Laste käitumishäired, depressioon jt psüühilised häired ning toitumine

Enne toitumisterapeudina praktiseerimist olin psühholoogina kindlalt veendunud, et lapse käitumishäire on reaktsioon sotsiaalsele keskkonnale, et toiduga ei saa sellel mingit seost olla. Siis, saades üha rohkem informatsiooni toitumise seostest vaimsete probleemidega, kippusin kalduma teise äärmusse, nähes probleemide põhjusi peamiselt füsioloogilistena.

Nüüd olen veendunud, et käitumishäirete põhjused on enamasti psühhofüsioloogilised, ning nii psühholoogid kui lapsevanemad peaksid seda teadma. Seetõttu on lapse käitumis- jm vaimsete häirete puhul soovitav koostööd teha ka toitumisterapeutidega. Toitumise korrigeerimine toob enamasti kaasa muutusi paremuse suunas, sageli ka kiire paranemise.

Lapseea depressioon

Laste omapäraks on see, et nende puhul väljendub sageli ka depressioon käitumishäirena ning seepärast ei tunta seda tavaliselt ära – laps tembeldatakse lihtsalt „halvaks lapseks“. Samuti võib lapsepõlve depressioon lisaks käitumishäiretele ilmneda kehaliste probleemidena. Vastumeelsusest kooli või lasteaia suhtes võivad lapsel tekkida näiteks pea- või kõhuvalud või muud kehalised kaebused nagu tõmblused, palavik jms. Depressioon avaldub laste joonistustes, laps jonnib, koolis pidurdub edasijõudmine jne.

Sagedased laste depressiooni väljendused:

• pidurdatus, aeglased liigutused;
• laps ei tegele enam talle varem huvi pakkunud tegevustega;
• ärevus, nutmine ja rahutus;
• unehäired, isutus, voodimärgamine, värisemishood, kehatemperatuuri ebastabiilsus;
• ebameeldivad aistingud ja valud mitmel pool kehas;
• solvumine, konfliktsus, aktiivsematel lastel agressiivsus (eriti poistel) jne.

Missugused psühholoogilised faktorid kõige sagedamini lapseea depressiooni põhjustavad?

Depressiooni võivad põhjustada mistahes psühhotraumad, vanematevahelised konfliktid, vanemate hoolimatu ja kurjus, lapse jaoks ebameeldivad õpetajad lasteaias ning koolis. Koolieas lisanduvad ka õppimise ja koolikaaslastega seotud põhjused. Näiteks on tüdrukud õppimises poistest edukamad, õpetajad ja lapsevanemad ootavad poistelt sama, sageli suhtuvad ka tüdrukud sel põhjusel poistesse üleolevalt. Poistel võib tekkida tigedus ja närvilisus koolielu liigse reglementeerituse, samuti paipoiste ja -tüdrukute suhtes. Liigne sõltuvus lapsevanemast või õpetajast võib samuti viia tõrjumiseni eakaaslaste poolt ning depressiooni põhjustada.

Haigel lapsel, kes koolist palju puudub, võib õpihuvi üldse kaduda, samuti neil lastel, kes saavad pidevalt vaid negatiivset tagasisidet. Probleemid tekivad sageli kehaliselt nõrkadel, hellitatud, vanematest liigselt sõltuvatel ja vähese suhtlemisoskusega lastel. Võimetus olla oodatud tasemel ja tõrjutus viivad depressioonini.

