Kuidas ennetada anoreksiat ja buliimiat

Nii anoreksiat kui buliimiat iseloomustab soov olla sale

Psühholoogilisest aspektist vaadatuna on anoreksial ja buliimial palju ühist. Mõlemat iseloomustab äärmuslik hirm olla paks ning soov olla sale – erinevus on selles, et anoreksia korral ei esine liigsöömise episoode. Buliimiaga isik leevendab pinget või depressiooni õgimishoogudega, mis tavaliselt vahelduvad rangete paastude või dieetidega.

Anoreksia ja buliimia on söömishäired, mille all kannatavad tavaliselt noored neiud/koolitüdrukud või naised, kelle enesehinnang on tundlik ja ebakindel. 

söömishäirega isik hindab oma väärtust peaaegu eranditult figuuri ja kehakaalu põhjal. Seepärast mõtlevad nad pidevalt sellest, kuidas saledaks jääda või saada. Nad hakkavad kehakaalu kontrollima mitmesuguste äärmuslike vahenditega: tahtlik oksendamine, lahtistite tarbimine, ohjeldamatu füüsiline treening, äärmuslikud dieedid ja nälgimisperioodid. Mõlema häirega kaasnevad sageli ärevus ja depressioon. 

Nende häirete psühholoogiline tagamaa on väga kirju

Kaasaegses ühiskonnas ründavad noori kõikjalt ülikõhnade modellidega reklaamid, kellegi poolt tehtud kehakaalu puudutav vihje või kaaslas(t)e naeruvääristav suhtumine võib vallandada arutu kaalupiiramise soovi. Söömisest keeldumine anoreksia puhul võib aga tekkida paljudel muudelgi põhjustel: näiteks kontrolli puudumisest oma elu üle (mil ainukeseks kontrollitavaks objektiks kujuneb toit), võitlusest täiskasvanuks saamise vastu jne. Üheks põhjuseks on kindlasti ka ealise arenguga kaasnevad loomulikud kehalised muutused ja kiire kasv. Tekib psüühiline isutus ja mõte ülekaalulisusest halvab kõik muud mõtted. 

Need häired lähevad sageli üksteiseks üle, näiteks anoreksiale lisandub buliimia. 

Buliimia korral esineb impulsikontrolli puudus, nad võivad hakata liialdama alkoholiga või tarbima narkootikume. Neid tabavad regulaarsed ülesöömisperioodid, mille käigus nad tunnevad, et neil puudub kontroll söömise üle. 

Anoreksia ja buliimia esimeste sümptomite ilmnemisel soovitame kindlasti konsulteerida spetsiaalset koolitust saanud toitumisterapeudiga ning muuta kohe oma toitumist. Hiljem, kui kinnisideed on juba süvenenud, on seda raskem teha. Kui rõhuda anoreksia ja buliimia peamise probleemi lahendamisele (paksukstegevate toitude vältimine), siis annab õigel ajal nende toitumisalast teadlikkust tõstes väga palju ära teha. 

Opioidsete peptiidide roll söömiskäitumises

Juba umbes 40 aastat tagasi avastati, et teatavate seedeprobleemide korral tekivad organismis piimakaseiinist ja teraviljagluteenist morfiinilaadsed ühendid (opioidsed peptiidid), mis võivad põhjustada kinnisideelist käitumist ja impulsikontrolli häireid. Et välistada opioidsete peptiidide roll anoreksia ja buliimia süvenemisel, tuleks teostada uriini peptiidide analüüs. Selleks tuleb pöörduda funktsionaalse toitumise terapeudi poole.

Liialdatud kartus tüsenemist põhjustavate toitude ees

Nii anoreksia kui buliimia korral liialadatakse oma püüetes neid toite vältida – nad tajuvad kõikides toiduainetes ohtu oma füüsilisele välimusele

Noortele tuleks söömishäire ennetamiseks selgitada, missugune toitumine viib ülekaalule

Väljakujunenud suhtumist on raske muuta, kuid profülaktiliselt, veel enne häire kujunemist tuleks noortele selgitada tervisliku toitumise aluseid. Ning seda, et tüsenemist põhjustab mitte söömine kui niisugune, vaid teatavate toiduainetega nagu suhkur ning teised kiiresti imenduvad süsivesikud liialdamine ning terviktoidu mittesöömine. 

