Mida tähendab keha puhastumine? Kas on olemas puhastavaid dieete?

Mida tähendab keha puhastumine? Millest me peame puhastuma?

Meie organism puhastub eeskätt läbi igapäevase roojamise ja urineerimise. Väljaheidetega eemaldatakse kehast seedimise jääkproduktid, lisaks sellele ka maksast sapiga soolestikku eritatud kehale mittevajalik ja mürgine. Uriiniga eritatakse kõik üleliigne, mis verest neerudega välja filtreeritakse. Jääkide väljutamisega kaitseme oma keha saastumise eest.

Oluline on toetada soolestikku ja neerusid

Toiduga satub kehasse mittevajalikke, vahel ka toksilisi komponente, muuhulgas vähkitekitavaid ühendeid. Kõige parem oleks neid võimalikult palju juba enne organismi imendumist soolestiku kaudu kehast väljutada. Seda aitavad teha kiudained, mis on meie toidus äärmiselt olulised, kuna annavad soolele sisu ja vähendavad kahjulike ühendite kokkupuudet soolestiku limaskestaga. Kiudained moodustavad sooles geelja massi, mis seob endaga ebasoovitavaid ühendeid ja aitab neid kiiremini elimineerida. Samas on kiudained toiduks kasulikele soolebakteritele, kelle elutegevus aitab samuti kaasa puhastumisele.

Kiudaineterikasteks toiduaineteks on eeskätt nn tervikviljad – puu- ja köögiviljad, mitte neist valmistatud mahlad. Samuti täisteraviljatooted, kaunvili ning seemned ja pähklid. Puu- ja köögivilju peaksime sööma iga päev 700 g kuni 1 kg – nii toorelt (sh salatites) kui aurutatult või hautatult. Täisteravilju sööme pagaritoodetena, keedetult või näiteks müslina, kaunviljadest aga tarvitame peamiselt ube, herneid, läätsi või nendest valmistatud määrdeid. Pähkleid ja seemneid oleks hea süüa regulaarselt umbes peotäis päevas.  

Samuti täisteraviljatooted, kaunvili ning seemned ja pähklid. Puu- ja köögivilju peaksime sööma iga päev 700 g kuni 1 kg – nii toorelt (sh salatites) kui aurutatult või hautatult. Täisteravilju sööme pagaritoodetena, keedetult või näiteks müslina, kaunviljadest aga tarvitame peamiselt ube, herneid, läätsi või nendest valmistatud määrdeid. Pähkleid ja seemneid oleks hea süüa regulaarselt umbes peotäis päevas.

Maks tegeleb pidevalt organismi sattunud ebasoovitavate ühendite töötlemisega, et neid oleks võimalik soolestiku ja neerude kaudu väljutada. Maksas moodustuva sapi abil saadetakse jääkained soolde, kust need peaksid kehast väljuma, mitte tagasi imenduma. Tagasiimendumist soodustab kõhukinnisus. Kuidaineterikas toit kiirendab toidumassi soolestikust läbiminekut ning seob endaga toksiine, andes tõhusa panuse sellesse, et kahjulikud ja mittevajalikud ühendid, mis soolde väljutati, tõepoolest ka kehast väljuvad. Vereringe aga kannab maksast jääkaineid neerudesse, kust need väljutatakse uriiniga.

Et mittevajaliku elimineerimine kulgeks ladusalt, peaks kõht läbi käima iga päev. Neerude abistamiseks tuleks juua piisavalt puhast vett. Samas ei tohi veejoomisega liialdada, sest see koormab neerusid.

Puhastumine toimub meie kehas pidevalt, mitte vaid ühel aastaajal

Kahjuks on neid, kes arvavad, et organism vajab põhjalikku puhastamist vaid kevadel. Ning puhastumist loodetakse läbi viia mingi eridieedi või toidulisandi, näiteks kiudainepreparaadi või vetikapulbri abil. Vetikapulber on tõesti soolestikus toksiine siduv preparaat ning annab ka mineraalaineid, kuid pigem võiks vetikaid tervisliku toiduvaliku osana võtta. Vetikaid võib ikka toidule lisada, puhastumist toetavaid kiudaineid aga saab piisavalt mistahes taimse toiduga. Seega soovitan kogu aasta jooksul tervislikumalt toituda, mitte kevadel mõnele toidulisandile või lühiajalisele dieedile loota.

