Psoriaas ja toitumine

Psoriaas on üpris levinud nahaprobleem, mis häirib inimeste elukvaliteeti.

Ülemaailmselt kannatab selle all 1-3% elanikkonnast. Meestel ja naistel esineb psoriaasi võrdselt, keskmiselt algab haigus 28-aastaselt. Paljud inimesed sünnivad psoriaasisoodumusega, kuid see, kas neil haigus välja areneb või mitte, sõltub paljudest vallandavatest faktoritest nagu infektsioonid ja nahakahjustused, teatud ravimid jmt. Kui psoriaasi areng on vallandunud, siis hakkavad selle sümptomid ilmnema teatud intervallide järel. On perioode, eriti suvel, mil nahk puhas, aeg-ajalt aga tekib nahale lööve. Sagedamini haaratud piirkonnad on peanahk, põlveõndlad ja küünarnukid, aga ka käeseljad, jalad ja käsivarred, rindkere, kubemepiirkond ja jalatallad. Lööve on teravalt piirdunud, punetav ja ketendav, sageli valutav ja sügelev, kuigi enamusel on see pigem kosmeetiline probleem.

Psoriaasi korral võivad lisanduda liigesepõletik, krooniline soolepõletik ja ka südame-veresoonkonnaprobleemid. Neil, kelle toitumine on tervislik ja tasakaalustatud, on ka psoriaasi sümptomid vähem tõsised. Lisaks toiduvaliku korrigeerimisele tuleb tähelepanu pöörata tervislikele eluviisidele – muuhulgas loobuda suitsetamisest ja vähendada alkoholi tarbimist.

Mis on psoriaasi põhjuseks?

Arvatakse, et see on autoimmuunne häire, mil immuunsüsteem asub võitlusesse keha enda rakkudega. Aga psoriaasi seostatakse ka maksa ülekoormuse, ebatervisliku toitumise, kandidaseene vohamise ja keskkonnatoksiinidega.

Psoriaasi iseloomustab naharakkude liigne paljunemine. Konkreetne põhjustaja ja tekkemehhanismid on siiani teadmata, kuid on selge, et see on mitmefaktoriline geneetilise eelsoodumusega haigus, mida esineb sageli perekondlikult. Nagu öeldud, on tegemist immuunfunktsiooni häirega, kuid kahjustuvad ka veresooned, tekib põletik ning suureneb oksüdatiivne stress kehas. Kõiki neid ilminguid ei suudeta veel seletada, kuid enamikku neist saab toitumisega mõjutada.

Uuemad uuringud näitavad, et psoriaas on krooniline põletikuline haigus.

See on nn immuunvahendatud protsess, mil immuunrakkude poolt toodetud vahendusained mõjutavad geenide väljendumist ja põhjustavad naharakkude liigset paljunemist. Varem arvatigi, et psoriaas on naharakkude haigus, kuid praegu peetakse seda, nagu juba öeldud, algpõhjuse poolest immuunhäireks. Ka naharakud sünteesivad immuunaineid. Uuringud näitavad, et aktiveerunud naharakud psoriaatilises piirkonnas mitte ainult ei paljune kiiremini, vaid nad on ka veresoonte kasvu mõjutavate immuunainete tsütokiinide peamiseks allikaks. On ka teada, et psoriaasi leevendavad immuunsust allasuruvad ravimid.

Praeguste teadmiste kohaselt on psoriaasi vallandajaks mingi antigeen – võõrkeha, toksiin vms, mis vallandab immuunreaktsiooni. Samuti on leitud seoseid psoriaasi ja põletikulise soolehaiguse vahel. Paljudel psoriaasiga isikutel on soolestiku limaskest (ka siis, kui sooletrakti kaebusi ei esine) mikroskoopiliste kahjustustega ja suurenenud läbilaskvusega isegi siis, kui see silmaga vaadates näib normaalne. Soole suurenenud läbilaskvus ja nõrgenenud maksafunktsioon lasevad mürgistel võõrühenditel vereringesse sattuda ja vastuvõtlikes kudedes immuunreaktsioone algatada.

