Goitrogeenid – kilpnäärme funktsiooni mõjutajad

Autor: Laura Kivisoo (funktsionaalse toitumise nõustaja)

22.04.2022

Goitrogeenid on üldnimetus ühenditele, millel on võime takistada kilpnäärmel hormoonide sünteesimist, mis viib kilpnäärme suurenemise ehk struumani (goiter on inglise keeles kilpnäärme suurenemine). Goitrogeenid leiavad kasutamist kilpnäärme ületalitlust vähendavates ravimites. 

Goitrogeene sisaldavad toiduained

Goitrogeense toimega võivad olla toidutaimed, kus leidub looduslikult ühendeid, mille lagunemisel organismis tekivad goitrogeenid. Niisugusteks ühenditeks on eeskätt tsüanogeensed glükosiidid ja glükosinolaadid. 

Glükosiide leidub näiteks maniokis, sorgos, maisis, hirsis ja mandlites. Glükosinolaate aga sisaldavad mitmete ristõieliste (Cruciferae), korvõieliste (Compositae) ja sarikaliste (Apiaceae) sugukonda kuuluvate taimede seemned, toidutaimedest kõik kapsasordid, samuti näiteks rukola, kress, naeris ja kaalikas, sinep, mädarõigas ja raps.1,2,3  

Goitrogeenide toime

Nii tsüanogeensete glükosiidide kui glükosinolaatide lõhustumisel tekib organismis ühend nimetusega tiotsüanaat. Suures kontsentratsioonis võib tiotsüanaat blokeerida joodi kasutamist kilpnäärmehormoonide sünteesiks ja sel viisil põhjustada kilpnäärme alatalitlust. Terve inimese organismis goitrogeensete toiduainete söömine tiotsüanaadi sedavõrd kõrget taset tavaliselt ei tekita. Küll aga võib nendega liialdamine mõjutada kilpnäärmefunktsiooni joodipuuduse korral, imetavatel emadel aga võivad goitrogeensed toidud vähendada joodi taset rinnapiimas.1,2,3 Ka kilpnäärmeprobleemidega inimestel soovitatakse goitrogeensete toiduainete tarbimist piirata. 

Kapsad goitrogeense toiduainena

Kapsad on toiduainena tervisele äärmiselt kasulikud. Tänu kõrgele antioksüdantide- ja väävlisisaldusele on nad vähivastaste omadustega, aitavad ennetada oksüdatiivset stressi, stimuleerivad immuunsust ja mängivad olulist rolli detoksifikatsiooniprotsessides.8  

Keedetud või küpsetatud kapsad ei mõjuta kilpnäärmehormoonide tootmist isegi siis, kui neid igapäevaselt suurtes kogustes tarbida.4 Küll aga võiks piiri pidada näiteks toore lehtkapsa igapäevasel kasutamisel smuuti- või mahlamaterjalina. 

Toiduainetes leidub muidki goitrogeene

Kilpnäärmefunktsiooni mõjutavad veel näiteks sojas leiduvad fütotoitained isoflavoonid, täpsemalt isoflavoon genistein. See ühend pärsib doosist sõltuvalt peamiselt kilpnäärmes toodetava ensüümi TPO – türeoidperoksüdaasi toimet, mis aitab kilpnäärmehormooni tootmiseks joodi kasutada, mõjutades sel viisil joodi ainevahetust. Uuringud aga näitavad, et kui saame toiduga piisavalt joodi, siis soja isoflavoonid kilpnäärme funktsioneerimist ei mõjuta. Samuti kaob isoflavoonide goitrogeenne toime sojatoite keetes, aurutades või fermenteerides.9

Joodivajadus ja joodipuuduse oht

Tänapäeval on vähemasti Põhjamaades goitrogeensete toitude tarbimine üldiselt nii madal, et see ei tohiks kahjulikku mõju avaldada.5 Nii-öelda ohugrupiks võivad olla eridieetidel inimesed, kes ei saa igapäevasest toidust piisavalt joodi, näiteks taimetoitlased ja eriti veganid. Uuringud näitavad, et veerand taimetoitlastest ning 80% veganitest kannatavad joodipuuduse käes. Segatoidulistest inimestest esineb joodipuudust vaid 9 protsendil.6 Suurem joodivajadus on ka rasedatel ja imetavatel emadel, sest raseduse ajal suureneb kilpnäärmehormooni tootmine.7