Pidev pinge võib väljenduda tõmbluste, kogeluse, ülierutuvuse, pahuruse ja kehaliste nähtudena ning muutustena käitumises. Näiteks võib tagasihoidlik laps muutuda passiivseks, loiuks, kinniseks, ükskõikseks ja huvituks, aktiivsem laps aga ärrituvaks, kergesti solvuvaks, pahuraks ja agressiivseks. Kaovad elurõõm ja optimism, mis ei ole normaalne – laps peab olema rõõmus ja aktiivne. Kui heade võimetega lapsel hakkab õppeedukus langema ja tähelepanu hajub, võib see anda märku depressioonist. Sageli lisanduvad peavalud, isutus, kõhuvalu, voodimärgamine jm kehalised sümptomid. Selgelt väljendunud kurbust või rusutud meeleolu aga enamasti ei ole. Eeskätt just poiste käitumishäired väljenduvad sageli ägestumises ja protestis. Kui näete, et laps hakkab kontrollimatut viha teie enda või teiste peal välja elama, siis tuleb välja selgitada, mis temaga juhtunud on. Last tuleb aidata, mitte halvustada ja karistada.

Lapse depressiooni ja käitumishäire põhjus võib olla ka lapse toidus

Sageli võib lapse käitumishäirete, depressiooni jm psüühiliste probleemide põhjus olla tänapäevases ebatervislikus toidus. Paljud teaduslikud allikad kirjeldavad käitumis- ja vaimsete probleemide seoseid toitumisega. Olen ka ise näinud ja aidanud lapsi, kelle puhul toidumuutus on kiiret edu toonud. Näiteks võib piimavaba dieet muuta hüperaktiivse lapse 2 nädala kuni 2 kuuga „liigagi“ rahulikuks (vanemate sõnul, kellele lapse uus olek on esialgu harjumatu) – seda juhul, kui tal on piimatalumatus. Teine levinum toiduaine, mille talumatus võib samuti vaimseid probleeme ja hüperaktiivsust põhjustada, on nisugluteen. Ei saa ka nimetamata jätta suhkrut – paljud vanemad kirjeldavad, kuidas nende silme all muutub laps pärast magusa liigtarbimist pööraseks.

Tänapäeval levinud tasakaalustamata ja ebatervislik toiduvalik mõjutab ka aju, ning on üldteada, et agressiivsuse peamisteks põhjustajateks on liigne suhkur, asendamatute rasvhapete puudus, toidutalumatus ja ajusse jõudvad toksiinid. Aju ja närvisüsteem, seega ka meie mõtted ja käitumine on sõltuvuses toitainetest, mis hoiab neid toimimas. Aju vajab energia tootmiseks glükoosi ja sõltub igal sekundil varustatusest toitainetega – vitamiinide, mineraalainete ja asendamatute rasvhapetega. Samal ajal pärsivad aju toimimist mitmesugused „antitoitained“, nagu näiteks kaadmium, plii jt raskmetallid ning muud toksiinid.

Suhkruliiast põhjustatud käitumisprobleemid

Käitumine on paljuski seotud veresuhkru taseme kõikumisega. Kui laps tarbib rohkesti suhkrut ja rafineeritud süsivesikuid, siis tekib nn reaktiivne hüpoglükeemia – kiirele veresuhkru tõusule järgneb kiire langus, mille tulemuseks on väsimus, ärrituvus, masendus ja agressiivsus. Kui laps tunneb end halvasti, siis ta ka käitub halvasti, sest halb enesetunne vähendab võimet oma impulsse kontrollida. Seega peaks halvasti käituva lapse puhul esimese sammuna üle vaatama tema suhkrutarbimise. Näiteks leiti ühes Soome uuringus, mis hõlmas 404 last vanuses 10-11 aastat, et neil, kes tarvitasid teistest rohkem suhkrut jäätise, magusate snäkkide ja karastusjookide näol, esines endassetõmbumist, ärevust, depressiooni, seadusevastast käitumist ja agressiivsust kaks korda sagedamini.¹

