Linaseemned ja linaõli
Lina on üks iidsemaid kultuurtaimi, mida kasvatati juba vanas Egiptuses, kus linaõli pandi kaasa ka muumiatele. Linataime teaduslik nimetus Linum usitatissimum tähendab ladina keeles “kõige kasulikum taim”. Mis mõttes see siis kasulik on?
Linaseemnete ja linaõli kasulikkus
Linaseemned on kiudaineterikas toiduaine. Nutridata andmetel sisaldavad linaseemned süsivesikuid 28,8 g 100 g kohta, nendest 26,4 g on kiudained.
Külmpressmeetodil saadud linaõli sisaldab A- ja E-vitamiini ning teisi bioloogiliselt aktiivseid ühendeid. Linaõli on nimetatud looduslikuks elueliksiiriks, kuna selle komponendid vähendavad vere kolesteroolisisaldust ning aitavad parandada veresoonte kahjustusi. Linaõli toimib ka vähivastaselt, toetab immuunsust, vähendab depressiooni jne.
Linaseemnetes on rikkalikult alfa-linoleehapet
Linaõlis on üle 50% oomega-3-rasvhapete hulka kuuluvat alfa-linoleenhapet. Kuna tegemist on oomega-3 rasvhapeterikka toiduainega, siis omistatakse linaõlile kõiki kasulikke toimeid, mida on leitud oomega-3 rasvhapetel. Seemnetest aga saame kasulikud rasvhapped paremini kätte siis, kui need on jahvatatud.
Oluline on teada, et oomega-3 rasvhapped oksüdeeruvad kuumuses ning tekivad toksilised oksüdatsiooniproduktid. Seega ei sobi külmpressitud linaõli kuumutamiseks. Oksüdeerumise vältimiseks ei tohi linaõli ka päikese käes hoida ega soojas kohas säilitada.
Linaseemnete ja linaõli kasutamine ja säilitamine
Meie kogemus poodidest ostetud linaõliga näitab, et see on sageli kibeda maitsega. Kibe maitse näitab, et õli ei ole enam kvaliteetne. Seemned tunduvad seetõttu olevat turvalisemad kasutada kui õli. Samas tuleb nii seemneid kui õli säilitada jahedas ja pimedas kohas, mitte mingil juhul ei tohi tarvitada aegunud või valesti säilitatud linaõli ja linaseemneid (ega ka teisi õrnade oomega-3 rasvhapete poolest rikkaid õlisid – näiteks kanepi- ja tudraõli). Seepärast uuri linaseemneõli ostes alati, kuidas seda säilitatud on. Kui avad linaõlipudeli ja õli ei ole kibe, siis kõlbab see tarvitamiseks. Säilita seda külmkapis mitte üle kahe kuu (kirjuta peale pudeli avamise kuupäev). Jahvatatud seemned tarvita ära nädala jooksul ning ära hoia neid valguse ja eriti päikese käes.
Et saada kätte õiges vahekorras oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped (1:1 kuni 1:2), jahvatage näiteks võrdsetes kogustes lina- ja kõrvitsaseemneid ning tarvitage saadud segu 1-2 spl päevas.
Samas ei tohi rikkalikult oomega-3 rasvhappeid sisaldavate õlide tarbimisega liialdada, kuna neid rasvhappeid vajab organism suhteliselt väikestes kogustes. Oomega-3 rasvhappeid kehas ei ladustata ning nende ülejääk oksüdeerub kergesti ka kehasiseselt. Seetõttu peame nende rasvhapete poolest rikkaid õlisid tarbides saama lisaks ka palju antioksüdante.
Kuna linaseemned tugevat kuumutamist ei talu, siis ei ole soovitav neid ka enne küpsetamist leivataignasse panna, sest rääsunud (st oksüdeerunud) rasvadega seemneid ei tohiks isegi leiva sees tarvitada.