Saledat figuuri säilitav ning samas tervislik toitumine ei tähenda äärmuslikke dieete ega ülitäpset kalorite lugemist. Selle asemel tuleks lihtsalt süüa rohkem aedvilju ja väiksema suhkrusisaldusega puuvilju (eriti marju) – nende hulk peaks olema 500-800 g päevas, sellele lisandugu kaunviljad ja täiteravili ning head õlid ja rasvad. Loomne toit ehk kala, kvaliteetne liha ja hapendatud piimatooted  peksid menüüs olema igapäevaselt. Magustoidud võivad üldse välja jääda, maiustusi aga tuleks valida tervisliku toidu hulgast ning  tarbida neid teadlikult ja kontrollitud kogustes. 

Tervisliku toidu osakaalu tuleks suurendada, mitte nälgida

Kahjuks on paljude inimeste teadvuses kinnistunud arusaam, et kaalu saab langetada vaid toidu hulka või kaloraaži piirates. Meil on palju näiteid, kus kõhnad inimesed söövad tunduvalt rohkem ja suurema kaloraažiga toitu kui tüsedad. Nälgimine aeglustab ainevahetust, sagedasem söömine (3 põhitoidukorda päevas ja nende vahel vahepalad) kiirendab seda. Kes tahab olla sale, peab sööma – ainult et valida tuleb õiged toidud. Ning valikute aluseks ei tohi olla vaid kaloraaž. 

Kaalusõbralik on tervislik toiduvalik

VALI MENÜÜSSE TÄISTERAVILI JA KIUDAINETERIKAS TERVIKTOIT

Heaks toiduvalikuks on täisteratooted, kaunvili ja pähklid-seemned, mis sisaldavad liitsüsivesikuid ja kiudaineid. Niisuguste toitude süsivesikud imenduvad aeglasemalt ja need toidud sisaldavad peale süsivesikute ka valku.  

Liitsüsivesikuterikkaid toiduaineid ei tohi menüüst välja jätta, sest aju ja keharakud vajavad süsivesikutest saadavat energiat. Need toiduained varustavad meid ka soolestiku jaoks ülikasulike kiudainetega. Liitsüsivesikuterikkad on kõik tervikviljad (mitte mahlad), aga ka täisteravili ning kartul. Rafineerutud teravilja ja kartuliga ei maksa liialdada. Kui on tegemist kaalutõusu hirmuga, siis võiks süüa kartulit, riisi ja muidki teravilju, mis on varem valmis keedetud ja enne tarbimist üles soojendatud. Nii tekib nendesse täiendavalt resistentset tärklist, mis ei imendu ning käitub soolestikus sarnaselt kiudainega.

Optimaalse kehakaalu huvides tuleks eelistada taimseid toidurasvu/-õlisid. Tüsenemist soodustab eeskätt loomsetest toitudest pärit rasvadega liialdamine. Kui tarbite kvaliteetset liha ja piima, kala, seemneid ja pähkleid ning rohkesti köögivilja ja kaunvilja, siis reeglina kaaluprobleeme ei teki. Mingil juhul ei tohi minna rasvavabale dieedile, sest see toob varem või hiljem kaasa terviseprobleeme. Ka valgud on normaalse kehakaalu seisukohast head, kuid nendega liialdamine ei ole vajalik.

Rumal on karta kala, pähkleid ja seemneid nende kõrge kaloraaži pärast. Neis sisalduvaid rasvhappeid ei kasuta organism niivõrd energiaks, kuivõrd muudel eesmärkidel – rakumembraanide ülesehitamiseks ning ajutegevuse tagamiseks. Viimane ongi põhjuseks, miks nende toidust väljajätmine psüühilisi probleeme võib soodustada. Pähklitest ja seemnetest saame ka hädavajalikke mineraalaineid ja B-grupi ning E-vitamiine.

Vitamiinid ja mineraalained on olulised ensüümide tööks, mis aitavad bioloogilistel reaktsioonidel toimuda. Eriti vitamiinide- ja mineraalaineterikkad on aedviljad, eeskätt lehtköögiviljad ja maitseürdid. Nii puu- kui aedviljad sisaldavad ka rohkelt kiudaineid ja fütotoitaineid, mis on tervise ja normaalse kehakaalu hoidmiseks üliolulised.

Lühidalt: süsivesikuid ja toidurasvu tuleb teadlikult valida ning suurendada oma menüüs aedviljade osakaalu

Anoreksia esimeste nähtude ilmnemisel on võimalik kaal normaliseerida tervisliku toitainetetiheda toitumisega. Selleks tuleb õpetada häire all kannataja tervislikult ja tasakaalustatult sööma.

Kui aga häire on juba väljendunud ja kehakaal palju langenud, vajab inimene kindlasti arstiabi ja haiglaravi. Selline olukord võib lõppeda surmaga, sest süsivesikute puudusel hakkab keha energia tootmiseks kasutama valke, mida ta võtab lihastest, sealhulgas ka südamelihasest.