Liigse kehakaaluga seotud terviseprobleemid

Liigne kehakaal on saamas järjest suuremaks probleemiks kogu maailmas. Hirmutav on lugeda statistikat.

20% täiskasvanutest on rasvunud ja üha suurem probleem on laste ülekaalulisus, 16% lastest on ülekaalulised või rasvunud. TAI korraldatud Eesti kooliõpilaste uuringu 2017/20181 järgi on Eestis ülekaaluliste (sh rasvunud) 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal suurenenud 2001. aastast 2017. aastani keskmiselt ligi kolm korda. Eesti elanike kehaline aktiivsus on väiksem kui EL-is keskmiselt –Eesti täiskasvanutest on nädalas vähemalt 150 minutit kehaliselt mõõdukalt aktiivsed 60%, EL-is 64%. 

Samast uuringust nähtub, et peaaegu 50% kõikidest surmadest Eestis on tingitud käitumuslikest riskiteguritest (7300 surma), sh toitumisega seotud riskidest (4000 surma) ja vähesest kehalisest aktiivsusest (480 surma). Toitumisega seotud riskidest tingitud surmad moodustavad 26% kõikidest surmadest Eestis, mis samuti ületab EL-i keskmist näitajat (18%). Koos kehalise aktiivsuse suurendamisega võimaldaks toitumise parandamine Eesti olukorda parandada.

Ülekaalulisus ja rasvumine on seotud mitmete terviseriskide ja kaasuvate haigustega, samas on võimalik mitmeid haigusi kehakaalu langetamise abil ennetada või nende tüsistusi vähendada. Siia kuuluvad südame-veresoonkonna- ja metaboolsed haigused, nagu 2. tüüpi diabeet.2

Suur kehakaal on terviserisk

Rohkesti on tõendusmaterjali selle kohta, et kõrge kehamassiindeks (KMI) on südame-veresoonkonnahaiguste riskitegur. Ülekaalulisust ja rasvumist seostatakse kõrge vererõhu, metaboolse sündroomi ja II tüüpi diabeediga, aga ka mõnede vähitüüpide, uneapnoe, osteoartriidi ja insuldiga. Seos nende haiguste esinemissageduse kasvu ja KMI tõusu vahel eksisteerib nii meestel kui naistel, ja seda juba normaalset taset minimaalselt ületava KMI korral.3,4 Mitmed pikaajalised uuringud näitavad, et rasvumine mitte ainult ei seostu südame pärgarterite haigusega, vaid ennustab seda täiesti iseseisva tegurina.5,6 Suurem seos terviseriskidega on just siseelundite ümber kogunenud ehk vistseraalsel (kõhupiirkonna) rasval. Kuna ülekaalulisus või rasvumine lapsepõlves jääb inimesele sageli probleemiks ka täiskasvanuna, siis on liigse kehakaaluga seotud haiguste ennetamiseks oluline alustada ülekaalu vähendamist juba lapseeas.7

Kuidas tekivad ülekaaluga seotud terviseprobleemid

Põhilised südame pärgarterite haigusega seotud riskitegurid on kolesteroolitaseme ja vererõhu tõus, kehv toiduvalik, rasvumine, vanus, meessugu, suitsetamine ja füüsilise aktiivsuse puudumine. Haiguse väljakujunemise eelsoodumuseks on ka kroonilised põletikulised seisundid. Koos keskkondlike faktorite (nt toiduvalik), toitumusliku seisundi ja psühholoogiliste mõjudega mängivad olulist rolli ka geneetilised tegurid. Kuid toitumise korrigeerimisega on ka ebasoodsa geneetilise eelsoodumuse puhul võimalik tervise säilitamisel häid tulemusi saada.5,8

Rasvkoe, eriti vööpiirkonna rasvarakud eritavad organismi mitmesuguseid biomolekule, mis soodustavad insuliinresistentsuse väljakujunemist surudes maha insuliini toimet (tema võimet glükoosi rakkudesse viia), häirides glükoosi kasutamist skeletilihaste poolt, suurendades glükoosi tootmist maksas ja vähendades insuliini tootmist kõhunäärmes. Rasvarakkude suuruse ja arvukuse kasvades väheneb ühtlasi vastupidise toimega (insuliini toimet soodustavate ja põletikku pärssivate) ühendite tootmine. Seega on rasvunutel veresuhkru taseme kontrollmehhanismid tõsiselt häiritud ja neil arenevad kergemini välja nii ateroskleroos kui diabeet. Terviseprobleemide leevendamiseks on tarvis rasvumist vähendada ning rakkude insuliinitundlikkust parandada.9  

Missugust dieeti peetakse parimaks südame-veresoonkonnahaiguste ennetajaks?