Linajahu ei asenda jahvatatud linaseemneid
Ekslikult arvatakse, et ka linajahu sisaldab palju oomega-3 rasvhappeid. Linajahu saadakse linaõli pressimise kõrvalproduktina. Pressimisjääkidesse jääb vaid umbes viiendik seemnetes sisalduvast õlist ja seega ei ole neist jahvatataud linajahu kuigi hea oomega-3 rasvhapete allikas. Küll aga on linajahu hinnatud kiudainetesisalduse, eriti lignaanide poolest. Meie jämesooles elutsevad head bakterid muudavad lignaanid bioaktiivseteks ühenditeks, millel on prostata- ja rinnavähivastane toime.
LINASEEMNED SISALDAVAD MÜRGIST ÜHENDIT LINAMARIINI
Kuna linaseemned ja -õli ei talu kuumust, siis tundub kummalisena soovitus linaseemneid enne tarvitamist 100 kraadi juures 10 minutit kuumutada. Seda on soovitatud teha neis sisalduva mürgise ühendi linamariini pärast, mis hävib 100 kraadi juures. Tegelikult hävib see mürgine ühend vaid keetmisel, mitte kuivalt kuumutades. Samas on inimesed juba ammustest aegadest linaseemneid kuumutamata söönud.
Mida siis linamariin endast kujutab ja kui mürgine ta on?
Linamariin on mõningates taimedes (näiteks maniokis, liima ubades ja ka linas) sisalduv teatav glükosiid. Kui linaseemneid leotada, vabastab neis sisalduv ensüüm linaas sellest glükosiidist vesiniktsüaniidi ehk sinihapet, mistõttu on oluline, et seemneid säilitataks õigesti – nii, et nad ei niiskuks.
Samas on hea teda, et maohape inaktiveerib seemnetes sisalduva linaasi. Kui inimene sööb kuivi linaseemneid väikeses koguses ja tal on piisavalt maohapet, siis probleemi ei teki. Linaseemnete tarvitamine on kasulik ja ohutu, kui neid on säilitatud õigesti ning kui ei ületata soovitatavat kogust, milleks on umbes 1 supilusikatäis päevas.
Hirmujutud linaseemnete mürgisusest on aga pärit loomadega esinenud juhtumitest
Näiteks töötlemata linaseemned ja linakoogid, mida pressitakse madalal temperatuuril, võivad suurtes kogustes olla kariloomadele toksilised, eriti kui need on saanud niiskust. Teatud tingimustel võivad mõned taimed, sealhulgas ka lina, endasse koguda märkimisväärsel hulgal tsüanogeenseid glükosiide. Sinihappemürgituse risk kariloomadel suureneb eriti just pärast põuaperioode, kui kärbunud taimed hoogsalt kasvama hakkavad. Glükosiidide hulk taimedes tõuseb kiire kasvu perioodidel – pärast põuda ja ka siis, kui taimestik on lühikeseks lõigatud (heinategu) või kariloomade poolt ära söödud. Näljased loomad on suuremas ohus, kuna söövad rohkem lühikese aja jooksul. Nii võibki juhtuda, et sinihappe „ülekoormus“ ületab looma võime sinihapet mittetoksiliseks tiotsüanaadiks metaboliseerida. Mäletsejad loomad (veised ja lambad) on suuremas ohus kui ühemaolised (sead ja hobused). Ühemaoliste madal pH aitab tsüanogeenseid glükosiide sinihappeks muutvaid ensüüme hävitada.
Olgu veel mainitud, et linaseemnetega võrreldavas koguses oomega-3 rasvhappeid sisaldavad näiteks tšiiaseemned. Nendes ei esine ka tsüanogeenset glükosiidi.
Kasutatud allikad:
- Murray, M., Pizzorno, J., Pizzorno. L. The Encyclopedia of Healing Foods. Atria Books, 2005, lk 402-463.
- Soots, A. Tsüanogeensed glükosiidid. Toitumisteraapia, 2020.