Maksa kaitsvad ja maksa funktsiooni toetavad taimed ja viljad

Autorid: Eliisa Hermlin (funktsionaalse toitumise terapeut), Tiiu Vihalemm (biokeemik & toitumisteadlane)

06.11.2020

Maksahaigused on levinud probleemiks. Vaatamata moodsa meditsiini edusammudele pole veel leitud väga head ravi maksa funktsiooni toetamiseks, maksa kaitseks või maksarakkude taastootmise võimendamiseks.1 Loodustoodete (taimede ja nende viljade) kasutamisel maksa toetamiseks on aga pikk ajalugu. Kahjuks on selles vallas tehtud peamiselt loom- või katseklaasiuuringuid, mille tulemused ei pruugi inimorganismi puhul alati kehtida. Ometi on teadusel õnnestunud näidata, et loodustooted võivad tõepoolest maksa tööd toetada, ning et nende kasulikud omadused tulenevad neis leiduvatest fütotoitainetest.

Maarjaohakas (Silybum marianum)

Maarjaohakas on taim, mille toimet maksale on ilmselt kõige enam uuritud. Selle taime aktiivseks komponendiks on antioksüdantne ühend silimariin, mis neutraliseerib vabu radikaale, takistab rasvade oksüdatsiooni ning toksiinide seondumist maksarakkude membraaniretseptoritega.2 Peamiselt hepatiidi või maksatsirroosiga inimestega läbi viidud kliinilised uuringud ja laboratoorsed testid on näidatud, et silimariin stabiliseerib maksarakkude membraane, toetab maksa detoksifikatsioonivõimet ja maksakoe taastootmist ning pärsib isegi teatud vähirakkude kasvu.3

Diabeedi korral peab maarjaohaka tarbimisega ettevaatlik olema, kuna see võib veresuhkru taset langetada.4

Hoiatatakse ka maarjaohaka manustamise eest koos ravimitega. Kuna maarjaohakas mõjutab organismis neidsamu detoksifikatsiooniteid, mida keha kasutab ravimite detoksifikeerimiseks, peab enne maarjaohakapreparaadi tarvitamist uurima selle koostoimet konkreetse ravimiga.5

Artišokk (Cynara scolymus)

Meile võõrapärast artišokki kasutatakse rohkesti Vahemeremaade traditsioonilises köögis. Artišokis on rikkalikult bioaktiivseid fenoolseid koostisosi, inuliini, kiudaineid ja mineraalaineid. Rahvameditsiinis on artišokilehtede ekstrakti juba ammustest aegadest kasutatud, peamiselt just maksaga seotud kaebuste korral. Tema tervendavad omadused on tihti pandud fenoolse komponendi tsünariini arvele. Meditsiinilised uuringud on kinnitanud artišoki raviomadusi. Maksaprobleemide korral on see rahvameditsiinis kasutatavatest taimedest väidetavasti üks efektiivsemaid.6 Eestis on artišokk suuremates kauplustes müügil nii värskena kui konserveeritult.

Greip (Citrus paradisi)

Greip on tsitruste perekonda kuuluv puuvili, apelsini ja pomeli ristand. Seda  kasutatakse laialdaselt toiduks,  greibimahla aga joogiks. Rahvameditsiinis on greip populaarne antimikroobsete, seene-, põletiku- ja viirusevastaste ning antioksüdantsete omaduste tõttu.7 Uuringud on näidanud, et greip võib mõjutada ka detoksifikatsiooniprotsesse. Seda eeskätt tänu naringiinile, mille kontsentratsioon on greibis sisalduvatest flavonoididest kõige suurem. Inimese organismis muudetakse see naringeniiniks.1 Loomuuringud on näidanud, et see flavonoid parandab mitmeid maksa talitluse näitajaid ja suurendab teatavate ensüümide (sealhulgas maksa teises detoksifikatsioonifaasis osalevate ensüümide) aktiivsust. 8,9

Tuleb aga arvestada, et greip ja greibimahl võivad suurendada teatud ravimite imendumist, tõstes nende kontsentratsiooni organismis. See tähendab suuremat kõrvaltoimete ohtu. Niisugusteks ravimiteks on näiteks vererõhku langetavad ravimid, tsüklosporiin, ärevusevastane buspiroon, malaariavastane kiniin, unetusevastane triasolaam ning teatud statiinid (atorvastaiin, lovastatiin ja simvastatiin).10,11

Mustikad ja jõhvikad (Vaccinium spp)

Neid marju kasutatakse mitmesugusel viisil toiduks, aga ka toidulisandites nii iseseisvalt kui kombineerituna muude ürtide ja viljadega. Mustikate ja jõhvikate paljusid bioloogilisi omadusi seostatakse neis sisalduvate fütotoitainetega (flavonoidid, tanniinid, stilbenoidid, fenoolhapped). Kõige enam on uuritud flavonoidide gruppi kuuluvaid antotsüaniine – pigmente, mis annavad marjadele nende värvuse. On näidatud, et antotsüaniinidel on antioksüdantsed vähi- ja põletikuvastased omadused. Maksa toetav toime tuleneb antotsüaniinide võimest kaitsta maksarakke oksüdatiivse stressi eest ning mõjutada T-rakkude (immuunrakud – vere teatavad valgelibled) funktsiooni.1 Olgu mainitud, et antotsüaniine leidub ka paljudes teistes puu- ja köögiviljades (näiteks avokaado, punane sibul, baklažaan, punased viinamarjad jt tumedavärvilised puuviljad ja marjad).

