Piima poolt ja vastu

Piim on toiduaine, mille kohta on avaldatud palju vastuolulist infot. On seisukohti, et piim ei sobi inimesele tarvitamiseks, või vastupidi, et see on meie toidulaual lausa hädavajalik. Kuidas siis piimaga tegelikult lood on?

Millal hakkas inimene piima toiduks tarvitama?

Veel viimase jääaja paiku pidi piim olema täiskasvanud inimesele lausa toksiline, sest meie eellased ei suutnud siis veel piimas leiduvat peamist suhkrut laktoosi seedida. Kui aga umbes 11 000 aastat tagasi asendas küttimist-korilust põllumajandus, õpiti piimasuhkru talumatusega toime tulema piima erinevate meetoditega hapendades. Ning mõne tuhande aastaga tekkis ka piimataluvus.³

Esimeste kariloomadena kodustati lambad ja kitsed (on teada, et Iraagi ja Rumeenia aladel olid 9000 aastat eKr lambad vähemalt osaliselt juba kodustatud).¹ Piima toiduks tarvitamisele 7900-7450 aastat tagasi viitavad Rumeenia ja Ungari arheoloogilised leiud.³ Viimasena kodustati lehm (umbes 6100-5800 eKr).¹

Üks oluline kasu, mida loomade kodustamisest saadi, oli nendelt saadav piim. Arusaamine, et loomade piima saab ka toiduks tarvitada, pidi olema inimeste jaoks hämmastav avastus. Kuid Lähis-Ida kliimas läks piim kiiresti riknema. Ja eks katse-eksituse meetodil ja sõltuvalt piirkonna temperatuurist ja õhus leiduvatest bakteritest kujunesid aja jooksul välja söögikõlblikud hapendatud piimatooted. Tõenäoliselt ulatub hapendatud piimatoodete ajalugu väga kaugesse minevikku. Usutavasti oli ka juust olemas juba ammu enne keraamika avastamist. Kesk-Aasia karjusnomaadid kasutasid loomamaost ja parkimata nahast tehtud kukruid ja kotte. Kuna aga näiteks vasika maos leidub kalgendava toimega ensüümi nimetusega renniin, muutub selles hoitud piim aja jooksul suuremal või vähemal määral juustuks.¹

Või võeti toiduainena kasutusele tõenäoliselt külmemas kliimas. Ajapikku avastati, et või säilitusaeg pikeneb, kui sellest aurustub välja vesi ja eemaldatakse mustus. Euroopas lisati selle protsessi käigus ka soola.¹

Ajaloo jooksul on piima toiduks tarvitatud enamasti hapendatud ehk fermenteeritud kujul. Kuidas iganes ka juustu, kohupiima, jogurti ja või tegemise juurde ei jõutud, olid need piima pikemaajalise säilitamise seisukohast hädavajalikud toiduained. Seda seni, kuni leiti viisid, kuidas panna loomi andma piima sõltumata hooajast.¹

Piimasuhkru seedimine

Huvitav on see, et ka tänapäeval ei tooda enamuse täskasvanud inimeste keha piimasuhkru seedimiseks vajalikku ensüümi laktaasi. Kogu maailma rahvastikust suudab laktaasi toota vaid umbes 1/3 täiskasvanutest. Enamusel eurooplastest aga toodab organism laktaasi mitte ainult imikueas, vaid kogu elu. Laktaasitaluvuse annab neile teatav geenimuutus (13,910*T), mille kandjatel on piima seedimise seisukohast teiste ees suur eelis.⁴

On erinevaid teooriad, mis püüavad lahti seletada, miks laktoositaluvus eeskätt eurooplastele iseloomulik on. Näiteks on arvatud, et põhjapoolsetel laiuskraadidel aitab piima seedimise võime kompenseerida puudujäävat päikest, kuna piim on alternatiivseks D-vitamiini allikaks, samuti heaks valgu- ja rasvaallikaks. Ühe 2004. aasta uurimuse kohaselt võis piimataluvus levida põhjusel, et need, kes suutsid
laktoosi seedida, olid 19% viljakamad, ning see võis aidata vallutada kogu kontinendi.⁴

