Autism ja toitumisteraapia

Väga palju on tõestusi sellele, et autismi korral võib abi saada toitumisteraapiast.


Katrina Loonurm, Anna Veldemann. PERVASIIVSETE ARENGUHÄIRETEGA LASTE VANEMATE/HOOLDAJATE KOGEMUS TOITUMISTERAAPIA EFEKTIIVSUSEGA, bakalaureusetöö 2013. Eesti perede uuringutulemused.

KUIDAS TOITUMINE, DIEET JA TOIDULISANDID VÕIVAD AUTISMI MÕJUTADA. /Kokkuvõtlik artikkel toitumisteraapiast autismi korral!/ Anna Kawicka, Bożena Regulska-Ilow. How nutritional status, diet and dietary supplements can affect autism. A review. Rocz Panstw Zakl Hig 2013;64(1):1-12. Department of Dietetics, Wroclaw Medical University, Wroclaw, Poland. Tõlkis Inge Raie.

Gluten-and casein-free dietary intervention for autism spectrum conditions (ingl. keeles, tõlkimisel). Paul Whiteley, Paul Shattock, Ann-Mari Knivsberg, Anders Seim, Karl L.Reichelt, LyndaTodd, Kevin Carr and Malcolm Hooper. Frontiers in Human Neuroscience, January 2013, Volume 6.

Autismi biomeditsiinilised ravimeetodid. Autism ja toitumisteraapia ning seos raskmetallidega. Annely Soots

Biomeditsiinilised sekkumised. Chun Wong. Ajakirjast Toitumisteraapia nr.1. 2011.

Autismidieet, toitumine ja toidulisandid. Tõlge Monica Kitsing. Infoks autistliku lapse vanematele.

Artikkel Autism - Funktsionaalne käsitlus. Ajakirjast Advancing Nutirtion for Professionals, autor Christine Bailey

Artikkel ADHD (tähelepanupuudulikkus ja hüperaktiivsus) vastu toitumisega, ajakirjast Advancing Nutrition, Higher Nature, UK. Brian Mc Donogh and Chistina Bailey. Tõlge Heleri Kukk.

Teraviljavalgust gluteenist ja piimavalgust kaseiinist pärit morfiinitaolised ühendid ja nende mõju väljendused. Intervjuu Oslo Ülikooli professori Karl Reicheltiga. Annely Soots, ajakirjast Toitummisteraapia nr. 2, 2012.

Piima ja gluteenitalumatuse põhjuseks võivad olla puudulikult lõhustunud valgud. Neid nn opioidseid peptiide saab määrata uriini analüüsiga. Artikkel ajakirjast Toitumisteraapia nr. 20, 2016. Annely Soots

AUTISM KUI METABOOLNE HÄIRE: JUHISED GLUTEENI- JA KASEIINIVABAKS SEKKUMISEKS
Paul Shattock, Paul Whiteley ja Lynda Todd
Autism Reaseach Institute, Sunderlandi Ülikool, Sunderland, Ühendkuningriigid.
Neljanda väljaande refereering, 2005 /esmakordselt välja antud 1999

Meie vaatleme autismi kui metaboolset häiret, mida võiks võtta teiste kõrval täiendava oletusena. Me oleme aastaid uurinud tuhandete inimeste uriine, et leida ainevahetuslikele kõrvalekalletele viitavaid keemilisi markereid. Välja on tulnud kindlad seosed, mille alusel saab luua oletusliku mudeli autismi ja sellega seotud seisundite põhjuste kohta. Selle mudeli aluseks on mitmete uurijate nagu Karl Reichelt (Oslo, Norra), professor Ann-Mari Knivsberg (Stavanger, Norra) ja dr Rosemary Waring (Birmingham, UK) tööd. Ei ole õige keskenduda vaid ühele osale, arvesse tuleb võtta kogu pilti. Erinevad autorid vaatlevad sama probleemi erinevatest vaatenurkadest.

Soolestiku- aju seoses võimalikud teed autismispektri häirete puhul kui tulevikuvõimalused haiguse raviks.
de Theije CGM et al. Pathways underlying the gut-to-brain connection in autism spectrum disorders as future targets for disease management, Eur. J. Pharmacol. (2011).Tõlge Eva Kumpas. 

Norra prof Karl Reichelti ja Mari-Ann Knivsbergi autismi mudel:
KAS ON VÕIMALIK SELETADA AUTISMI PATOFÜSIOLOOGIAT URIINIST AVASTATUD PEPTIIDIDE TOIMEGA?