Meie keha oskab ennast ise väga hästi puhastada, kui taipame sellele natukenegi kaasa aidata. Kas on mõttekas teha lühikesi ja intensiivseid puhastustumisponnistusi vaid siis, kui tervis hakkab käest minema? Ja kohe, kui õnnestub parem enesetunne saavutada, asuda ennast uuesti „mürgitama“? Küllap on parem keha puhastumist pidevalt toetada.

Kuidas toimub organismi puhastumine?

Erituselundite ülesandeks on viia organismist välja kõik see, mis on liigne või toksiline. Mõned toidus leiduvad mittevajalikud ühendid seotakse toidukiudainete poolt juba soolestikus, nii et nad organismi ei imendugi. Nende liigsete ühendite tõrjumiseks, mida pole õnnestunud siduda, hakkab kõigepealt tööle soole immuunsüsteem, mis püüab neid kahjutuks muuta. Kui see ei õnnestu, satuvad kahjulikud ühendid vereringesse.

Soolestikust vereringesse imendunud ebasoovitavate ühenditega asub järgmise kaitseliinina tegelema maks. Sealgi asuvad meie keha kaitsvad spetsiaalsed immuunrakud. Kõik, mis soolestikust vereringesse imendub, läheb läbi maksa, ning enamus kehas toimuvast detoksifikatsioonist ehk puhastumisest toimubki maksarakkudes. Lisaks sellele aga tegelevad keha puhastamisega ka kõik teised keharakud. Detoksifikatsioon on väga keeruline ja paljudest reaktsioonidest koosnev protsess, mille toetamiseks vajab organism piisavalt paljusid erinevaid toitaineid.

Maksas toimuval detoksifikatsiooniprotsessil on kaks faasi, mida toetab tervisliku toitumine:

• Esimeses ehk ettevalmistavas faasis muudab maks sinna jõudnud kahjulikud ühendid vastuvõtlikeks spetsiifilistele ensüümidele, mis suudavad need töödelda niisugusteks, et neid oleks võimalik soolestiku ja uriini kaudu väljutada.
• Teises faasis seob maks ensüümide poolt eeltöödeldud ühendid toiduvalkudest pärit aminohapetega, millega koos need ühendid kehast väljutatakse. Lisaks aminohapetele vajavad maksarakud oma tööks ka süsivesikutest saadavat energiat (glükoosi). Siit näemegi, miks nälgimine detoksifikatsiooni ei toeta.  

• Mõlema faasi toimimiseks on vaja hästitöötavaid ensüüme, ensüümide toimimiseks omakorda aga vitamiine ja mineraalaineid. Viimaste puudusel kuhjuvad kehasse puhastumisprotsessi vaheproduktid, mis võivad esialgsetest toksiinidest isegi kahjulikumad olla. Puhastumise vaheproduktiks on ka selle protsessi käigus tekkinud organimile kahjulikud vabad radikaalid, mille likvideerimiseks vajame hädasti antioksüdante. Viimaseid aga saame rikkalikult just taimsest toidust.

Kuidas toitumisega keha puhastumisprotsesse toetada?  

Keha saab puhastumisega ise hakkama ja seda ei pea täiendavalt puhastama, kui seedesüsteem suudab söödud toidu piisavalt lagundada, soolestikust imendub organismi optimaalsetes kogustes keha funktsioneerimiseks vajalikke toitaineid, toidu või joogiga ei satu organismi liiga palju toksilisi ühendeid ning maks ja erituselundid on terved ning töötavad hästi. Ühtlasi peab toit andma ka maksale tema tööks vajalikke toitaineid.