Põhjamaade toitumissoovituste järgi peaksid täiskasvanud ja ka noorukid saama toiduga päeva jooksul keskmiselt 150 mcg joodi. See peaks kompenseerima ka goitrogeensete toitude potentsiaalse mõju. Joodi päevane manustamine ei tohiks kindlasti jääda alla 70 mcg ega tõusta üle 600 mcg – ka joodiliig pole hea. Raseduseaegne päevane jooditarbimine peaks jääma vahemikku 150 – 249 mcg.5

Joodipuudust vältiv toitumine

Kõige lihtsam viis oma organismi joodivarusid vajalikul tasemel hoida on tarbida jodeeritud soola. Joodi sisaldavad rohkelt ka meretaimed jt mereannid. Piisava päevase joodikoguse annab näiteks järgmine menüü (toitumisprogrammi Nutridata arvutuste järgi 210 mcg):

Hommikusöök: 2 viilu täisterarukkileiba avokaado, salatilehe ja õhukese viilu Cheddar juustuga.

Vahepala: 100 g maitsestamata jogurtit täisteramüsli, tšiiaseemnete, mustikate ja lusikatäie meega.

Lõunasöök: 6 sušitükki tuunikalaga, kõrvale salat apelsinist, jõhvikatest ja salatilehtedest.

Vahepala: täisterarukkileivaviil kergelt soolatud lõhe, salatilehe ja mungoaidanditega.

Õhtusöök: täisterapasta köögiviljade ja krevettidega. 

Kasutatud allikad: 

  1. Sarne, D. (2016). Chapter 5. Effects of the environment, chemicals and drugs on thyroid function. Kasutatud 08.2020, https://www.thyroidmanager.org/wp-content/uploads/chapters/effects-of-the-environment-chemicals-and-drugs-on-thyroid-function.pdf#:~:text=CHEMICALS%20AND%20DRUGS%20Goitrogens%20A%20number%20of%20compounds,levels%2C%20TSH%20secretion%20is%20enhanced%2C%20causing%20goiter%20formation.
  2. News Update: Can Kale Cause Hypothyroidism? EndocrineWeb Spoke with Endocrinologist, Angela M. Leung, MD. Written by Kristin Della Volpe. Kasutatud 08.2020, http://www.endocrineweb.com/conditions/hypothyroidism/news-update-can-kale-cause-hypothyroidism
  3. Felker, P., Bunch, R., Leung, A. M. (2016).  Concentrations of thiocyanate and goitrin in human plasma, their precursor concentrations in brassica vegetables, and associated potential risk for hypothyroidism. Nutririon Reviews, 74(4), 248-58.
  4. McMillan, E., Spinks, E. A., Fenwick, G. R. (1986). Preliminary observations on the effect of dietary brussels sprouts on thyroid function Human Toxicology, 5(1), 15-9.
  5. Põhjamaade toitumissoovitused 2012. http://norden.diva-portal.org/smash/get/diva2:704251/FULLTEXT01.pdf; 587-588 
  6. Krajčovičová-Kudláčková, M., Bučková, K., Klimeš, I., Šeboková, E. (2003). Iodine Deficiency in Vegetarians and Vegans. Annals in Nutrition and Metabolism, 47, 183-185.
  7. Natural Institute of Diabetes, Digestive and Kidney Diseases. Thyroid Disease and Pregnancy. Kasutatud 08.2020,  https://www.niddk.nih.gov/health-information/endocrine-diseases/pregnancy-thyroid-disease
  8. Kapusta-Duch, J., Kopeć, A., Piatkowska, E., Borczak, B., Leszczyńska, T. (2012). The beneficial effects of Brassica vegetables on human health. Rocz Panstw Zakl Hig, 63(4), 389-95.
  9. Doerge, D.R., Sheehan, D. M. (2010). Goitrogenic and estrogenic activity of soy isoflavones. Environmental Health Perspectives, 110(Suppl 3), 349-53.