Kuna piima toiduks tarvitamine algas alles pärast loomade kodustamist, siis eeldatakse, et sellega seoses areneski välja laktoositaluvus. Samas on täpselt teadmata, kus täpselt see Euroopas alguse sai või mis faktorid selle kiiret levikut soodustasid. Viimased uuringud viitavad sellele, et laktoositaluvus hakkas kujunema umbes 7500 aastat tagasi kusagil Kesk-Balkani ja Kesk-Euroopa kandis. Ning ka ülejäänud maailmas pärinevad tänapäeval enamuse laktoosi taluvate inimeste esivanemad Euroopast.⁴

Missugune suhe on piima tarbimisega eestlastel?

Eestlased pidasid juba muinasajal rohkelt veiseid, kes andsid nii liha kui piima.¹⁴ Viikingiajal olid piimatoitudest kasutusel mitmesugused kohupiimad ja joogid, samuti valmistati võid. Näib, et juust ei olnud viikingiaegses Eestis kuigi levinud, ehkki üle mere Skandinaavias valmistati seda ohtralt. Ka pärast muinasaega on Eestis joodud võrdlemisi palju piima- ja jahujooke. Vett peeti kehvemate inimeste ja loomade joogiks. Jahujoogid nagu näiteks rokk või taar tehti suurtesse tõrdedesse, kus neil lasti kergelt hapenduda. Rokale lisati suvisel ajal värsket piima. Täiskasvanud inimesed värsket piima üldiselt ei joonud, küll aga hapupiima.⁵

Keskaja linnade arheoloogilistest leidudest on järeldatud, et lehmi peeti peamiselt piima saamise eesmärgil. Piima ja piimasaadusi aga ei tarvitatud toiduks aastaringselt, kuna lehmad olid teatud perioodil „kinni“ ehk piima ei andnud. Piima tarvitamist piiras ka paastumine, samuti oli teatud terviseprobleemide puhul piima tarvitamine keelatud (näiteks katku ajal lubati juua ainult mandlipiima).¹⁴

Hilisemal ajal oli talurahva seas peamiseks ja parimaks pudru- ja leivakõrvaseks ikka piim. Tavaliselt rüübati pudrule ja leivale peale hapupiima. Kördile ja leemele lisati keetmisel rõõska koort. Kuna 19. sajandil oli taludes lehmi üldiselt vähe ja nad olid kaua kinni, ei olnud piim pidevalt toidulaual. Eriti talvel tuli ilma piimata läbi ajada. Perenaised asendasid talvel piima mitmesuguste teraviljajookidega ja lisasid ka suvel piimale jahu- ja tanguleent.² Samuti tuleb arvestada, et vanemal ajal oli lehmade piimaand palju väiksem kui tänapäeval.

Kas piim on meile kasulik või kahjulik?

Enamasti ülistatakse piima kui väga vajalikku toiduainet, kuid avaldatakse ka infot, mille kohaselt piimatooteid ei ole hea tarvitada, kuna need võivad erinevaid terviseprobleeme soodustada. Meedias võib leida artikleid selle kohta, kuidas piimatooted soodustavad paljude krooniliste haiguste, muuhulgas ka rasvumise, II tüüpi diabeedi, osteoporoosi, südame- veresoonahaiguste ja vähi teket. Vaatame lähemalt, mida on piima ja ülalmainitud terviseprobleemide seoste kohta öelda hiljutistel teadusuuringutel.

