Plastist toidupakendid, pudelid ja säilitamisnõud
Plastmassist ehk plastist toidupakendid, pudelid ja säilitamisnõud on praktilised ja mugavad, kuid mitmes mõttes problemaatilised. Lisaks sellele, et plastijäägid keskkonda saastavad, võib plastpakenditest toiduainetesse kahjulikke kemikaale sattuda, eeskätt nende mittesihipärasel kasutamisel. Plastpakendite ja -anumate valmistamiseks kasutatakse erinevaid plastiliike, mida aitavad eristada numbrid ja lühendid pudelite ja anumate põhja all. Kilepakenditel võivad vastavad tähistused olla pakendile trükitud koos muu tooteinfoga, kuid tihti neilt plastiliigile viitavaid tunnuseid ei leiagi. Tähtsamad toiduinetetööstuses kasutatavad plastiliigid on tähistatatud numbritega 1 kuni 7, millele on sageli lisatud ka plasti nimetusele viitavad lühendid.
Nr. 1 (lühendiks PET või PETE, ingliskeelne nimetus Polyethylene Terephthalate) – polüetüleentereftalaat. Seda pooljäika materjali kasutatakse laialdaselt vee ja muude alkoholivabade jookide ja ka taimeõlide pudelite, samuti ketšupi, salatikastmete, maapähklivõi jms toodete taara valmistamiseks. Pealtnäha sile, kuid tegelikult poorne materjal, millesse ka bakterid kergesti kinni jäävad. Niisugune taara sobib külmade jookide ja toiduainete jaoks, kuumuse ja ka päikese mõjul hakkab see lagunema ja ebasoovitavaid ühendeid eritama. Mõeldud vaid ühekordseks kasutamiseks.
Nr. 2 (HDPE, High Density Polyethylene) – kõrge tihedusega polüetüleen. Eelmisest vastupidavam materjal, millest valmistatakse ka näiteks kodukeemiatoodete taarat. Toiduainetetööstuses kasutusel piima-, mahla-, äädika-, siirupi- jm pudelite materjalina. Sellest valmistatakse ka toidupoodide plastikkotte. Samuti poodides tühjalt müüdavaid korduvaks kasutamiseks mõeldud plastpudeleid. Viimased aga on mõeldud vaid külmade jookide jaoks, kuumuse toimel kipub seegi materjal lagunema ja ebasoovitavaid ühendeid eritama.
Nr. 3 (V või PVC, Polyvinylchloride) – polüvinüülkloriid. Tugev kemikaalide- ja ilmastikukindel plastik, mida kasutatakse väga palju väljaspool toiduainetetööstust, näiteks veetorude materjalina. Sellest on valmistatud ka näiteks folgaalehtedel müüdavate ravimite – tablettide ja kapslite kiletaskud. Toiduainetetööstuses leiab kasutamist näiteks mahlapudelite materjalina. Hoolimata PVC vastupidavusest aga tuleks selle korduvkasutamist vältida tervisele ohtlike ühendite ftalaatide tõttu, mida kasutatakse selle plastiku pehmendamiseks.
Nr. 4 (LDPE, Low Density Polyethylene) – madala tihedusega polüetüleen. Tänu materjali tugevusele ja elastsusele saab sellest valmistada õhemaid tooteid. On ka suhteliselt kuumakindel. Kasutatakse näiteks kohvitopside kaante valmistamiseks, toidupoodides aga kilest leivakottide ning puu- ja juurvija kilepakendite materjalina. On kasutusel ka pehmetes pigistatavates pudelites. Seda tüüpi plastikut peetakse suhteliselt ohutuks ka korduvkasutamisel.
Nr. 5 (PP, Polyprophylene) – polüpropüleen. Suhteliselt jäik, kuid mitmetest muudest plastikutest vähem rabe plastikuliik. Sellest toodetakse poolläbipaistvaid või erinevates värvitoonides pakendeid ja anumaid. PP-l on kõrge sulamispunkt, mistõttu leiab see kasutamist näiteks pakendites, milles on lubatud mikrolaineahjudes toitu valmistada, samuti tohib niisuguseid plastanumaid nõudepesumasinasse panna. PP-st tehakse ka jogurti, siirupi, sulatatud juustu ja hapukoore pakendeid, samuti retseptiravimite pudeleid. Sellest materjalist valmistatakse ka korduvkasutuseks mõeldud toiduainekarpe – kellel on kodus näiteks Tupperware plastanumaid, leiab ka nende põhja alt numbri 5.
Nr. 6 (PS, Polystyrene) – polüstüreen. Tugev värvitu plastik, aga suhteliselt rabe ja väheelastne. Sellest tehakse näiteks plastlusikaid, -nuge ja -kahvleid. Samuti võidakse tarvitada vahustatud materjalina munakarpide, plasttopside, kaasavõetavate valmistoidukarpide ja -kandikute jms anumate, aga ka kuumade jookide jaoks mõeldud topside valmistamiseks.
Nr. 7 (O, Other) – muud plastikuliigid. Sel viisil tähistatakse plasttooteid, mille materjal ei kuulu eelnimetatud kuue hulka või mis on valmistatud segamaterjalist. Niisuguse tähistuse leiab näiteks mõnedelt tsitrusemahla- ja ketšupipudelitelt, samuti kohvitopsidelt ja nende kaantelt.
