Kroom ja veresuhkur

Kroomi peetakse glükoosi tolerantsusfaktoriks (GTF)

Kroom on mineraalaine, mida tuntakse ka glükoosi tolerantsusfaktorina (GTF), sest ta osaleb veresuhkru regulatsiooniprotsessis. Keha laastab nii veresuhkru puudus kui liig, mistõttu organism püüab veresuhkru taset säilitada kitsas vahemikus pankreasehormoonide insuliini ja glükagooni abil. Kui veresuhkru tase on kõrge, siis toodetakse insuliini, kui madal, siis glükagooni. Üks langetab, teine tõstab veresuhkru taset.

Kroom soodustab insuliini toimimist

Insuliin kindlustab glükoosi imendumise ja tarbimise rakkude poolt. Insuliinitundlikkuse vähenemine on klassikaline probleem diabeedi ja rasvumise korral. Kroom aitab insuliinil rakuretseptoritega seonduda, et viimane saaks aidata glükoosil rakkudesse siseneda. Kui kroomitase on madal, siis jääb nõrgaks ka insuliini toime (rakkude insuliinitundlikkus väheneb), see tähendab aga kõrgemat veresuhkru taset, kuna glükoos jääb verre. Kuidas täpselt kroom insuliini toimet soodustab, et ole veel päris selge. Uuemad uuringud annavad alust arvata, et kroom ise ei olegi GTF osa, vaid mõjutab insuliini metabolismi ühinenult teatava ühendiga – madala molekulaarkaaluga kroomi siduva oligopeptiidiga.

Kroomipuudusel on kaalulangetamisel kroomi tarbimisest abi

Uuringud kroomi toime kohta diabeedi puhul ja ka seoses kaalulangetamisega on andnud mõneti vastuolulisi tulemusi, kuid suur osa neist on tuvastanud positiivse mõju. Kui kroomi napib, siis on veresuhkru, kolesterooli ja triglütseriidide tasemed kõrged. Kroom aitab paljudel juhtudel ka kaalu langetada, sest ülekaal on seotud veresuhkru tasakaalu häirumisega. Kuid peab rõhutama, et tulemusi saadakse vaid siis, kui organismis esineb tõepoolest kroomipuudus – kui mitte, siis pole kroomilisanditest mingit abi. 

Kroom mõjutab ka verelipiidide hulka, tõstes hea ehk HDL kolesterooli taset, langetades üldkolesterooli ja triglütseriidide taset. Kroom suurendab ka DHEA – dehüdroandrosterooni, olulise vananemisvastase hormooni taset. Kõrge insuliinitase takistab selle hormooni moodustamist, kroomilisandid aga ergutavad seda. Eakatele kroomilisandite manustamine parandab aju funktsioneerimist, tugevdab immuunsüsteemi ja suurendab lihaste jõudu.

Tänapäeva toit võib olla kroomivaene, kui see on rikas rafineeritud suhkrute ja valgest jahust valmistatud toodete poolest. Suur suhkrutarbimine nõuab organismilt niigi rohkem insuliini, kroomipuudusest tulenev insuliinresistentsus muudab olukorra veelgi halvemaks. Kroomi imendumist aga võib häirida ka toitude liiga suur kaltsiumi- ja fluorisisaldus.

Kroomi keskmine tarbimine (AI) on igapäevaselt umbes 25-35 mcg. Kroomirikkamateks toiduaineteks on näiteks veiseliha ja vasikamaks, täisteraviljad, roheline salat, pähklid, austrid ja molluskid, herned ja oad, brokoli, tume šokolaad. Rohkesti kroomi leidub ka õllepärmis. 

Kõikidel diabeedi ja kaalulangetamise juhtudel ei ole kroomi manustamisega tulemusi saadud. 20 juhuvalikuga kontrollitud uuringu tulemused (2016) viitavad sellele, et ainult kroomilisandiga saadi vaid ükskikjuhtudel diabeediga seotud näitajate paranemist.

Kui kahtlustate kroomipuudust ja lisandist võiks abi olla, on soovitatavad annused diabeedi puhul ja kaalulangetamise eesmärgil on suhteliselt suured – 200 – 400 mcg  ja isegi rohkem. Parimateks kroomipreparaatideks peetakse kroomglükonaati, kroomnikotinaati, kroompikolinaati ja kroomirikast pärmi.

Kõigepealt soovitame muidugi oma menüü muuta mineraalaineterikkaks.

Kasutatud allikad: 

  1. Cefalu, W. T., Hu, F. B., (2004). Role of Chromium in Human Health and in Diabetes. Diabetes Care, 27(11), 2741-2751.
  2. Roussel, A. M., Maud A. S., Ferry M., Bryden N. A., Anderson R. A. (2007). Food cromium content, dietary cromium intake and related biological variables. British Journal of Nutrition, 98, 326-331.
  3. Costello, R. B., Dwyer, J. T., Bailey, R. L. (2016). Chromium supplements for glycemic control in type 2 diabetes: limited evidence of effectiveness. Nutrition Reviews, 74(7), 455–468.