Psoriaasi geneetilise eelsoodumuse korral on abi toitumisravist

Psoriaasiga seostatavad faktorid, mida saame toitumisega mõjutada, on järgmised:

Samuti saame toitumisega mõjutada stressi.

Valkude mittetäielikul seedimisel/lõhustumisel soolestikus tekivad teatud aminohapped, mis muutuvad soolebakterite toimel toksilisteks ühenditeks ja mõjutavad imendudes ka naharakkude kasvamist. Psoriaasi arengut mõjutavad paljud soolestikust pärit toksiinid. Nende moodustumist takistavad aga mitmed looduslikud ühendid, mida leiab spetsiaalsetest toidulisanditest.

Seedimise toetamiseks on oluline süüa viis korda päevas, korraga mitte liiga suuri portsjone, ning tarbida vajadusel seedeensüüme. Seedeensüümid mõjuvad toidukordade vahel võetuna põletikuvastaselt, toiduga koos tarbides aga aitavad toitu seedida. Söö lõdvestunult ning näri igat suutäit põhjalikult (32 korda, nagu soovitab rahvatarkus), et toit oleks seedimiseks paremini ette valmistatud. Sülg aitab süsivesikuid seedida ning pikem mälumine küllastustundel tekkida, hoides ära ülesöömise.

Paljudel juhtudel mõjutab psoriaasi sümptomeid mikroobide tasakaalutus ehk düsbioos soolestikus. Sel juhul on soovitatv kasutada probiootikume ehk häid soolebaktereid. Näiteks soovitatakse kombinatsiooni, kus on järgmised bakteritüved: Lactobacillus acidofilus, sporogenes ja salivarius, Bifidobakter longum ja brevis. Heade bakterite allikaks on kõik hapendatud toidud (jogurt, hapukapsas, hapukurk jne). Bakterite ülekasvu ehk düsbioosiseisundit saab mõjutada dieediga, kuid nii dieedi kui ka vajadusel tarvitatavad toidulisandid peab määrama toitumisterapeut. Omal käel alustades jätavad inimesed sageli liiga palju toiduaineid menüüst välja, tekitades endale toitainetepuuduse. Tegelikult on võimalik ka dieeti pidades süüa väga tervislikult ja mitmekülgselt. Toidulisanditega on samamoodi – inimesed tarbivad neid sageli omal käel, kuid tulemusteta. Lisandite puhul tuleb järgida kindlaid skeeme, neid tuleb kasutada pikaajaliselt, ning kindlasti peab kaasnema toitumis muutus. Kui düsbioos on juba tekkinud, siis on sellest väga raske lahti saada ja tarvis on pöörduda funktsionaalse toitumise terapeudi poole.

Teadusuuringud kinnitavad, et heade bakteriliikide poolest on psoriaasiga isikute soole mikrobioota tervete inimestega võrreldes vähem mitmekesine, eriti psoriaatilise liigesepõletikuga haigetel, kelle soolestiku bakterikooslus on sarnane soolepõletikuga haigetele.

Oluline on jääkainete eritamine soole kaudu ning organismis imendunud toksiinide kahjutukstegemine maksas. Likvideerida tuleb kõhukinnisus, kõht peab hakkama iga päev läbi käima, veel parem kaks korda päevas. Seda on võimalik saavutada toor- ja taimetoidu osakaalu suurendamisega menüüs, võimlemise, kõhumassaaži ning talumatusereaktsioone põhjustavate toitude eemaldamisega menüüst. Väga sageli on kõhukinnisuse põhjuseks nisu-, aga ka piimatoodete liigne tarbimine. Taimse ja toortoidu osakaalu suurendamine suurendab ka toiduga saadavate kiudainete hulka. Madal kiudainetesisaldus toidus tähendab suuremat toksiinidesisaldust sooles. Kiudained seovad toksiine ja soodustavad nende väljutamist roojaga. Seetõttu peab toiduvalikus olema palju aed-, kaun- ja puuvilju. Ning soovitatav on suurendada just toortoidu osakaalu. Toores toidus on alles ka ensüümid, mis aitavad toitu eelseedida. Samuti on seal alles paljud vitamiinid ja mõned muudki olulised toitained, mis kuumutamisel hävivad.

