Väsimus ja kevadväsimus

Minu kui toitumisspetsialisti jaoks on väsimus märk toitainetepuudusest või mingist tasakaalutusest kehas. Kogemus näitab, et menüüd tervislikuks, toitaineterikkaks ning tasakaalustatuks muutes kaovad nii energiapuudus, väsimus kui meeleolumuutused.

Millest tekib väsimus?

Väsimusega seondub väga oluline teema – toiduainete talumatus. Toit peaks inimesele energiat andma. Kui aga pärast sööki ollakse väsinud ja jõuetum kui enne sööki, siis võib põhjuseks olla vale ehk konkreetsele inimesele sobimatu toiduaine. Või siis õige toit, kuid sobimatutes ehk liiga suurtes kogustes. Liigsöömist aitab vältida toidukordade arvu suurendamine. Kui on kindel, et asi pole liigsetes toidukogustes, siis tuleks ennast erinevate söögikordade järel jälgida ja püüda välja selgitada, missugused toidud teile ei sobi.

Väsimust ehk energiataseme langust põhjustab ka ebaregulaarne toitumine. Toidukordi ei tohiks vahele jätta.

Pikem söögipaus soodustab liigsöömist järgmisel toidukorral. Nii vahelejäänud toidukorrad kui liigsed toidukogused toovad kaasa väsimuse.

Samuti mõjutab energiataset valede süsivesikute tarbimine. Igal toidukorral on oluline tarbida madala glükeemilise koormusega süsivesikuid. Sellega väldime ülesöömist ning vähendame ka magusaisu. Samas ei tohi ühelgi toidukorral süsivesikutega liialdada. Kiired (st kiiresti imenduvad) ja kõrge glükeemilise koormusega suhkrud, nagu näiteks lauasuhkur, mesi, magusad mahlad jms, ning ka näiteks valgest jahust tooted võiks menüüst üldse välja jätta. Või siis tarbida neid vaid harva ja väikestes kogustes. Kiired süsivesikud tuleks asendada aeglaste ehk aeglaselt imenduvate süsivesikutega. Maiustustest ei pea loobuma, kuid maiustada võiks tervislikumate toiduainetega, nagu näiteks puuviljad, pähklid ja seemned. Küpsetistesse tuleb valida magustajad, millel on võimalikult madal glükeemiline koormus.

Oma kogemustele toetudes võin öelda, et toitumist õigesti korraldades on võimalik söögijärgset väsimust täielikult vältida. Tervislikult toitudes tunneme end väsinuna vaid tugeva füüsilise või vaimse pingutuse järel, kuid see on hea ja normaalne väsimus. Igapäevaselt aga püsib kõrge energiatase aastaringselt, sealhulgas ka kevadel, mil palju kurdetakse nn kevadväsimust.

Organismi puhastamine – kas ainult kevadel?

See on naljakas, kuidas just kevadeti hakatakse mõtlema organismi puhastamisele ja sel eesmärgil dieete pidama. Tegelikult peaks puhastumine aasta läbi oluline olema, ühekordsest ja lühijalisest puhastumispingutusest kestvat kasu kahjuks loota ei ole.

Kuidas aga oma organismi puhastada? Pidevalt kerkib esile sensatsioonilisi dieete või toidulisandeid, millele omistatakse imevõimeid ning kahjuks ei osata sageli vahet teha kasulikel ja mittekasulikel toitumissoovitustel. Näiteks praegu on juhtumisi populaarsed kaks äärmuslikku dieeti – nn puhastusdieet, mis välistab kõik rasvad ja koosneb peamiselt süsivesikutest, ning ketogeenne dieet, mis välistab süsivesikud koosnedes peamiselt rasvadest. Õnneks ei suudeta kumbagi neist dieetidest reeglina kaua järgida ning pöördutakse üsna ruttu tavatoitumise juurde tagasi. Tegelikult ei ole keha puhastamise eesmärgil üldsegi tarvis pidada äärmuslikke dieete ning teha seda kuuridena mingitel kindlatel aegadel aastas. Parim lahendus on alustada tasakaalus ja tervislikult toitumisega ning see ei pea tingimata juhtuma kevadel. Alusta kasvõi kohe! Kellel aga tekib just sel aastaajal soov suveks kenamaks ja saledamaks saada, siis miks mitte alustadagi kevadel.

Ka kehakaalu langetamiseks pole tegelikult tarvis dieeditada, tasakaalus ja regulaarne toitumine aitab kenasti ka kaalu langetada. Päevas tuleks süüa kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala, küll aga on oluline toite hoolikalt valida.

Mida tähendab tasakaalus toitumine?

See tähendab, et toidus peavad põhitoitained – süsivesikud, rasvad ja valgud olema tasakaalus ehk õiges vahekorras. Ning tasakaalus menüü peab sisaldama ka rikkalikult mineraalaineid, vitamiine ja fütotoitaineid.

Lisaks tasakaalule põhitoitainete vahel on oluline ka tasakaal põhitoitainegruppide siseselt, eeskätt erinevate rasvhapete õige vahekord ja erinevate süsivesikute õige suhe.  

Toidurasvade tasakaalustamine tähendab:

• rikkalikult küllastunud rasvhappeid sisaldavate toiduainete (loomsed toiduained ja kookosrasv) tarbimise vähendamist;
• transrasvade (mõnedes kondiitritoodetes ikka veel leiduvate osaliselt hüdrogeenitud rasvade) vältimist;
• mittehüdrogeenitud küllastumata rasvhapete (taimsed rafineerimata õlid, seemned ja pähklid) poolest rikaste toiduainete osakaalu suurendamist;
• oomega-3 rasvhapete poolest rikaste toiduainete (kala, teatud seemed, vajadusel kalaõlilisandid) osakaalu suurendamist.

Süsivesikute tasakaalustamine tähendab:

• puu- ja köögiviljade osakaalu suurendamist toiduvalikus (kiudaineterikkad toiduained);
• pähklite osakaalu suurendamist toiduvalikus;
• täisteraviljatoodete osakaalu suurendamist toiduvalikus – teraviljatooteid tuleb teadlikult valida – näiteks eelistada lisatud suhkruta rukkileiba ja täisteratooteid;
• kiiresti imenduvate ehk kiirete süsivesikute (näiteks valgest jahust ja suhkrust tooted, kuivatatud või väga magusad puuviljad) tarbimist tuleks vältida või piirduda väga väikeste kogustega, st tuleks vähendada rafineeritud teraviljatoodete ja suhkru osakaalu toiduvalikus.

Süsivesikuterikaste toitude hulgast on oluline valida need, mis on kõrge kiudainetesisaldusega. Kiudaineterikkad on kõik köögiviljad, aga ka puuviljad. Kiudaineterikas kest seemnetel, ubadel ja täisteraviljadel aeglustab seedeensüümide ligipääsu, mistõttu süsivesikud imenduvad aeglasemalt. Eelistage väiksema tärklise- ja suhkrusisaldusega vilju.

Lõpetuseks peab mainima veel üht olulist väsimuse põhjust – haigestumist. Kui eeltoodud toitumissoovitused ei aita, peate kindlasti arsti poole pöörduma, pidev põhjuseta väsimus ei ole tavapärane ning võib viidata mõnele tõsisele terviseprobleemile.