Teadlased on esile toonud kolm olulist dieedistrateegiat, mis seostuvad südame-veresoonkonnahaiguste riski vähenemisega:

  1. Küllastatud rasvade ja transrasvade (loomsed toiduained, margariinid, koogid ja küpsised) asendamine küllastumata rasvhapetega (taimsed rafineerimata õlid, seemned ja pähklid)
  2. Oomega-3 rasvhapete tarbimise suurendamine (kala, kalaõlilisandid või seemned).
  3. Puuviljade, köögiviljade, pähklite ja täisteraviljatoodete rohke tarbimine koos rafineeritud teraviljatoodete väiksema tarbimisega.10

Põhjamaade toitumissoovitused11 annavad samasuguseid juhiseid.

Kuna nende soovituste järgimine vähendab insuliinresistentsust, siis saadakse ka kaalu langetamisel häid tulemusi. Meie kogemused näitavad, et valdavalt ei ole ülekaaluliste probleem liigsöömises (kuigi esineb ka seda), kuna enamasti piiravad nad söömist, ning nende toidu üldine kaloraaž on sageli väiksem kui normaalkaalulistel. Pigem on põhjus ainevahetuses, nagu nad sageli ka ise väidavad.

Uuringutega on veenvalt tõestatud, et rasvumine ja kaalutõus on seotud eelkõige insuliinresistentsusega ning seda saab spetsiaalsete dieetidega kontrollida.

Dieet, mis toimib, nõuab süsivesikute ranget valimist. Tervise seisukohast (mitte ainult kaalu pärast) on väga oluline tasakaalustada menüüs ka rasvad ja valgud, ning toiduvalik peaks andma rikkalikult vitamiine, mineraalaineid ja fütotoitaineid.

Kasutatud allikad:

  1. Tervise Arengu Instituudi kodulehekülg. (2019). Kasutatud 27.03.2020, https://www.tai.ee/et/terviseandmed/tervisestatistika-ja-uuringute-andmebaas/uuendused/4514-kooliopilaste-tervisekaitumise-uuring-hbsc-2017-2018-a-uuring
  2. Frank, A., Santos, R., Palmer, B., Clegg, D. (2019). Determinants of body fat distribution in humans may provide insight about obesity-related health risks. The Journal of Lipid Research, 60, 1710-1719.
  3. O’Neil, C. E. et al. (2012). Dietary, Lifestyle, and Health Correlates of Overweight and Obesity in Adults 19 to 39 Years of Age. The Bogalusa Heart Study. American Journal of Lifestyle Medicine, 6(4), 347-358.
  4. Shidfar, F., Alborzi, F., Salehi, M., Nojomi, M. (2012). Association of waist circumference, body mass index and conicity index with cardiovascular risk factors in postmenopausal women. Cardiovascular Journal of Africa, 23(8), 442-5.
  5. Larsson, B., Svärdsudd, K., Welin, K., Wilhelmsen, L., Björntorp, P., Tibblin, G. (1984). Abdominal adipose tissue distribution, obesity, and risk of cardiovascular disease and death: 13 year follow up of participants in the study of men born in 1913. British Medical Journal  (Clin Res Ed), 288(6428), 1401–1404.
  6. Lapidus, L., Bengtsson, C., Larsson, B., Pennert, K., Rybo, E., Sjöström, L. (1984). Distribution of adipose tissue and risk of cardiovascular disease and death: a 12 year follow up of participants in the population study of women in Gothenburg, Sweden. British Medical Journal (Clin Res Ed), 289(6454), 1257–1261.
  7. Fan, Z., Wang, H., Zhang, B., Yu, W., Zhai, F. (2012). Effect of nutritional status in childhood on health status in adulthood. Wei Sheng Yan Jiu, 41(3), 414.
  8. McGillicuddy, F. C., Roche, H. M. (2012). Nutritional status, genetic susceptibility, and insulin resistance–important precedents to atherosclerosis. Molecular Nutrition & Food Research, 56(7), 1173-84.
  9. Murray, M, Pizzorno, J. Encyclopaedia of Natural Medicin. Atria paperback, NY 2012, 220-241.
  10. Hu, F. B., Willett, W. C. (2002). Optimal diets for prevention of coronary heart disease. JAMA 288, 2569–2578.
  11. Põhjamaade toidusoovitused. Nordic Nutrition Recommendations 2012.