Shea- ehk võiseemnikuõli (sheavõi)

Sheavõi ehk võiseemnikuvõi kasutusvaldkonnad

Küllap on neile, keda huvitab toiduainete koostis, jäänud näiteks küpsise- või šokolaadipakenditelt silma nimetus võiseemnikurasv, võiseemnikuõli või sheavõi. Shea- ehk võiseemnikuõli, mida kutsutakse ka sheavõiks (inglise keeles shea butter või ka shea fat) on pärit Aafrikas kasvava sheapuu (Vitellaria paradoxa) viljade tuumadest ehk pähklitest. Tegemist on kosmeetikatoodetes ja viimasel ajal ka toiduainetes üha rohkem kasutatava troopiline rasvainega. 

Kosmeetikatööstus kasutab sheavõid peamiselt naha- ja juuksehooldusvahendite koostises – huulemäärded, nahka pehmendavad vahendid, niisutavad kreemid ja emulsioonid, juuksepalsamid, seebid jms. „Sheavõi on naha parim sõber“ – niisuguse väite leiab näiteks Ameerika Sheavõi Instituudi internetilehelt. 

On andmeid, et juba Kleopatra-aegses Egiptuses liikusid karavanid, mis vedasid savianumates hinnalist sheavõid. Seda kasutati kosmeetilise vahendina ning naha ja juuste kaitseks päikese ja kuumade kõrbetuulte eest. 

Sheavõi on traditsiooniliselt olnud kasutusel ka põletiku- ja valuvastase vahendina. Tänapäevastes uuringutes on sheavõist isoleeritud ühendeid, mille põletiku- ja isegi kasvajatevastane toime on teaduslikku kinnitust leidnud, mistõttu sheavõid on mõnedes allikates paljulubavaks terapeutiliseks vahendiks nimetatud. Samuti on täheldatud, et sheavõi baasil valmistatud salvidest imenduvad ravimid kiiremini kui muudest baasõlidest.

Toiduainetetööstuses kasutatakse sheavõid kakaovõi asendajana või seda täiendava komponendina eeskätt šokolaadi ja kompvekite tootmisel ning kondiitritoodetes (küpsised, tordid jms). Aafrika lääneosas on sheavõi traditsiooniline küpsetusõli, jaapanlastele aga näiteks meeldib seda tarvitada või ja margariini asemel. Meie poodides – vähemasti laiemale ostjaskonnale mõeldud poekettides sheavõid omaette rasvainena (veel) ei pakuta. 

Sheapuud kasvavad looduslikult Kesk- ja Lääne-Aafrika savannides

Puud saavutavad arvestatava kandevõime 20-30 aastaselt ning kannavad vilju umbes 200 aastat. Sheapuu rohekas-oranž vili meenutab välimuselt suurt aprikoosi ja koosneb magusamaitselisest toitaineterikkast viljalihast, eriti tõstetakse esile selle C-vitamiini sisaldust (196,1 mg / 100 g). Viljaliha ümbritseb suurt rasvarikast seemet ehk pähklit, mille tuumast saadaksegi sheaõli ehk -võid. 

Shea- ehk võiseemnikuvõi koostis

Kui räägime shea- ehk võiseemnikuvõi (või -õli) rasvhappelisest koostisest, siis selle peamisteks komponentideks on küllastunud rasvhapped palmitiinhape (2-9% sõltuvalt puu kasvutingimusest) ja steariinhape (20-50%), monoküllastumata rasvhape olehape (40-60%), polüküllastumata oomega-6 rasvhapped linoolhape (3-11%) ja arahhidoonhape (alla 1%). 

Sõltuvalt steariin- ja olehappesisalduse suhtest (mis on kasvupiirkonniti erinev) on õli kas vedelam või tahkem, suurem steariinhappesisaldus annab  sheavõile tahkema konsistentsi.