Missugused mehhanismid on selle fenomeni taga? Yale`i Meditsiiniülikoolis uuriti organismi metaboolseid, hormonaalseid ja sümptomaatilisi reaktsioone suukaudselt manustatud glükoosile. Võrreldi 25 tervet last 23 noore täiskasvanuga. Eeldati, et lastele mõjub neuroglükopeenia ehk ajurakkude puudulik varustamine glükoosiga halvemini kui täiskasvanutele. Mõlemas grupis olid algsed verenäitajad ja vahetult pärast glükoosi manustamist mõõdetud vereplasma glükoosi- ja insuliinitasemed sarnased. Hilisem veresuhkru taseme langus (tingituna kõrge veresuhkru poolt põhjustatud adrenaliinitaseme tõusust) oli aga lastel kaks korda suurem kui täiskasvanutel, samuti olid lastel intensiivsed hüpoglükeemia sümptomid. Seega võivad ka muidu täiesti tervetel lastel tekkida suhkru rohke tarbimise järel käitumuslikud ja kognitiivsed probleemid, mille põhjuseks on neerupealiste intensiivsem reaktsioon vereplasma glükoositaseme langusele (adrenaliinitaseme tõus ja sellele järgnev hüpoglükeemia) ning suurenenud tundlikkus neuroglükopeeniale.²

Suhkru ja üldse magusa tarbimist peab piirama ning ühekordsete annuste vähendamiseks tuleks süsivesikud jagada päevaste toidukordade vahel (ideaalis võiks neid olla viis – kolm põhitoidukorda ja kaks oodet). Soovitav ei ole ka suhkru asendamine suhkruasendajatega, kuna mõned neist võivad samuti psüühilisi probleeme tekitada. Eriti ulatuslikult kasutatakse tehismagustajaid magusates suhkruvabades jookides. 

Oomega-3 rasvhapped ja käitumisprobleemid

Häiriva käitumise põhjustajaks võib olla ka asendamatute rasvhapete puudus. Asendamatu tähendab antud juhul seda, et keha ise neid rasvhappeid ei tooda, neid saame vaid toiduga. Ajule hädavajalikud rasvhapped on polüküllastamata oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped. Tänapäevases toiduvalikus aga on asendamatuid oomega-3 rasvhappeid varasemaga võrreldes oluliselt vähem. Ning kui näiteks ema kannatab raseduse ajal nende puuduse all, siis on sellel mõju ka lapse vaimsele arengule ja käitumisele. Viimasel ajal leiab rohkesti teaduskirjandust selle tõenduseks, et kognitiivsed ja käitumuslikud probleemid seonduvad just oomega-3 rea rasvhapete, eriti kalast pärinevate oomega-3 rasvhapete EPA ja DHA puudusega.

Loomulikult on olulised ka teised rasvhapped ning erinevate rasvhapete tasakaal toidus. Rasvhappeid aitab lapse toidus taskaalustada kas toitumisnõustaja või -terapeut.

Toitainetepuuduse vältimine

Asendamatute rasvhapete puudus ei ole ainus ärevust või agressiivsust soodustav tegur, vägivaldset käitumist on seostatud ka mineraalainete kaltsiumi, magneesiumi, tsingi ja seleeni vaegusega.

Lihtne multivitamiini- ja mineraalainetekompleks, mis katab päevase toitainetevajaduse, on näidanud suurepärast efekti näiteks Ameerika süüdimõistetute seas. Schoenthaler³ võrdles toidulisandit tarbivate noorte seaduserikkujate käitumist kolme kuu jooksul kontrollgrupiga, kes said selle aja jooksul vaid platseebot. Toidulisandit saanute grupis vähenesid seaduserikkumised võrreldes platseebogrupiga 40%, kinnipidamisasutuse töötajate vastu suunatud kallaletungid 22% ning ühiskonnavastane käitumine 21%. Vereanalüüsid näitasid, et uuringu alguses oli umbes kolmandikul süüdimõistetutest ühe või rohkema vitamiini või mineraalaine tasemed liiga madalad. Neil, kellel need tasemed normaliseerusid, toimus käitumises eriti oluline paranemine, isegi 70-90%. Kui toitainetepuuduse ületamine mõjutas seadusega pahuksisse läinud noorukeid sedavõrd suurel määral, siis aitab see kahtlemata ka lapsi, kellel on probleeme agressiivse käitumisega. Seetõttu tuleb käitumishäiretega lapse menüü oluliste toitainete seisukohast kindlasti üle vaadata.