Rasvumine ja II tüüpi diabeet

Enamikes uuringutes on leitud, et piimatoodete tarvitamine II tüüpi diabeeti haigestumist ei mõjuta, või siis pigem vähendab haigestumisriski. Samuti pole leitud, et piimatooted eelkooliealiste või koolilaste rasvumist soodustaksid, pigem vastupidi. Näiteks täheldati ühes hiljutises uuringute meta-analüüsis, et need lapsed, kes tarbisid piimatooteid kõige rohkem, olid võrreldes piima kõige vähem tarbinud lastega 38% väiksema tõenäosusega ülekaalulised või rasvunud.⁷

Arvatakse, et piimatoodetele omistatav rasvumist ja II tüüpi diabeeti haigestumist vähendav mõju võib tuleneda nende kasulikust toimest soolestiku mikrofloorale. Samuti võib piimas ja jogurtis leiduv piimavalk vadak neil, kellel juba esineb II tüüpi diabeet, vere söögijärgset glükoositaset langetada. Leidub ka viiteid sellele, et piimatooted võivad insuliinitundlikkust parandada.⁷

Südame- veresoonkonnahaigused

Kõrge vererõhu puhul peetakse reeglina kasulikuks madala rasvasisaldusega kaltsiumirikkaid piimatooteid, mida on kinnitanud ka mõned uuringud. Seda põhjendatakse piima rasvasisalduse mõjuga vere kolesteroolitasemele. On teada, et kõrge rasvasisaldusega toiduained suurendavad nii HDL- kolesterooli (suure tihedusega ehk „hea“ kolesterool) kui LDL-kolesterooli (madala tihedusega ehk „halb“ kolesterool) taset. Viimase kõrget taset seostatakse tavaliselt südame-veresoonkonnahaiguste kõrgema riskiga. Samas on selgunud, et LDL-kolesteroolil on erinevaid vorme, ning piimas leiduvad kolesteroolivormid on vähem kahjulikud. Nende ebasoodsat mõju vähendavad ka piimas leiduvad mineraalained.⁷

Kui rääkida rasvasematest piimatoodetest, siis tundub, et juust, vaatamata selle kõrgele küllastunud rasvhapete sisaldusele, ei tõstagi LDL-kolesterooli taset nii palju, kui varem arvati. Kuigi uuringute tulemused piima ja südameinfarktide seoste kohta on erinevad, tuuakse esile pigem piima kaitsvat toimet, seda eriti Aasia maades elavatel inimestel. Kõige suuremat infarktiriski vähenemist täheldati siis, kui piima tarvitati päevas 200-300 ml. On ka uuringuid, kus südame- veresoonkonnahaiguste riski vähenemist seostatakse lisaks piimale ka jogurti ja juustu tarvitamisega. Näiteks on piimatoodete tarvitamist seostatud 12% väiksema südame-veresoonkonnahaiguste ja 13% väiksema infarktiriskiga (võrreldes inimestega, kes piimatooteid üldse ei tarbi).⁷

Luude tervis ja osteoporoos

Kasvõi une pealt oskab peaaegu igaüks meist nimetada piima kui luude tervisele hädavajalikku toiduainet. Kuidas on lood piima ja luude tervisega tegelikult?

Euroopa Komisjoni 2012. aasta määruses rõhutatakse, et tervete luude jaoks on vaja valku, kaltsiumit, fosforit, magneesiumit, mangaani, tsinki, D- ja K-vitamiini. Ja kõiki neid (v.a. D-vitamiini) leidub olulistes kogustes just piimas. Osteoporoosi on nimetatud „lastehaiguseks, mille tagajärjed ilmnevad vanaeas“, sest just eelnimetatud mineraalainete puudust lapseeas seostatakse osteoporootiliste luumurdudega kesk- ja vanaeas, eriti naistel. Enamasti peetakse võtmetähtsusega mineraalaineks kaltsiumit, ühes hiljutises uuringus aga leiti, et lastel ja noorukitel (v.a. nendel, kes said toiduga kaltsiumit äärmiselt vähe) oli luude arengu seisukohast kaltsiumist palju olulisem hoopis magneesium. Kaltsiumikogustel ei leitud olulist seost luude tihedusega, samas oli selle tähtsaimaks määrajaks hoopis magneesium ja selle imendumine. Kuna aga piimas leidub ka rohkelt magneesiumit, on piim sellegi mineraalaine allikana oluliseks luude tervise toetajaks.⁷