Küüslauk (Allium sativum)

Küüslauk on tuntud maitsetaim väga paljudes piirkondades üle maailma. Ühtlasi on ta ka üks vanimaid teadaolevaid ravimtaimi, mida kasutati juba iidsetel aegadel erinevate haiguste korral. Tänapäevalgi kasutatakse küüslauku näiteks vererõhu ja kolesteroolitaseme langetamiseks ning nakkushaiguste ennetamiseks. Küüslaugu positiivsed omadused arvatakse tulenevat eeskätt väävlit sisaldavast komponendist allitsiinist, mis tekib seal leiduvast alliinist kokkupuutel õhuga küüslauguküüne purustamisel või tükeldamisel.17 Loomkatsetega on näidatud, et küüslaugulisandi manustamine kaitseb maksa toksiliste ühendite poolt tekitatavate kahjustuste eest.18 Vere hüübimist vähendava ravimi varfariini tarvitajatel aga tasub küüslaugupreparaatidega ettevaatlik olla, kuna nende verdvedeldav toime suurendab  verejooksude riski.

Kurkum (Curcuma longa)

Tuhmkollast kurkumipulbrit saadakse kollajuurte perekonda kuuluva kurkumitaime risoomist. Kurkumi aktiivne koostisosa on kurkumiin. Arvatakse, et kurkumis on ca 2-5% kurkumiini.12 Kurkumit ja kurkumiini on kasutatud läbi ajaloo mitte ainult vürtsina, vaid ka ravimina nii Ajurveeda kui Hiina meditsiinis.12,13 Kurkumiin kaitseb maksa, soodustab sapieritust ning toimib põletikuvastaselt.12,14,15 Kurkumiini madala biosaadavuse tõttu soovitatakse kurkumit maksa toetuseks tarbida koos musta pipraga.16 Mustas pipras leiduv piperiin aitab kurkumiinil imenduda.

Võilill (Taraxacum officinale)

Võilille on kasutatud näiteks India ja Vene rahvameditsiinis ning ka traditsioonilises Hiina meditsiinis mitmesuguste tervishäirete (näiteks põletikud, rinnavähk) korral.19,20 Kuigi võilille meditsiiniliste kasutusvõimaluste kohta on väga vähe teaduskirjandust ning puuduvad ka head kliinilised uuringud selle mõju kohta maksahaiguste puhul, on mitmed katsed näidanud, et võilill võib põletikku vähendada ja baktereid tappa. Ning hiirtega tehtud uuringutest on selgunud, et võilillelehtede ekstrakt vähendab maksarakkude kahjustusi.19 Lisaks leidub võililles rikkalikult A-, C- ja D- ning B-grupi vitamiine, samuti mitmeid mineraalaineid, nagu näiteks rauda, kaaliumit ja tsinki. Võilillelehti võib kasutada nii salatites kui võileibadel ning teha neist ka teed. Võilillejuured aga leiavad kasutamist näiteks kohviasendajates.

Takjas (Arctium lappa)

Takjajuurt on raviotstarbel kasutatud juba ammustest aegadest. Eriti populaarsed on nii takjajuur, takjalehed kui seemned Hiina meditsiinis. Takjajuur koosneb peamiselt süsivesikutest, lenduvatest õlidest, taimsetest steroolidest, tanniinidest ja rasvhapetest. Teadlased pole päris kindlad, milline koostisosa annab takjajuurele tervendavad omadused, kuid värskemad uuringud näitavad, et see sisaldab mitmeid võimsaid antioksüdante.

Katsed hiirte ja rottidega on näidanud takjajuure võimet kaitsta maksa kahjustuste eest läbi maksarakkude oksüdatiivse stressi vähendamise.21 Takjajuur on mitmete toidulisandite komponendiks, samas soovitatakse turvalisuse huvides tarbida vaid usaldusväärsete ettevõtete toodangut. Alati lugege ka pakendil toodud hoiatusi takjajuurelisandite tarvitamise kohta, näiteks rasedatel soovitatakse neid vältida. Takjajuur võib langetada veresuhkru taset ning aeglustada vere hüübimist.

