Kas munade söömist peaks piirama?

Autorid: Annely Soots (arst, psühholoog ja funktsionaalse toitumise terapeut), Tiiu Vihalemm (biokeemik & toitumisteadlane)

01.03.2023

1-2 muna päevas tervisliku toitumise osana ei suurenda südame-veresoonkonnahaiguste riski

Kõrge kolesteroolisisalduse tõttu on munad põlu all olnud. 100 g munades on kolesterooli 360 mg, ühes kanamunas umbes poole vähem – keskmiselt 186 mg (munakollases). 

Nii Ameerika Südameassotsiatsiooni kui ka Eesti riiklike toitumissoovituste kohaselt ei tohiks päevas toiduga saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kuna muna on kolesteroolirikas toiduaine, tekib õigustatud küsimus, kas muna on üldse kasulik tarbida. 

Mitmed uuringud näitavad, et toidukolesteroolil on vere kolesteroolitasemele palju väiksem mõju kui toidu üldisel rasvasisaldusel.1 Ning ühtlasi viitavad uuringud sellele, et mõõdukas munatarbimine kolesteroolitaset halvasti ei mõjuta. Munakollases leidub peale kolesterooli mitmeid toitaineid (nt letsitiin ja oomega-3 rasvhapped), mille toime verelipiididele, sh kolesteroolitasemele on positiivne.

Näiteks leiti ühes 2013. aastal avaldatud uuringus,2 et muna söömine (koos munakollasega) hoopis tõstis „hea“ ehk HDL kolesterooli taset. Uuritavad tarbisid 12 nädala jooksul 3 muna päevas, ning olgu lisatud, et samas piirati mõõdukalt süsivesikute tarbimist. Üks teinegi uuring2, kus terved mehed sõid kuu aja jooksul ühe muna päevas, viitab munasöömise kasulikkusele. See ei mõjutanud negatiivselt verelipiidide taset ega põletikunäitajaid. Pigem vähendas oomega-3 rasvhappeid sisaldava muna tarbimine südame-veresoonkonnahaiguste ja diabeediriski. Muna oomega-3 rasvhapete sisaldus aga sõltub munevate lindude söödast, enamasti on munas neid rasvhappeid väga vähe (100 grammis 0 – 0,1g /Nutridata/). 

Tervetel inimestel üks muna päevas südameinfarkti- ega insuldiriski ei tõsta.3 Küll aga võiksid diabeetikud munasöömist piirata (mitte süüa muna iga päev), kuna on leitud, et igapäevase tarbimise korral võib isegi üks muna päevas neil südame-veresoonkonnahaiguste riski suurendada.4,5 Samas seondub muna kui tervisliku toiduaine tarbimine väiksema diabeeti haigestumise riskiga.4  

Muna tarbimise soovitused

Terved täiskasvanud võivad süüa 1-2 muna päevas üldise tervisliku toitumise osana. Diabeetikutel ei soovitata süüa muna iga päev, kuid 1 muna päevas kolmel-neljal korral nädalas ei tohiks neilegi ohtu kujutada, eriti koos süsivesikute tarbimise piiramisega. 

Kanamuna ja vutimuna on koostiselt sarnased

Toitainetesisalduse andmebaasi Nutridata põhjal vuti- ja kanamuna oma loodusliku koostise poolest ei erine. Erinevusi munade koostises võivad põhjustada vuttide ja kanade toitmise ja kasvatamise eripärad (nt söötade koostis, vaktsineerimine, antibiootikumide kasutamine). Küll aga on erinev nende munade suurus ja ühest munast saadavate toitainete hulk: vutimuna kaalub umbes 10 g, kanamuna 55 g.

Kasutatud allikad:

  1. Harvard T. H. Chan. School of Public Health. Kasutatud 08.2020, https://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/eggs/
  2. Ohman, M., et al. (2008). Biochemical effects of consumption of eggs containing omega-3 polyunsaturated fatty acids. Upsala Journal of Medical Sciences, 113(3), 315-23.
  3. Rong, Y., et al. (2013). Egg consumption and risk of coronary heart disease and stroke: dose-response meta-analysis of prospective cohort studies. BMJ, 346, e8539.
  4. Virtanen, J. K., et al. (2015). Egg consumption and risk of incident type 2 diabetes in men: the Kuopio Ischaemic Heart Disease Risk Factor Study. American Journal of Clinical Nutrition, 101(5):1088-96.
  5. Spence, J. D. (2010). Dietary cholesterol and egg yolks: Not for patients at risk of vascular disease.The Canadian Journal of Cardiology, 26(9), e336–e339.