Ühes piimatoodete tervislikkuse metaanalüüsis leiti, et nii D-vitamiiniga rikastatud kui rikastamata piimatooted suurendasid kogu keha ja ka nimmelülide mineraalainetesisaldust nendel lastel, kes muidu tarvitasid vähe piima. Samas ei leitud mingit toimet lastel, kes niigi rohkesti piimatooteid tarvitasid. Seega on ilmselt olemas piirkogus, mida ületav piimatoodete tarvitamine luude mineraalainetesisaldust ja tihedust enam ei tõsta.

Uuringud on näidanud, et täiskasvanutel vähendab D-vitamiini, kaltsiumi, fosfori ja valgu kombinatsioon luude hõrenemist ja soodustab luukoe moodustumist. Need mineraalained ja vitamiinid on ka piima koostises, kuid mitmetel põhjustel on olnud raske kindlaks teha, kas just piimatoodetest hoidumine või nende vähene tarbimine täiskasvanueas suurendab luumurdude ja osteoporoosiriski. Praeguseks pole uuringute meta-analüüsid toetanud väidet, et piima ja piimatoodete tarvitamine täiskasvanueas kaitseb osteoporoosi ja luumurdude eest.⁷

Küll aga kinnitavad senised uuringud piima ja piimatoodete positiivset mõju luudele lapse- ja noorukieas.

Piima tarbimise määr ja elanike tervis

Suurem osa uuringutest, mis vaatlevad piimatoodete mõju südame-veresoonkonnahaigustele, vähile ja üldisele suremusele, ei ole nende vahel statistiliselt olulist seost leidnud. Samas on enamik uuringuid viidud läbi maades, kus piima tarvitatakse laktoositalumatuse tõttu vähe. Rootslased aga näiteks on
piima tarvitamise poolest maailmas esirinnas (2013. aastal inimese kohta 341.2 kg aastas ehk 935 g päevas, Eestis 122 g8), ning viimase aja uuringud on seal seostanud fermenteerimata piimatoodete rohket tarbimist kõrgema üldise suremusega. Näiteks 2018. aasta ülevaateuuringus seostati või suuremat tarbimist kõrgema suremusega, fermenteeritud piimatoote juustu suurem tarbimine aga seostus väiksema suremusega.⁶

Samas esines hapendamata kõrgema rasvasisaldusega (3%) piima ja või tarvitajate seas ka rohkem muid ebasoodsaid tegureid, nagu näiteks koore ja maiustuste suurem tarbimine ning suitsetamine. Kõrgemat kehamassiindeksit (KMI), mis seondub suurema südame-veresoonkonnahaiguste riskiga, täheldati neil, kes eelistasid hapendamata piimatooteid. Kõrgemat vere kolesteroolitaset aga neil, kes
tarvitasid rohkem mistahes piimatooteid.⁶

Huvitaval kombel oli keskmine KMI madalam nendel indiviididel, kes väitsid end tarvitavat vaid kõrge või keskmise rasvasisaldusega piima, kõrgem aga neil, kes enda väitel eelistasid madala rasvasisaldusega piima. Vaatamata sellele, et niisugust seost on täheldatud ka varasemates uuringutes, on Põhjamaade toitumissoovitustes ikkagi sees soovitus eelistada madala rasvasisaldusega piimatooteid.⁶ Samas tuleb kahe näitaja seose tõlgendamisse suhtuda alati ettevaatusega, sest seos ei pruugi olla põhjuslik. Näiteks võib lahja piima joojate KMI olla kõrgem mitte lahja piima, vaid muude tegurite – näiteks ebatervisliku toiduvaliku ja muude elustiili puudujääkide tõttu.