Can the Pathophysiology of Autism be Explained by the Nature and the Discovered Urine Pwet dog eptides? Nutr Neuroscience 6, 19-28 (2003)
Reichelt K.L. and Knivsberg A.M.
Pediaatriliste Uuringute Instituut, Oslo Ülikool, Rikshospitalet, N-0027, Norra.
Lugemisalaste Uuringute Keskus, Stavangeri Ülikooli kolledz, N-4068, Stavanger, Norra.
Prof Karl Reichelti teaduspublikatsioonide loetelu (2010)

Lapsevanamate hinnangud autismi ravi efektiivsuse kohta
27000 vanema hinnagud (2009.a.), kes on täitnud spetsiaalse küsimustiku ja hinnanud erinevaid meetodeid kuue palli süsteemis:
“muutus halvemaks” (1 ja 2), “mõjuta” (3 ja 4), “muutus paremaks” (5 ja 6).
Uuriti kolme valdkonda:
• ravimid
• Biomeditsiiniline/mitteravimitega ravi/Toidulisandid
• Spetsiaalsed dieedid

Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni konverents "Uued sekkumisviisid autismi ja muude neurodegeneratiivsete häirete puhul"
15. septembril 2010, Tartus Dorpati Konverentsikeskuses http://www.toitumisterapeudid.ee/konverentsid
Prof Reichelti loeng "Teaduslikud tõendused aju ja sooletrakti seostele, dieetravi võimalused. Autsim" Konverentsi ettekanne 6. oktoobril 2011.a.

Autistlike laste eridieedist
V. Arhipova, meditsiiniteaduste kandidaat, arst-pediaater 2006. a mais kirjutatud artikkel on ilmunud kogumikus "Особый ребенок. Исследования и опыт помощи" 5. trükk, kirjastus Terevinf

Gastrointestinaalne(GI) patoloogia Autismi puhul: Kirjeldus ja Ravi
Arthur Krigsman, MD, Medical Veritas 4 (2007) 1522-1530. Originaalartikkel

Tõusnud oksüdatiivse stressi ja häiritud metüülimise võime metaboolsed biomarkerid autistlikel lastel.
S Jill James, Paul Cutler, Stepan Melnyk, Stefanie Jernigan, Laurette Janak, David W Gaylor and James
Originaalartikkel

Biomarkerid, mis kinnitavad elavhõbeda toksilisust kui peamist neuroloogiliste häirete ägenemise põhjust, uued tõendid uriini porfüriinitestide kaudu. Intervjuu dr. Boyd E. Haleyga Au. Medical Veritas 3 (2006) 1–14. Autismi seostest elavhõbedamürgistusega. 


Nutr Neurosci. 2010 Apr;13(2):87-100. doi: 10.1179/147683010X12611460763922.
The ScanBrit randomised, controlled, single-blind study of a gluten- and casein-free dietary intervention for children with autism spectrum disorders.
Whiteley P, Haracopos D, Knivsberg AM, Reichelt KL, Parlar S, Jacobsen J, Seim A, Pedersen L, Schondel M, Shattock P.

Abstract
There is increasing interest in the use of gluten- and casein-free diets for children with autism spectrum disorders (ASDs). We report results from a two-stage, 24-month, randomised, controlled trial incorporating an adaptive 'catch-up' design and interim analysis. Stage 1 of the trial saw 72 Danish children (aged 4 years to 10 years 11 months) assigned to diet (A) or non-diet (B) groups by stratified randomisation. Autism Diagnostic Observation Schedule (ADOS) and the Gilliam Autism Rating Scale (GARS) were used to assess core autism behaviours, Vineland Adaptive Behaviour Scales (VABS) to ascertain developmental level, and Attention-Deficit Hyperactivity Disorder - IV scale (ADHD-IV) to determine inattention and hyperactivity. Participants were tested at baseline, 8, and 12 months. Based on per protocol repeated measures analysis, data for 26 diet children and 29 controls were available at 12 months. At this point, there was a significant improvement to mean diet group scores (time*treatment interaction) on sub-domains of ADOS, GARS and ADHD-IV measures. Surpassing of predefined statistical thresholds as evidence of improvement in group A at 12 months sanctioned the re-assignment of group B participants to active dietary treatment. Stage 2 data for 18 group A and 17 group B participants were available at 24 months. Multiple scenario analysis based on inter- and intra-group comparisons showed some evidence of sustained clinical group improvements although possibly indicative of a plateau effect for intervention. Our results suggest that dietary intervention may positively affect developmental outcome for some children diagnosed with ASD. In the absence of a placebo condition to the current investigation, we are, however, unable to disqualify potential effects derived from intervention outside of dietary changes. Further studies are required to ascertain potential best- and non-responders to intervention. The study was registered with ClincialTrials.gov, number NCT00614198.