil on iseloomulik, et valud esinevad sagedamini, kaks korda kuus – seoses menstruatsiooniga ja ovulatsiooni ajal. On leitud, et menstruaaltsükli esimene pool naisel lüheneb, aga sellega ei pruugi kaasneda östrogeenitaseme langust. See võib kõikuda ja olla kohati oluliselt kõrgem kui nooremas eas naistel. Naistel ei esine veel ebaregulaarset mensest, kuid sageli tsükkel lüheneb, menstruatsioonid võivad olla vererohkemad, tekkida võivad öised higistamised ning rase olemise tunne. Rasedustunne, rindade valulikkus, puhitus ja kaalutõus on eelkõige just liigse östrogeenitaseme tunnused. Kuna östrogeenid ja progesteroon on teineteist tasakaalustavad, kohati vastandlike toimega hormoonid, siis selles elufaasis naistel on hormonaalne tasakaal kaldu liigse östrogeeni suunas, ning östrogeeni lisamanustamine siin ei aita. 

Östrogeen ja progesteroon 

Selliste füsioloogiliste muutuste valguses on raviks soovitatud progesterooni – hormooni, mis leevendab kõrgest östrogeenitasemest tingitud vaevusi, sh ka migreenitüüpi peavalusid. Östrogeen ja progesteroon toimivad organismis koostöös: östrogeeni aktiivseim vorm östradiool stimuleerib emakakaela libestamist lima abil, et soodustada sperma transporti, progesteroon aga pärsib seda protsessi. Östradiool soodustab rinnanäärmete arengut puberteedieas, küpsemise lõpufaasides on aga oluline progesteroon, mis soodustab rinnanäärme juhade ja nibu küpsemisprotsessi. Luude moodustumisel vähendab östradiool luude resorptsiooni, progesteroon aga soodustab luude formeerumist. Östradiool soodustab rinnanäärme rakkude kasvu, progesteroon surub seda aga alla. Ka aju veresoonte reaktiivsus muutub seoses menstruaaltsükli hormoonidega, ning muutused on asümmeetrilised, erinevates ajupoolkerades erinevad. On näidatud, et migreeni põdevatel ja meeleoluhäiretega naistel võivad menstruaaltsükli käigus tekkida tsüklilised veresoonte laienemised just aju paremas poolkeras.

Kõrge östrogeenitasemega veres seostatakse ka migreeni aura esinemist, ning mõnede uuringute kohaselt seostub sellega ka migreeniga kaasnev suurenenud insuldi, südamehaiguste, silma võrkkesta vaskulopaatia jt tüsistuste risk. 

Auraga migreeni puhul üldjuhul välditakse rasestumisvastaste pillide kasutamist, aga ultra-madalate annuste puhul, mis hoiavad östrogeenitaseme madalamana kui loomuliku menstruaaltsükli ajal, on leitud, et aura esinemissagedus väheneb. Igal juhul tuleb migreenihaige kontratseptsiooni suhtuda ettevaatusega, eriti kui kaasub teisi riskitegureid, nagu näiteks suitsetamine. Ainut progesterooni sisaldavate pillide puhul ei ole täheldatud isheemilise insuldi sagenemist. 

Oluline on suguhormoonide tasakaal 

Suguhormoonidel on organismis palju enam toimeid kui eelpoolnimetatud. Oluline on, et nende hormoonide omavaheline suhe oleks õige, mõlemad hormoonid on organismi normaalseks toimimiseks vajalikud. Üha enam tuleb andmeid selle kohta, et hormonaalset tasakaalutust saab kõige paremini parandada kehaomase loodusliku progesterooniga. 

Sünteetilised progesteroonid ei ole organismile kasulikud ega oma sellist kaitsvat toimet nagu kehaomane nn bioidentne progesteroon. Ka peavalude korral on sellisest bioidentsest progesteroonist abi saadud. Suuri tõenduspõhiseid uuringuid ei ole aga kahjuks selle naturaalse hormooniga teostatud.

Kasutatud allikad:

1. Chai, N. C., Peterlin, B. L., Calhoun, A. H. (2014). Migraine and estrogen. Current Opinion in  Neurology, 27(3), 315-324.
2. Edlow, A. G., Bartz, D. (2010). Hormonal Contraceptive Options for Women With Headache: A Review of the Evidence. Reviews in Obstetics and Gynecoogy, 3(2), 55-65.
3. Krejza, J., Rudzinski, W., Arkuszewski, M., Onuoha, O., Melhem, E. R. (2013). Cerebrovascular Reactivity across the Menstrual Cycle in Young Healthy Women. Neuroradiology Journal, 26(4), 413-9.
4. Nappi, R. E., Merki-Feld, G. S., Terreno, E., Pellegrinelli, A., Viana, M. (2013). Hormonal contraception in women with migraine: is progesteron-only contraception a better choice? Journal of Headache & Pain, 1(14), 66.
5. Prior, J. C. (2011). Progesterone for Symptomatic Perimenopause Treatment – progesterone politics, physiology and potential for perimenopause. Facts Views & Viion ins Obsgy, 3(2), 109-20.
6. Spark, M. J., Dunn, R. A., Houlahan, K. L. (2009). Women’s Perspective on Progesterone: A Qualitative study Conducted in Australia.“ International Journal of Pharmaveutical Compounding, 13(4), 345-9.
7. Tepper, D. E. (2014). Headache toolbox: menstrual migraine. Headache, 54(2), 403-8.