Maksa toetab väga hästi maarjaohakaekstrakt.Maarjaohakas (Silybum marianum) sisaldab fütotoitaineid flavonoide, mis parandavad maksafunktsiooni, vähendavad põletikku ja taandavad liigset rakkude paljunemist, mõjudes psoriaasi korral hästi. Maksa detoksifikatsioonivõimet toetab ka artišokk. Maks vajab detoksifikatsiooni toetamiseks paljusid taimseid ehk fütotoitaineid, samuti hulganisti vitamiine-mineraalaineid ja antioksüdante. See organ toodab oma ülesandeid täites pidevalt vabu radikaale, mis tuleb antioksüdantidega neutraliseerida. Oluline on ka toetada sapivoolu, sest maksa poolt soolde eritatavad sapphapped detoksifikeerivad seal bakteriaalseid endotoksiine. Kui sapphappeid on vähe, satub endotoksiine verre rohkem. Sapi moodustamist toetab fosfolipiid nimetusega letsitiin. Letsitiin aitab vältida sapikivide teket ja hoiab sapi vedelana, kuid on ka rakumembraanide tähtis komponent. On andmeid, et letsitiin parandab naha üldseisundit ja vähendab isegi juuste väljalangemist. Letsitiinirikkad toiduained on munakollane, pett ja soja, kuid seda saab tarbida ka toidulisandina.

Teada on ka see, et alkohol raskendab psoriaasinähtusid, sest suurendab soolestikust imenduvate toksiinide hulka ja kahjustab maksa funktsioneerimist.

Oomega-3 rasvhapped ja loomsed rasvad

Psoriaasihaigete vereanalüüsis ei ole tihtipeale rasvhapped tasakaalus ning nende menüüs on sageli liigselt loomset rasva. Mitmed uuringud on näidanud, et suurtes annustes kalaõli (sisaldab rohkesti oomega-3 rasvhappeid EPA ja DHA) leevendab psoriaasinähtusid märkimisväärselt. EPA aitab võidelda põletiku vastu ning vähendada naharakkude liigset kasvamist. Oomega-3 rasvhapped suruvad alla immuunvahendusainete tootmist ning parandavad ka veresoonte seisundit psoriaatilises nahas. Nendest rasvhapetest organismis toodetavad koehormoonid eikosanoidid mängivad olulist rolli naha tervisega seotud regulatoorsetes mehhanismides.

Psoriaasi puhul on nahas arahidoonhappest pärit põletikuliste koehormoonide hulk mitmeid kordi suurem kui normaalses nahas, arahidoonhapet leidub aga rohkesti loomsetes toiduainetes. Seepärast tuleks psoriaasi puhul vähenda liha, loomsete rasvade ja piimatoodete tarbimist.

Põletikku mõjutavad fütotoitained

Psoriaasi puhul mõjuvad soodsalt looduslikud fütotoitained ehk taimset päritolu toitained, mis mõjutavad põletikku – näiteks sibulas, eriti punases sibulas leiduv värvaine kvertsetiin, küüslaugus leiduv allitsiin jt. Paljud ürdid, nagu näiteks kurkum, punane pipar, nelk, ingver, köömen, aniis, fenkol, basiilik ja rosmariin blokeerivad põletikuliste ühendite aktiveerumist. On leitud, et psoriaasi diagnoosiga haiged saavad kasu paastumisest ja taimetoitlusest (Loe fütotoitainetest rohkem SIIT).

Üldised toitumissoovitused psoriaasi korral

Piirata tuleks suhkru, liha, loomsete rasvade ja alkoholi tarbimist, suurendada aga kiudainete ja kala osakaalu toiduvalikus. Ning normaliseerida oma kehakaal. Gluteenitalumatuse korral peaks loobuma gluteeni sisaldavatest toiduainetest, samuti uurima võimalikku talumatust teiste toiduainete suhtes. Psoriaasi korral väärib igal juhul katsetamist gluteeni sisaldavate teraviljade (nisu, rukis, oder ja kaer) ning rasvaste piimatoodete menüüst väljajätmine.