Keha puhastav toitumine on taimetoidurikas toitumine, mis sisaldab vajalikul määral mitte ainult süsivesikuid ja valke, vaid kõiki toitaineid.

Rõhutagem, et vajalikul määral, mitte liiga palju.

ÜLESÖÖMINE, mis on tänapäeval üheks peamiseks toitumisveaks, koormab liigselt kogu organismi ja pärsib puhastumisprotsesse. Teiselt poolt aga põhineb enamus nn detoks-dieetidest NÄLGIMISEL, mis sageli ei anna detoksifikatsiooniks vajalikke toitaineid. Seegi tähendab kehale liigset koormust, kuna organism peab tegelema ellujäämisega toitainetepuuduse olukorras.

Seega puhastame oma keha toitumisega siis, kui lõpetame nii liigsöömise kui nälgimise ning hakkame teadlikult sööma vastavalt keha tegelikele vajadustele.

Tähtsamad toitained, mida puhastusprotsessid vajavad

Maksa detoksifikatsiooniprotsessi I faasis töötavatele ensüümidele on hädavajalikud B-grupi vitamiinid, sh foolhape, erinevaid aminohapped ja paljud taimses toidus leiduvad fütotoitained. Inimesed, kelle organismi satub palju toksiine või kellel esineb seedeprobleeme (näiteks lekkiv sool), vajavad tugevat ja kiiret esimest detoksifikatsioonifaasi. See on hädavajalik, et toime tulla näiteks sigaretisuitsus sisalduvate mürkidega, liigse kohvi või alkoholiga, saastunud toidus sisalduvad toksiinidega, heitgaaside, liigselt valgurikka toidu, rohke küllastunud rasva, grillimisel söestunud liha ja muu seesugusega.

Esimese detoksifikatsioonifaasi reaktsioonides vabaneb palju organismile kahjulikke vabu radikaale, mille “maharahustamiseks” vajatakse antioksüdante – piisavates kogustes C-, A- ja E-vitamiini ning seleeni, samuti erinevaid fütotoitaineid puu- ja köögiviljadest ning täisteraviljast.

II detoksifikatsioonifaas vajab eritatavate ühendite sidumiseks aminohappeid. Sellega seotud reaktsioonide toimumiseks ka vitamiine ja mineraalaineid ning vabade radikaalide kahjutustamiseks antioksüdante. On palju põhjusi, miks maksa teine detoksifikatsioonifaas võib töötada liiga aeglaselt – näiteks seleeni ja tsingi, C-vitamiini ja B-grupi vitamiinide puudus, liiga valguvaene dieet, ravimid jmt. Mineraalainetest on selle faasi toetamiseks vajalikud eeskätt magneesium, molübdeen ja väävel, aminohapetest metioniin, tsüsteiin ja tauriin, vitamiinidest foolhape, B- ja C-vitamiin.

Toidurasvadest räägime puhastumise juures vähem, sest need ei ole detoksifikatsioonireaktsioonidesse otseselt kaasatud. Samas on rasvhapped keha kõikide rakumembraanide olulised komponendid, nendest moodustatakse erinevaid lipiidvahendusaineid (varasema nimetusega koehormoone), mida vajatakse paljudes kehas toimuvates protsessides. Seetõttu ei tohi me detoksifikatsiooni silmas pidades organismi rasvhapetepuudusse jätta. Ega ka glükoosipuudusse, kuna sarnaselt kõikidele kehas toimuvatele protsessidele vajavad ka detoksifikatsiooniprotsessid energiat.

Ühesõnaga, keha puhastumine on keeruline ja paljudest komponentidest koosnev protsesside kogum, mis vajab efektiivseks toimimiseks tervislikku toitaineterikast toitumist.

Kasutatud allikad:

1. Woodriff, N., Beirne, A. (2010). Biochemical imbalances in disease: A Practitioner’s Handbook. Detoksifikatsiooni peatükid 3 ja 4.
2. Püssa, T. (2014). Principles of Food Toxicology. Second edition. CRC Press, Taylor & Francis Group.