Mida kujutab endast küllastunud rasv
Südame-veresoonkonnahaiguste riski suurenemisega seostatakse eeskätt loomsetes rasvades sisalduvaid küllastunud rasvhappeid. Mida need endast kujutavad?
Toidurasvad ja -õlid koosnevad rasvhapetest
Rasv või õli koosneb triglütseriididest – ühenditest, milles on kolm rasvhapet ja glütserool. Need rasvhapped võivad olla oma ehituselt kas küllastunud või küllastumata.
Küllastunud ja küllastumata rasvhapped
Rasvahapped erinevad keemiliselt selle poolest, kas nendes on kaksiksidemeid (küllastumata) või ei ole (küllastunud)..
Igas rasvas või õlis on küllastunud rasvhappeid, mõnedes rohkem, teistes vähem. Kui räägime küllastunud rasvadest, siis neid leidub ka küllastumata rasvhappeid, kuid nimi viitab sellele, et seal domineerivad küllastunud rasvhapped.
Rohkesti küllastunud rasvhappeid on kõikides loomsetes rasvades. Taimsetest rasvadest sisaldavad rikkalikult küllastunud rasvhappeid eeskätt kookose-, palmi- ja shea- ehk võiseemnikurasv (viimast kasutatakse maiustustes), samuti kakaovõi.
Meie organismi jaoks ei ole erinevad (erineva molekulaarse ehitusega) küllastunud rasvhapped samaväärsed. Taimsed küllastunud rasvad on „tervisesõbralikumad“, mistõttu neid võiks eelistada loomsetele, kuid ka taimsete küllastunud rasvade tarbimisega tuleb piiri pidada.
Toidurasva ja -õli erinevus
Rasv on toatemperatuuril tahke, õli vedel. Ka see on tingitud nende rasvhappelisest koostisest. Tahketes rasvades on küllastunud rasvhappeid rohkem kui õlides. Niisugused rasvad taluvad ka kuumutamist paremini.
Kõige tahkem on täielikult hüdrogeenitud tööstuslikult toodetud rasv. See on 100% ulatuses küllastunud rasv. Kõva konsistentsi tõttu kasutatakse seda kondiitritööstuses toodetele vajaliku jäikuse andjana, tegemist on sedavõrd tihke materjaliga, et sellest vormitakse isegi näiteks söödavaid lilli.
Hüdrogeenimisega muudetakse rasvhappe struktuuri, osaline hüdrogeenimine toodab transrasvhappeid, aga täielik hüdrogeenimine enam mitte.
Eelista väiksema küllastunud rasvhapete sisaldusega loomseid tooteid.
Kuumtöödeldud loomsete toiduainete rasva- ja küllastunud rasvhapete sisaldus Nutridata1 ja Nutritiondata2 andmebaaside alusel:
| 100 g kohta | Rasva (g) | Küllastunud rasvhappeid (g) |
| Põdraliha2 | 1,0 | 0,3 |
| Kalkunifilee1 | 1,86 | 0,67 |
| Kanafilee1 | 2,13 | 0,7 |
| Hirveliha2 | 3,2 | 1,3 |
| Sea sisefilee1 | 3,99 | 1,46 |
| Vasikaliha 1 | 3,92 | 1,61 |
| Broilerimaks1 | 4,12 | 1,3 |
| Piim 2,5%1 | 2,6 | 1,9 |
| Muna, keedetud1 | 10,3 | 2,7 |
| Vutimuna, keedetud1 | 11,1 | 3,6 |
| Sea välisfilee1 | 6,65 | 2,93 |
| Veiseliha1 | 7 | 2,76 |
| Jänese (küüliku)liha1 | 10,4 | 4,2 |
| Lambaliha1 | 8,26 | 4,13 |
| Pardiliha nahata2 | 11,2 | 4,2 |
| Haneliha nahata2 | 12,7 | 4,6 |
| Kanakoib nahaga 1 | 20,5 | 6,38 |
| Maksapasteet1 | 19,9 | 9,6 |
| Veisekeel1 | 19,6 | 8 |
| Sealiha1 | 23,4 | 10,4 |
| Juust, keskmise rasvasusega1 | 25,7 | 16,9 |
| Haneliha nahaga1 | 41,2 | 11,6 |
| Pardiliha nahaga1 | 55,3 | 18,5 |