Piimatooted ja vähk

Vaid 5-10% vähijuhtudest on seostatavad geneetilise eelsoodumusega, 90-95% vähkidest aga on tingitud keskkondlikest või elustiiliga seotud teguritest. Toitumise kui elustiili komponendi osakaal vähiriskis on hinnanguliselt 35%.¹²

Piimatooted sisaldavad mitmeid bioaktiivseid ühendeid, millel võivad olla nii vähi teket pärssivad kui soodustavad omadused. Positiivset ehk vähki ennetavat toimet seostatakse eeskätt piimas leiduva kaltsiumi ja laktoferriiniga, samuti fermenteeritud piimatoodete tarbimisega, negatiivset ehk vähki soodustavat toimet aga insuliinilaadse kasvufaktori I (IGF-I) ja küllastunud rasvadega.⁷,¹³

Arenenud maades on kolorektaalvähk surmapõhjusena erinevate vähivormide hulgas teisel kohal.⁷ Maailma Vähiuuringute Fondi (WCRF) 2017. aasta uuringuid kokku võtvatel andmetel on piimatoodete tarvitamisel tõenäoliselt kolorektaalvähi eest kaitsev toime. Mida enam oli menüüs piima ja toidus leiduvat kaltsiumit, seda suurem oli toiduvaliku vähi eest kaitsev toime.

Kaitsev toime võib tuleneda ka hapendatud piimatoodetes leiduvatest piimhappebakteritest ning sellest, et piimas leiduv laktoos ja kaseiin võivad suurendada kaltsiumi biosaadavust. Kasulikku rolli võivad mängida ka piimas leiduvad teised bioaktiivsed ühendid nagu D-vitamiin (sellega rikastatud
piimatoodetes), laktoferriin ja lühikese ahelaga rasvhape butüraat (võihape).⁹ Erinevate uuringute metaanalüüsid seostavad samuti piimatoodete tarbimist kolorektaalvähi riski vähenemisega. Kaitsev toime aga arvatakse tulenevat peamiselt just piimas leiduvast kaltsiumist (ka lisanditest saadav kaltsium aitab seda riski vähendada).⁷

Kuigi ühes 2015. aasta metaanalüüsis on uurijad leidnud, et suure (> 600 g päevas) ja mõõduka (400- 600 g/p) piimatoodete tarbimise puhul on rinnavähi risk väiksem (vastavalt 10% ja 6% võrra)⁷, sedastatakse Maailma Vähiuuringute Fondi (WCRF) 2017. aasta uuringute kokkuvõttes, et rinnavähi puhul ei ole võimalik otseseid seoseid piimatoodete tarbimisega esile tuua.⁷

Samas aga võivad WCRF informatsiooni põhjal piimatooted suurendada eesnäärmevähi riski.¹¹ 2015. aasta andmetel suurendab piimatoodete tarbimine eesnäärmevähki haigestumist 3-9% võrra, ning põhjusena tuuakse välja insuliinisarnase kasvufaktori IGF tõusnud tase veres, mida ka varasemalt on
eesnäärmevähi riskiga seostatud.⁷

Vähemalt kahes uuringus on täheldatud põievähi riski vähenemist piima tarbimisel, enamikes uuringutes aga mitte. Nagu pole leitud ka piimatoodete tarbimise seoseid mao- ja pankreasevähiga. 29-st metaanalüüsist, mis uurisid seoseid piimatoodete ja munasarjavähi riski vahel, leiti 26-s statistiliselt oluline seos, kolmes aga tuvastati kõrgem risk vaid piima ja laktoosi rohke tarvitamise puhul. Emakavähiga seotud ainsas metaanalüüsis leiti seos emaka limaskestavähi ja piimatoodete rohke tarbimise vahel. Üheksast metaanalüüsist neljas tuvastati seos piimatoodete tarbimise ja mitte- Hodgkinsi lümfoomi vahel.¹²