Lisaks rasvadele sisaldab sheavõi fenoolseid ühendeid, millel on antioksüdantsed omadused. Neid on seal isegi rohkem kui antioksüdantiderikkas oliiviõlis. Fenoolsed ühendid säilivad suures osas ka siis, kui õli ekstraheeritakse keemilisel meetodil (heksaaniga), kuid siis on nende sisaldus väiksem kui naturaalsel viisil ekstraheeritud õlis. Sheavõi traditsioonilist valmistamisviisi tutvustab näiteks internetis kättesaadav 7-minutiline videolõik koos asjalike ingliskeelsete kommentaaridega – huviline leiab selle aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=V95gT6fHZHU. 

Sheavõi ehk võiseemnikuvõi kvaliteet

Eestis, nagu juba öeldud, sheavõid eraldi rasvainena ei pakuta, samas on seda alati võimalik välismaalt hankida. Sheavõi kohta kirjutatakse, et kuigi tegemist ei ole mõnede arvates nii maitsva troopilise rasvainega kui harjumuspärasem koosrasv, võiks seda kodusel toiduvalmistamisel rohkem kasutada, mõnikord isegi teelusikatäie hommikusmuutisse segada. 

Kvaliteetne rafineerimata sheavõi (ingliskeelsetel siltidel leiab ka nimetusi galam butter ja karite butter) on toatemperatuuril kreemja konsistentsiga, mida võib leivale määrida nagu tavalist võid. Samuti sobib kasutamiseks muude rasvade või õlide asendajana küpsetistes ja muudegi toitude ning kastmete valmistamisel. Samas nenditakse, et rafineeritud ja deodoriseeritud sheavõi ei ole tervisele nii kasulik ja jääb ka maitseomadustelt alla puhtale (saasteainetevabale) ja rafineerimata orgaanilisele tootele, mis väidetavasti väärib lausa supertoiduaine nimetust. 

Rafineritud sheavõi on valge, kõrgeima klassi (grade A) rafineerimata sheavõi aga kreemikas– beeži kuni tumekollase värvusega rasvaine, millel on kergelt suitsune ja pähkline lõhn ja maitse. Lisaks tooteklassile A on olemas ka B (rafineeritud), C (tugevalt rafineeritud), D (madalaim kvaliteet ilma saasteaineteta) ja E (saasteaineid sisaldav toode). Riiklikke regulatsioone sheavõi kvaliteedi määramiseks väidetavasti ei ole, kuid mujal maailmas tegelevad sellega vastavad organisatsioonid (näiteks juba mainitud American Shea Butter Institute, mis on sheavõi propageerimise kõrval seadnud endale ülesandeks ka riiki toodava sheavõi kvaliteedi kontrollimise). Ju oleks ka meie võimalikul sheavõitarbijal kasulik veenduda, et mõni asjakohane instants on toote kvaliteeti hinnanud ja selle tarbimiskõlblikkust kinnitanud.

Kasutatud allikad:

1. The American Chea Butter Institute. Kasutatud 08.2020, https://www.sheainstitute.com/asbi-library/21reasons/
2. Honfo, F. G., Akissoe, N., Linnemann, A. R., Soumanou, M., Van Boekel, M. A. (2014). Nutritional composition of shea products and chemical properties of shea butter: a review. Critical Reviews in Food Science and Nutition, 54(5), 673-86 .
3. Akihisa, T., et al. (2010). Anti-inflammatory and chemopreventive effects of triterpene cinnamates and acetates from sheafat. Journal of Oleo Science, 59(6), 273-80.
4. Konning, G. H., Mital, H. C. (1978). Sheabutter V: effect of particle size on release of medicament from ointment. Journal of Pharmacetical Sciences, 67(3), 374-6.
5. Verma, N., Chakrabarti, R., Das, R. H., Gautam, H. K. (2012). Anti-inflammatory effects of shea butter through inhibition of iNOS, COX-2, and cytokines via the Nf-κB pathway in LPS-activated J774 macrophage cells. Journal of Complementary and Integrative Medicine, 12(9), Article 4. 
6. Baldrick, P., Robinson, J. A., Hepburn, P. A. (2001). Reproduction studies in the rat with shea oleine and hardened shea oleine. Food and Chemical Toxicology, 39(9), 923-30.