Vitamiinid
Hiljutised lisatud artiklid
Vitamiin B12
Vitamiinist B12 räägitakse kõige rohkem seoses veganlusega. Sageli arvatakse ekslikult, et loomad saavad seda taimedest ning seetõttu saab ka inimene. Samuti arvatakse, et inimkeha toodab ise piisavalt B12-vitamiini. Eriti kurb on see juhtudel, kui tegemist on rasedate naiste ja imetavate emadega, kes alahindavad selle vitamiini puuduse tekke võimalust.
Loe edasi
D-vitamiin
Põhjamaades, sealhulgas ka Eestis, võib sügis- ja talvekuudel vähese päikesevalguse tõttu organismi D-vitamiini tase langeda liiga madalale ja tekkida D-vitamiini puudus. Kuna D-vitamiin on kehas seotud mitmete oluliste protsessidega, siis võib D-vitamiini puudus terviseprobleeme põhjustada. Anname erialastele allikatele toetudes lühikese ülevaate D-vitamiini olemusest, selle vajalikkusest ja tarbimissoovitustest.
Loe edasi
C-vitamiini biosaadavus ja kasutamine kehas sõltub suhkru tarbimisest ja veresuhkru tasemest
C-vitamiin on inimese jaoks oluline mikrotoitaine. Et see saaks organismis oma funktsioone täita, peavad ainevahetuslikud protsessid hästi toimima – ühtemoodi olulised on vitamiini imendumine soolestikust, verega kudedesse laialikandmine, metabolism ehk rakusisene ainevahetus ja kehast eritamine. Kõikide nende protsesside jaoks on olulise tähtsusega C-vitamiini transport läbi rakumembraanide.
Loe edasi
C-vitamiinist saadav kasu ja võimalik kahju
C-vitamiin on vesilahustuv vitamiin, mida kehas ei ladustata, mistõttu peame seda iga päev toiduga saama. Inimese organism C-vitamiini ise ei tooda, selle päevane vajadus on aga umbes 100 mg. Teatud juhtudel – näiteks aktiivne sportimine või suitsetamine – vajatakse C-vitamiini rohkem. Piisav taimetoidu osakaal katab meie päevase C-vitamiini vajaduse kuhjaga, mis muudab vitamiinilisandid tarbetuks. Samuti pole toiduga saadava C-vitamiini puhul põhjust rääkida selle vitamiiniga liialdamise ohtlikkusest, mis toidulisandite puhul on täiesti reaalne.
Loe edasi
Koensüüm Q10 ehk ubikinoon – tõeline tegija
Dr. A. Moore identifitseeris Q-vitamiini kui inimorganismile vajaliku aine 1940. aastal. Keemiline nimetus ubikinoon tuleneb ladinakeelsest sõnast ubique, mis tähendab kõikjal – ubikinooni leidub tõesti pea kõigis inimkeha rakkudes. Dr. Frederick Crane isoleeris selle kõikjal leiduva aine esmakordselt veise südame mitokondreist ja näitas ubikinooni koensüümset rolli imetajate rakkudes toimuvas energia tootmises 1957. aastal.
Loe edasi