Toitumine peaks põhinema peamiselt taimsetel toiduainetel, loomsetest sobivad eeskätt rasvased kalad. Kasulikud on värsked ja mahedalt kasvatatud puu- ja köögiviljad (eriti just rohkesti C- ja A-vitamiini sisaldavad viljad, nagu näiteks paprika, porgandid, tomatid ja roheline lehtvili), oad, läätsed, E-vitamiinirikkad õlid, seemned ja pähklid ning täisteraviljatooted.

Rasvane kala (nt lõhe, makrell, heeringas) on psoriaasi korral suurepäraseks valguallikaks, andes ka oomega-3 rasvhappeid, millel on põletikuvastane ning soolestiku, naha, juuste ja küünte tervist toetav toime.

Menüüs tuleks piirata tööstuslikult töödeldud toidu osakaalu, soovitatav on valmistada toidud ise ning kasutada vaid naturaalseid komponente.

Oluline on juua puhast vett iga toidukorra eel ning hommikul esimese asjana pärast ärkamist, samuti hoiduda rafineeritud süsivesikutest.

Vähenda kokkupuuteid keskkondlike toksiinidega. Lõpeta suitsetamine, alkoholi võid tarbida vaid minimaalselt.

Teisi abistavaid vahendeid psoriaasi korral

Tea, et STRESS on sageli psoriaasi vallandajaks.

Stressitase sõltub tegelikult sellest, kuidas me stressoritele reageerime – ka objektiivselt võttes pisike, kuid subjektiivselt oluline stresseeriv sündmus võib psoriaasi vallandada. Need, kellele on omane intensiivsemalt reageerida, peaksid õppima lõdvestustehnikaid ning muutma oma suhtumist stressoritesse. Kui tunned, et miski sind ärritab, siis mõtle sellele, ega reeglina on tegemist pisiasjaga. Juuruta endas harjumus tegelda rahuseisundi sisendamise, keha lõdvestamise ning mõtete muutmisega. Enamasti piisab paarist nädalast, et suhtumistes tekiks märgatav muutus. Keha on harjunud stressoritele automaatselt reageerima, samamoodi saab teda harjutada automaatselt rahuseisundit genereerima. Peab lihtsalt olema järjekindel. Mõtlemist ja hoiakuid muutmata ei muutu ka kehalised reageeringud stresseerivatele olukordadele. Kasuks võib siin tulla ka kognitiiv-käitumusliku terapeudi abi.

Lõdvestumiseks saab kasutada muidki vahendeid, näiteks sooja vanni, lisades soovi korral vannivette eeterlikke õlisid – lavendlil ja kummelil on lisaks meeldivale lõhnale ka antiseptilised omadused. Kogemused on näidanud, et psoriaasi sümptomeid võib leevendada ka vannivette spetsiifiliste soolade lisamine, mis sisaldavad magneesiumit, kaaliumit ja broomi.

Päike mõjub psoriaasi puhul enamasti hästi.

See stimuleerib nahas D-vitamiini tootmist, mis aitab organismil psoriaasi ravida. Kuid on ka psoriaasivorme, mis päikese toimel ägenevad – katseta ettevaatlikult. Paljudele mõjub hästi puhkus soolase mere (nt Surnumere) ääres, mis pakub kombinatsiooni meresooladest, päikesest ja ka mudast. Arstid kasutavad psoriaasiravi osana ka UV lampe. Samuti on olemas psoriaasi puhul tarvitatavaid kreeme, mis sisaldavad psoraleeni – ühendit, mis aktiveerub UV kiirguse toimel. Psoraleeni leidub ka toidutaimedes nagu porgand, seller, viigimarjad, tsitruselised, fenkol ja moorputk.

Psoriaatikutele soovitatakse veeprotseduure, eriti hea on supelda mineraale sisaldavas vees – häid tulemusi annavad näiteks seleen ja väävel. Väävel tugevdab sidemeid rakkude vahel ja toetab sidekoe tervist, vähendab eaga seotud muutusi nahas ja suurendab kudede elastsust, toetades naha paranemist ka psoriaasikahjustuste korral. Oma klientide kogemuste põhjal võin öelda, et abi on saadud ka nn kalateraapiast (protseduur, mille käigus elusad kalad puhastavad psoriaatilist nahka) ning massaažist, mis parandab verevarustust psoriaasi poolt kahjustatud piirkonnas.