Huvitav on see, et laktoositalumatusega inimestel, kelle piima tarvitamise määr on eeldatavasti väiksem, täheldati suuremat soolevähki haigestumise riski. Rootslastest laktoositalumatusega inimestel aga tuvastati võrreldes laktoosi taluvatega inimestega väiksem kopsu-, rinna- ja munasarjavähi risk.⁷

Piim ja toidutalumatus

Piimaga seoses ei saa rääkimata jätta piimatalumatusest ja -allergiast. Eespool sai juba mainitud laktoosi- ehk piimasuhkru talumatust, mida piimatalumatusest rääkides enamjaolt silmas peetaksegi. Praeguseks aga teame, et talumatust esineb ka teiste piima komponentide, eeskätt piimavalgu kaseiini suhtes, ning neil juhtudel tuleb vältida ka laktoosivaba piima. Lastel võib esineda piimaallergiat, kuid
piimavalk võib neil põhjustada ka soolepõletiku sündroomi. Sel juhul võivad esineda allergiale omased sümptomid, kuid allergiatestid piimaallergiat või mistahes muud allergiat ei näita. Siis ongi alust kahtlustada teistsugust reaktsiooni – allergiast erinevat piimatalumatust.

Samuti on leitud, et kui piimavalgu lõhustamine soolestikus on häiritud, tekivad opioidse toimega valgujupikesed (opioidsed peptiidid), mis läbivad vere-ajubarjääri ja pääsevad sel viisil mõjutama meie närvisüsteemi. Opioidsete peptiidide kõrget taset organismis on seostatud autisimi, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, epilepsia jt neuroloogiliste ja psühhiaatriliste probleemidega. Ning ootuspäraselt on nende seisundite puhul abi saadud piimatoodete (vahel lisaks ka gluteeni sisaldavate teraviljatoodete) väljajätmisega menüüst.

Kui soovid toidutalumatuse erinevate vormide kohta rohkem lugeda, siis selle kohta on ilmunud eraldi Toitumisteraapia number (nr 20, vt kodulehelt www.toitumisteraapia.ee).

Piimaasendajad

Kui soovitame piima alternatiivina kasutada taimseid piimajooke ehk „taimseid piimasid“, peame arvestama, et näiteks valgusisalduse poolest suudab piimaga võistelda vaid sojajook. Kaera-, riisi- ja mandlijoogi valgusisaldus on väga väike. Praegu on juba teada juhtumeid, kus taimsete jookide kasutamine piima asemel on põhjustanud lastel tõsist toitainetepuudust. Lisaks on mõne taimse joogi
suhkrusisaldus võrreldav karastusjookide omaga. Taani Tehnikaülikoolis (Technical University of Denmark) läbi viidud uuring tõi välja, et taimsete piimajookide üldine energiasisaldus on võrreldes kooritud piimaga suurem, kuid neis on reeglina vähem joodi, kaaliumit, fosforit ja seleeni. Lisaks tuleb riisijookide tarvitamisel arvestada, et neis leidub anorgaanilist arseeni. Sojajookides aga östrogeenilaadse toimega isoflavoone, mis võivad suures annuses tarvitatuna mõjutada hormonaalset tasakaalu. Ja kui muidu on leitud, et piimatoodete tarvitamine pigem vähendab südame- veresoonkonnahaigustesse haigestumist, siis taimsed joogid, kuhu lisatakse anorgaanilist kaltsiumit, hoopis suurendavad seda riski.⁷ Lisaks sellele lisatakse enamikesse taimsetesse piimajookidesse rasvainena päevalilleõli, mis on rikas oomega-6 rasvhapete poolest. Kui niisuguseid jooke liiga palju tarvitada, võib häiruda keha rasvhapete tasakaal, mis omakorda soodustab mitmete terviseprobleemide teket.

Taani Toidu- ja Veterinaaramet väidab, et taimseid piimajooke ei tohiks soovitada kui täisväärtuslikke piimaasendajaid. Samas seisukohal on ka Rootsi Toiduamet.⁷

Poolt või vastu?