Plastanumate toksilisus
Kui hoolid sellest, mida sööd, siis peaksid hoolima ka sellest, mille sees toit sinuni jõuab – niisugune üleskutse kõlab ajalehes The Guardian 2019. aasta maikuus ilmunud temaatilise artikli autorilt E.G. Fox`ilt. Küllap on tal õigus.
Kõikide ellnimetatud plastiliikide kasutamine toiduainepakendites on pädevate tervishoiuorganite poolt heaks kiidetud. Väidetavasti aga me alles hakkame mõistma plastmaterjalidega seotud terviseriske.
Kõigepealt juhitakse tähelepanu pakenditele, mis on lähiminevikus olnud väga levinud kuumade toitude kaasavõtmisel. Polüstüreenist (plast nr. 6) valmistatud nn stürovahust (styrofoam) pakendid eritavad kahjulikke ühendeid just kuumadesse toitudesse ja jookidesse. Sel põhjusel on näiteks USA suurlinnades New Yorgis, Washingtonis ja San Franciscos niisugusest materjalist kohvitopsid, taldrikud ja toidukarbid juba keelatud. Ka Euroopa Liidus on kokku lepitud keelustada mitmete muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete hulgas ka stürovahust toiduanumad, seda küll eeskätt keskkonna säästmise eesmärgil. Nii vahustatud kui ka mittevahustatud polüstüreenist tooted võivad kuumuse mõjul eritada toitudesse ja jookidesse kahjulikku ühendit stüreeni. See on tuntud kartsinogeen ja põhjustab muidki tervisehäireid, muuhulgas on seda seostatakse ka näiteks depressiooni ja kurnatusega.
Lisaks plastile nr. 6 soovitatakse vältida ka plaste, mida tähistatakse numbritega 3 ja 7. Eeskätt on sel teemal häält tõstnud arenenud riikide pediaatrid. Nr. 3 (polüvinüülkloriid) võib eritada ftalaate, mida lisatakse plastidele eesmärgiga muuta need paremini vormitavaks. Ftalaadid võivad häirida hormonaalsüsteemi soodustades näiteks laste ülekaalulisust ja südame-veresoonkonnahaigusi, samuti häirida meessuguorganite arengut.
Plast nr. 7, mida võidakse kasutatakse näiteks suurte veeanumate materjalina, võib sisaldada bisfenooli A (BPA), mis on samuti hormonaalsüsteemi kahjustaja. On selgunud, et isegi väikesed BPA kogused võivad hormonaalsüsteemi häirides põhjustades muuhulgas näiteks rinna- ja eesnäärmevähki, viljatust ning ainevahetushäireid.
Ettevaatlik tuleb olla ka alumiiniumist joogipurkidega. Mis on neil pistmist plastidega? Alumiinium on teadagi organismile kahjulik raskmetall ja sel põhjusel kaetakse alumiiniumpurgid seespoolt kaitsva plastikihiga, milleks sageli on bisfenool A. Sel põhjusel soovitatakse plekkpurkidele (isegi neile, millele on märgitud „BPA-vaba“, sest needki võivad probleemsed olla) eelistada klaasanumaid. Mitmed tootjad ongi juba loobunud plastiga kaetud alumiiniumist väikelaste toitudele ja jookidele mõeldud anumate materjalina, kuid mujal leiab see endiselt kasutamist.
Ka puu- ja juurviljade plastpakendid võivad kahjulikke ühendeid eritada, seda enam, et sageli polegi neil plastitüübi tähist. Võimalusel soovitatakse alati osta pakendamata vilju.
Eespool oli juttu plastikust kohvitopside kahjulikkusest, kuid papist topsidega pole lugu parem, sest neidki kaetakse lekkimise vältimiseks plastiga. Ning kui miski üldse paneb plasti ebasoovitavaid ühendeid eritama, siis on see kuum jook.
Mida arvata plastikutest, mille kohta tootja väidab, et need sobivad kasutamiseks ka mikrolaineahjus? Väidetavasti pole olemas plastikut, mis oleks täiesti „mikrolainekindel“, nii et soovitatav on vältida isegi niisuguste plastanumate kasutamist mikrolaineahjudes.
On selge, et plastist toiduanumate ja -pakendite täielik vältimine pole tänapäeval veel mõeldav. Küll aga on soovitatav nende kasutamist vähendada eelistades klaastaarat ja paberpakendeid. Vältige kuumade jookide ja toitude hoidmist plastist anumates, samuti ühekordseks kasutamiseks mõeldud plasttaara korduvat kasutamist. Ärge hoidke plastpudeleid päikese käes ning happelisi jooke plastpudelites. Vältige mistahes toitude ja jookide pikaajalist säilitamist plastanumates. Marjade jm toiduainete sügavkülmutamine selleks mõeldud plastpakendites aga on suhteliselt turvaline, kuna madalad temperatuurid ei soodusta plasti lagunemist.
Kasutatud allikaid:
- https://www.chemicalsafetyfacts.org/types-plastic-food-packaging-safety-close-look
- https://www.theguardian.com/us-news/2019/may/28/plastics-toxic-america-chemicals-packaging