Toidulisandid ja kreemid

Müügil on nahka toetavad kompleksid, mille koostises on tavaliselt ka psoriaasi puhul vajalikud toitained – A-vitamiin, kalaõlist pärit oomega-3 rasvhapped ning tsink. Neil on põletikku vähendav ning immuunsust ja naha tervist toetav toime. Psoriaasi korral eriti olulised mineraalained seleen ja väävel ning vitamiinidest E-vitamiin on samuti tavalised nahakomplekside koostisosad. Kui esineb ülekaal või kõrge veresuhkru tase, peaks toidulisand sisaldama ka kroomi, et tõsta insuliinretseptorite tundlikkust.

Naharakkude kiireks paljunemiseks kasutab organism palju foolhapet, mistõttu tekib sageli selle puudus. Foolhape, samuti vitamiinid B6 ja B12 on psoriaasi puhul kasulikud ka seepärast, et aitavad langetada kahjuliku ühendi homotsüsteiini taset (kõige paremaks peetakse foolhappe aktiivset vormi 5-metüültetrahüdrofolaati). On olemas ka spetsiaalseid psoriaasi leevendamiseks mõeldud komplekse, kuhu on lisatud maksa ja seedimist toetavaid komponente, mida Eestis ei lubata toidulisanditena turustada – näiteks ravimtaimi Hydrastis canadensis (berberiin), Smilax sarsaparilla ja Ammi majus (ingl. k. bishops weed, mida võiks tõlkida piiskopirohi). Saadaval on ka detoksifikatsiooni soodustavad toidulisandid ning maksa toetuseks mõeldud kompleksid, mida soovitatakse tarvitada lisaks naha tervist toetavatele preparaatidele.

Üllatavalt palju on nahale määritavaid kreeme ja geele, millest mitmeid leiab ka meie apteekidest. Arstid neid enamasti ei soovita, kuid nad toimivad hästi. Näiteks on mõnes apteegis saadaval mahoniaga (Mahonia aquifolium) kreem Psoristop, uureat sisaldav Psorilys ja veelgi efektiivsem 10-protsendilise uureasisaldusega Seni Care. Uurea kasulik toime seisneb tema võimes tungida naha sarvkihti ja seal vett siduda, ta pehmendab ja niisutab nahka. Arvatakse, et uurea soodustab naha uuenemisprotsessi – nahk muutub tugevamaks ja suudab paremini taluda ümbritseva keskkonna kahjulikke mõjusid. Uurea vähendab ka kihelust ning on kergelt antiseptilise toimega.

Kehapalsam Psorioderm ja tseramiidiga kreemid on samuti head nahaniisutajad. Kreem Psorzema sisaldab erinevaid taimeekstrakte ning A- ja E-vitamiini. Psoriaasisümptomitele on leevendust saadud ka lagritsast (Glycyrrhiza glabra) ja kummelist (Matricaria chammomilla – Saksa kummel), samuti cayenne`i piprast (Capsicum frutescens).

Soovitatakse ka väävlit sisaldavat MSM kreemi, Aloe vera hüdrofiilset kreemi, rahustavaid Aloe verat sisaldavaid geele, antibakteriaalset kummelit ning antioksüdantseid vitamiine E ja C. Samuti soovitatakse ka D-vitamiini sisaldavat kaltsitrioolisalvi – öeldakse, et D-vitamiini naha kaudu kasutamine on alternatiiv hormoonteraapiale. Ning eriti tulemuslik on see siis, kui salvile on lisatud ka B3-vitamiini.

NB! Kui tarbite ravimeid, konsulteerige enne mistahes ravimtaimede või nendest valmistatud preparaatide kasutamist kindlasti oma arstiga.