Inimkond on juba pikemat aega piima ja piimatooted toiduks tarvitanud. Eurooplastest enamikul on välja kujunenud taluvus laktoosi suhtes ja piimatooted varustavad meid paljude vajalike toitainetega. Teaduslikest uuringutest lähtudes aga, nagu nägime, ei saa väita, et piim ja piimatooted on tingimusteta kasulikud. Pigem on alust öelda, et kui ei esine piimatalumatust, võime mõõdukalt tarvitada kõiki piimatooteid, ning need võivad meid isegi kaitsta teatud terviseprobleemide, näiteks II tüüpi diabeedi ja kolorektaalvähi eest. Kindlasti aga tuleb vältida piimatoodetega liialdamist, kui meil on näiteks eelsoodumus või juba diagnoositud eesnäärmevähk või munasarjavähk. Täiskasvanuna ei saa me luude tervise hoidmiseks vaid piimale lootma jääda, loomse piima põhjuseta väljavahetamine taimse vastu aga ei pruugi meile loodetud tervisekasu tuua.

Kõik sõltub konkreetsest olukorrast ja inimese individuaalsest eripärast. Kui tegemist on autistliku lapsega, kelle sümptomid ja analüüsid viitavad piimast pärit opioidsete peptiidide kõrgele tasemele, või ka näiteks piimaallergikuga, siis tuleb kindlasti kaaluda piimatoodete vältimist. Tervel inimesel aga pole põhjust piima tarbimist rangelt piirata, kuid eelistada võiks fermenteeritud ja magustamata tooteid ning nendegagi mitte liialdada. Kui pead piimatooteid vältima, siis konsulteeri pädeva toitumisnõustaja või – terapeudiga, kes oskab anda soovitusi, kuidas hoida menüü ka ilma piimata mitmekesise ja täisväärtuslikuna.

Kasutatud allikad:

1. Tannahill, R. Food in History. 1988
2. Moora, A. Eesti talurahva vanem toit. 2007
3. University College London, Milk Drinking Started Around 7,500 Years Ago In Central Europe. SciensceDaily, 2009, September. Kasutatud 08.2020, https://www.sciencedaily.com/releases/2009/08/090827202513.htm
4. Curry, A. Archaeology: The milk revolution. When a single genetic mutation first let ancient Europeans drink milk, it set the stage for a continental upheaval. Nature, 2013, 31 July. Kasutatud 08.2020, https://www.nature.com/news/archaeology-the-milk-revolution-1.13471
5. Mägi, M. Viikingiaegne Eesti. 2017.
6. Johannson, I., et al. (2018). Dairy intake revisited – associatsions between dairy intake and lifestyle related cardio-metabolic risk factors in a high milk consuming population. Nutrition Journal, 17, 110.
7. Thorning, T. K., et al. (2016): Milk and dairy products: good or bad for human health? An assessment of the totality of scientific evidence. “. Food and Nutrition Research, 22(60), 32527.
8. Statistikablogi. (2013). Kasutatud 08.2020, https://blog.stat.ee/tag/elanike-tarbimine/
9. World Cancer Research Fund/American Institute of Cancer Research. (2017). Diet, nutrition, physical activity and colorectal cancer.
10. World Cancer Research Fund/American Institute of Cancer Research. (2017). Diet, nutrition, physical activity and breast cancer.
11. World Cancer Research Fund/American Institute of Cancer Research. (2017). Diet, nutrition, physical activity and prostate cancer.
12. Jeyaraman, M. M, et.al. (2019). Dairy product consumtion and development of cancer: an overview of reviews. BMJ Open, 9, e023625
13. Preble, I., et.al. (2019). Dairy Product Consumption and prostate Cancer Risk in the United States. Nutrient, 11, 1615.
14. Bardone, E., Kannike, A., Põltsam-Jürjo, I., Plath, U. (2016). 101 Eesti toitu ja toiduainet.