Sobimatud toidud, piima- ja gluteenitalumatuse seostest vaimsete probleemidega

Norra teadlane Karl Reichelt, kes on ka meid Eestis koolitanud, uuris aastakümneid toidust pärit opidseid peptiide ning tuvastas seosed paljude psüühiliste probleemidega, sh depressiooniga⁴. Mass-spektomeetria abil määratakse uriiniproovi peptiidide spektris peptiidid, mida seal normaalselt ei tohiks olla või mida tavaliselt leidub väga väikestes kogustes. Need on pärit toidust, teatava aminohappelise järjestusega peptiidifragmente leidub ainult kindlates toiduvalkudes – piimavalgus kaseiinis ja teraviljavalgus gluteenis.

Opioidseid peptiide leitakse uriinist vaid juhul, kui valkudest tekkinud peptiidide lagundamine soole peptidaaside poolt on puudulik. Opioidsed peptiidid on oma nime saanud asjaolust, et nad seonduvad aju opioidretseptoritega ning mõjutavad ajutegevust. Osad peptiidid stimuleerivad serotoniini tagasivõttu ning soodustavad depressiooni. Nad kutsuvad esile ka muid psüühilisi sümptome.⁵ Väga sageli esinevad psüühiliste probleemidega lastel täiendava kaebusena ka seedevaevused. Sellistel puhkudel on toitumise muutmisest rohkem abi.⁶

See on põhjuseks, miks soovitame tõsiste psüühiliste probleemidega lastele gluteeni- ja piimavaba dieeti uriini opiodsete peptiidide analüüsi alusel, seedimise toetamist toidumuutustega ning sageli ka individuaalselt vajalikke toidulisandeid.

Kuna tegemist on tõeliste opioidide ehk morfiinilaadsete ühenditega, siis võib dieedileminek mõnikord raskeks kujuneda. Tänu opioididele võivad lapsed piimatoodetest või ka näiteks saiast ja makaronidest sedavõrd sõltuvuses olla, et nende toiduainete menüüst väljajätmisel tekivad ärajäämanähud. Ka seetõttu on oluline dieeti alustada ja seda jätkata toitumisterapeudi või kogenud toitumisnõustaja kontrolli all. Toitumisspetsialist garanteerib ka selle, et lapsel ei tekiks dieeti pidades toitainetepuudust.

Kasutatud allikad:

1. Haapalahti, M. et al. (2004). Food habits in 10-11-year old children with functional gastrointestinal disorders. European Clinical Nutrition, 858(7), 1016-21.
2. Jones, T, et al. (1995). Enhanced adrenomedullary response and increased susceptibility to neuroglycopenia. Mechanisms underlying the adverse effects of sugar ingestion in healthy children. The Journals of Pediatrics, 126(2), 171-7.
3. Schoenthaler, S. J. et al. (1997). The effect of randomised vitamine-mineral supplementation on violent and non-violent antisocial behaviour among incarcerated juveniles. Journal of Nuritional and Enironmental Medicine, 7, 343-10.
4. Liu, Y.,Heiberg, T., Reichelt, K. L. (2007).Towards a possible aetiology for depressions? Behavioral and Brain Functions, 3, 47.
5. Hole, K., Bergslien, A. A,. Jųrgensen, H., Berge, O-G., Reichelt, K. L., Trygstad, O. E. (1979). A peptide containing fraction from schizophrenia which stimulates opiate receptors and inhibits dopamine uptake. Neuroscience, 4, 1139-1147.
6. Alander, T., Svärdsudd, K., Johansson, S. E., Agreus, L. (2005). Psychological illness is commonly associated with functional gastrointestinal disorders and is important to consider during patient consultation: a population-based study. BMC Medicine, 3, 8-20.