Kasutatud allikad:

1. Pizzorno, J. Murray, M. Textbook of Natural Medicine, 2020, fifth edition.
2. Gisondi, P., et al. (2010).Psoriasis, the liver, and the gastrointestinal tract. Dermatologic Therapy, 23(2), 155-159.
3. Solis, M. Y., et al. (2012). Nutritional status and food intake of patients with systemic psoriasis and psoriatic arthritis associated. Einstein (Sao Paulo), 10(1), 44-52.
4. Ahdout, J., et al. (2012). Modifiable lifestyle factors associated with metabolic syndrome in patients with psoriasis. Clinical Experimental Dermatology, 37(5), 477-83.
5. Barrea, L., et al. (2015). Nutrition and psoriasis: is there any association between the severity of the disease and adherence to the Mediterranean diet? Journal of Translational Medicine, 13(1), 18.
6. Batycka-Baran, A., Maj, J., Wolf, R., Szepietowski, J. C. (2014). The New Insight into the Role of Antimicrobial Proteins-Alarmins in the Immunopathogenesis of Psoriasis. Journal of Immunology Research, 2014, 628289.
7. Lindroos, J., et al. (2011). IL-23-Mediated Epidermal Hyperplasia Is Dependent on IL-6. Journal of Investigative Dermatology, 131, 1110–1118.
8. McGonagle, D., Palmou, F. N., Tan, A. L., Benjamin, M. (2010). Nailing down the genetic and immunological basis for psoriatic disease. Dermatology, 221(Suppl 1), 15-22.
9. Scarpa, R., et al. (2000). Microscopic inflammatory changes in colon of patients with both active psoriasis and psoriatic arthritis without bowel symptoms. The Journal of Rheumatology , 27, 1241-1246.
10. Scher, J. U., et al. (2015). Decreased bacterial diversity characterizes the altered gut microbiota in patients with psoriatic arthritis, resembling dysbiosis in inflammatory bowel disease. Arthritis & Rheumatology, 67(1), 128-39.
11. Fukui, H. (2015). Gut-liver axis in liver cirrhosis: How to manage leaky gut and endotoxemia. World Journal of Hepatology, 7(3), 425–442.
12. Visschers, R. G., et al. (2013). The gut-liver axis. Current Opinion in Clinical Nutrition & Metabolic Care, 16(5), 576-81.
13. Degirolamo, C., et al. (2014). Microbiota modification with probiotics induces hepatic bile acid synthesis via downregulation of the Fxr-Fgf15 axis in mice. Cell Reports, 7(1), 12-8.
14. Gyurcsovics, K., Bertók, L. (2003). Pathophysiology of psoriasis: coping endotoxins with bile acid therapy. Pathophysiology, 10(1), 57-61.
15. Bertók L.. Bile acids in physico-chemical host defence. Pathophysiology. 2004 Dec;11(3):139-145.
16. Sipka, S., Bruckner, G. (2014). The immunomodulatory role of bile acids. International Archives of Allergy & Immunology, 165(1), 1-8.
17. Millsop, J. W., et al. (2014). Diet and psoriasis, part III: role of nutritional supplements. Journal of the American Academy of Dermatology, 71(3), 561-9.
18. Guida, B., et al. (2014). Energy-restricted, n-3 polyunsaturated fatty acids-rich diet improves the clinical response to immuno-modulating drugs in obese patients with plaque-type psoriasis: a randomized control clinical trial. Clinical Nutrition, 33(3), 399-405.
19. Nolan, J. D., Johnston, I. M., Walters, J. R. (2013). Altered enterohepatic circulation of bile acids in Crohn’s disease and their clinical significance: a new perspective. Expert Review of Gastroenterology and Hepatology, 7(1), 49-56.
20. Wei, J., Qiu, K., Ma, X. (2009). Bile acids and insulin resistance: implications for treating nonalcoholic fatty liver disease. Journal of Digestive Diseases, 10(2), 85-90.
21. Fuchs, C., Claudel, T., Trauner, M. (2013). Bile acid-mediated control of liver triglycerides. Seminars in Liver Disease, 33(4), 330-42.
22. Nicolaou, A. (2013). Eicosanoids in skin inflammation. Prostaglandins, Leukotrienes and Essential Fatty Acids, 88(1), 131-8.
23. Ricketts, J. R., Rothe, M. J., Grant-Kels, J. M. (2010). Nutrition and psoriasis. Clinical Dermatology, 28(6), 615-26.