Kokkuvõte

Kõige tõhusam ja uuringutega tõestatud toime on enamasti maksa toetavate taimede ekstraktidel. Kuid kasuks tuleb ka niisuguste toidutaimede lülitamine igapäevasesse menüüsse. Kusjuures kõige parem on neid taimi omavahel kombineerida. Lisaks eelnimetatutele võiksid maksa funtsioneerimist toetavasse toiduvalikusse kuuluda näiteks brokoli ja teised kapsad,22 avokaadod23 ja mitmed fütotoitaineterikkad maitsetaimed, nagu näiteks petersell24 ja seller.25

Kasutatud allikad:

  1. Madrigal-Santillán, E., et al. (2014). Review of natural products with hepatoprotective effects. World Journal of Gastroenterology, 20(40),14787-14804.
  2. Abenavoli, L., et al. (2010). Milk thistle in liver diseases: past, present, future. Phytotherapy Research, 24(10), 1423-1432.
  3. U.S. Department of Health and Human Services. Milk Thistle -Health Professional version. Kasutatud 08.2020, https://www.cancer.gov/about-cancer/treatment/cam/hp/milk-thistle-pdq
  4. U.S. Department of Health and Human Services. Milk Thistle. Kasutatud 08.2020, https://nccih.nih.gov/health/milkthistle/ataglance.htm#hed1
  5. Functional Medicine Textbook, 2010, Institute for Functional Medicine.
  6. Lattanzio, V., et al. (2009). Globe artichoke: a functional food and source of nutraceutical ingredients. Journal of Functional Foods, 1(2), 131-144.
  7. Gupta, V., et al. (2011). Pharmacological potentials of citrus paradise-An overview. International Journal of Phytotherapy and Research, 1(1), 8-17.
  8. Adil, M., et al. (2016). Ameliorative effect of naringin in acetaminophen-induced hepatic and renal toxicity in laboratory rats: role of FXR and KIM-1. Renal failure, 38(6), 1007-1020.
  9. Lee, M. H., Yoon, S., Moon, J. O. (2004). The flavonoid naringenin inhibits dimethylnitrosamine-induced liver damage in rats. Biological and Pharmaceutical Bulletin, 27(1), 72-76.
  10. FDA: Avoiding drug interactions. (2013). Kasutatud 08.2020, https://www.fda.gov/forconsumers/consumerupdates/ucm096386.htm
  11. FDA, 2013. Avoid food-drug interactions. A guide from the National Consumer League and U.S. Food Administration Avoid Food-Drug Interactions.
  12. Deogade, S. C., Ghate, S. (2015). Curcumin: therapeutic applications in systemic and oral health. International Journal of Biological & Pharmaceutical Research, 6(4), 281-290.
  13. Gupta, S. C., Kismali, G., Aggarwal, B. B. (2013). Curcumin, a component of turmeric: from farm to pharmacy. BioFactors (Oxford, England), 39(1), 2-13.
  14. Iqbal, M., et al. (2003). Dietary supplementation of curcumin enhances antioxidant and phase II metabolizing enzymes in ddY male mice: possible role in protection against chemical carcinogenesis and toxicity. Pharmacology & Toxicology, 92(1), 33-38.
  15. Kiso, Y., et al. (1983). Antihepatotoxic principles of Curcuma longa rhizomes. Planta Medica, 49(11), 185-187.
  16. Shoba, G., et al. (1998). Influence of piperine on the pharmacokinetics of curcumin in animals and human volunteers. Planta Medica, 64(04), 353-356.
  17. Londhe, V. P. (2014). Role of garlic (Allium sativum) in various diseases-an overview. Journal of Pharmaceutical Research & Opinion, 1(4).
  18. Rana, S. V., et al. (2001). Garlic in health and disease. Nutrition Research Reviews, 24(01), 60-71.
  19. Al-Malki, A. L., et al. (2913). Hepatoprotective effect of dandelion (Taraxacum officinale) against induced chronic liver cirrhosis. Journal of Medicinal Plants Research, 7(20), 1494-1505.
  20. Devaraj, E., (2016). Hepatoprotective properties of Dandelion: recent update.
  21. Chan, Y. S., et al. (2001. A review of the pharmacological effects of Arctium lappa (burdock). Inflammopharmacology, 19(5), 245-254.
  22. Farombi, E. O., Surh, Y. (2006). Heme oxygenase-1 as a potential therapeutic target for hepatoprotection. Journal of Biochemistry and Molecular Biology, 39(5), 479.
  23. Brai, B. I., Adisa, R. A., Odetola, A. A. (2014). Hepatoprotective properties of aqueous leaf extract of Persea Americana, Mill (Lauraceae)‘Avocado’against CCl 4-induced damage in rats. African Journal of Traditional, Complementary and Alternative Medicines, 11(2), 237-244.
  24. Farzaei, M. H., et al. (2013). Parsley: a review of ethnopharmacology, phytochemistry and biological activities. Journal of Traditional Chinese Medicine, 33(6), 815-826.
  25. Kolarovic, J., et al. (2010). Antioxidant activities of celery and parsley juices in rats treated with doxorubicin. Molecules, 15(9), 6193-6204.