Autism ja toitumisteraapia

Tõenduspõhine materjal toitumisteraapiast autismi korral.
On grupp lapsi, kes reageerivad väga hästi toitumise muutmisele. Pöördu funktsionaalse toitumise terapeudi poole abi ja rohkema info saamiseks ning loe mõningaid allpool esitatud artikleid rohkema info saamiseks. 

Eestikeelsed uuemate teadusuuringute abstraktide tõlked. Toitumist ja dieetide mõju on palju uuritud. Praegusel hetkel tegelevad teadlased selle grupi väljaselgitamisega, kellele oleks dieetidest kõige rohkem abi. Vaata lapsevanemate hinnanguid autismi ravi efektiivsuse kohta, sealt nähtub umbkaudne protsent, paljud abi saavad ning see, missugustest meetoditest võib olla rohkem kasu. 

Uuem uurijate endi poolt kirjutatud raamat: Autism: Exploring the Benefits of a Gluten- and Casein-Free Diet: A practical guide for families and professionals by Paul Whiteley, Mark Earnden, Elouise Robinson, 2014.

Lapsevanamate hinnangud autismi ravi efektiivsuse kohta
27000 vanema hinnagud (2009.a.), kes on täitnud spetsiaalse küsimustiku ja hinnanud erinevaid meetodeid kuue palli süsteemis: 
“muutus halvemaks” (1 ja 2), “mõjuta” (3 ja 4), “muutus paremaks” (5 ja 6). 
Uuriti kolme valdkonda:
• Ravimid
• Biomeditsiiniline/mitteravimitega ravi/Toidulisandid
• Spetsiaalsed dieedid

Katrina Loonurm, Anna Veldemann. 
PERVASIIVSETE ARENGUHÄIRETEGA LASTE VANEMATE/HOOLDAJATE KOGEMUS TOITUMISTERAAPIA EFEKTIIVSUSEGA, bakalaureusetöö 2013. Eesti perede uuringutulemused.

KUIDAS TOITUMINE, DIEET JA TOIDULISANDID VÕIVAD AUTISMI MÕJUTADA. /Kokkuvõtlik artikkel toitumisteraapiast autismi korral!/Anna Kawicka, Bożena Regulska-Ilow. How nutritional status, diet and dietary supplements can affect autism. A review. Rocz Panstw Zakl Hig 2013;64(1):1-12. Department of Dietetics, Wroclaw Medical University, Wroclaw, Poland. Tõlkis Inge Raie.

Artikkel ADHD (tähelepanupuudulikkus ja hüperaktiivsus) vastu toitumisega, ajakirjast Advancing Nutrition, Higher Nature, UK. Brian Mc Donogh and Chistina Bailey. Tõlge Heleri Kukk.

AUTISM KUI METABOOLNE HÄIRE: JUHISED GLUTEENI- JA KASEIINIVABAKS SEKKUMISEKS
Paul Shattock, Paul Whiteley ja Lynda Todd
Autism Reaseach Institute, Sunderlandi Ülikool, Sunderland, Ühendkuningriigid.
Neljanda väljaande refereering, 2005 /esmakordselt välja antud 1999

Meie vaatleme autismi kui metaboolset häiret, mida võiks võtta teiste kõrval täiendava oletusena. Me oleme aastaid uurinud tuhandete inimeste uriine, et leida ainevahetuslikele kõrvalekalletele viitavaid keemilisi markereid. Välja on tulnud kindlad seosed, mille alusel saab luua oletusliku mudeli autismi ja sellega seotud seisundite põhjuste kohta. Selle mudeli aluseks on mitmete uurijate nagu Karl Reichelt (Oslo, Norra), professor Ann-Mari Knivsberg (Stavanger, Norra) ja dr Rosemary Waring (Birmingham, UK) tööd. Ei ole õige keskenduda vaid ühele osale, arvesse tuleb võtta kogu pilti. Erinevad autorid vaatlevad sama probleemi erinevatest vaatenurkadest.

Norra prof Karl Reichelti ja Mari-Ann Knivsbergi autismi mudel:
KAS ON VÕIMALIK SELETADA AUTISMI PATOFÜSIOLOOGIAT URIINIST AVASTATUD PEPTIIDIDE TOIMEGA?

Can the Pathophysiology of Autism be Explained by the Nature and the Discovered Urine Pwet dog eptides? Nutr Neuroscience 6, 19-28 (2003)
Reichelt K.L. and Knivsberg A.M. 
Pediaatriliste Uuringute Instituut, Oslo Ülikool, Rikshospitalet, N-0027, Norra.
Lugemisalaste Uuringute Keskus, Stavangeri Ülikooli kolledz, N-4068, Stavanger, Norra.
Prof Karl Reichelti teaduspublikatsioonid

Artikleid ajakirjast Toitumisteraapia

Teraviljavalgust gluteenist ja piimavalgust kaseiinist pärit morfiinitaolised ühendid ja nende mõju väljendused. Intervjuu Oslo Ülikooli professori Karl Reicheltiga. Annely Soots, ajakirjast Toitumisteraapia nr. 2, 2012.

Piima ja gluteenitalumatuse põhjuseks võivad olla puudulikult lõhustunud valgud. Neid nn opioidseid peptiide saab määrata uriini analüüsiga. Artikkel ajakirjast Toitumisteraapia nr. 20, 2016. Annely Soots

Eestikeelset lugemist - mõningad artiklite tõlked


Artikkel Autism - Funktsionaalne käsitlus. Ajakirjast Advancing Nutirtion for Professionals, autor Christine Bailey

Soolestiku- aju seoses võimalikud teed autismispektri häirete puhul kui tulevikuvõimalused haiguse raviks.
de Theije CGM et al. Pathways underlying the gut-to-brain connection in autism spectrum disorders as future targets for disease management, Eur. J. Pharmacol. (2011). Artikli tõlge eesti keelde Eva Kumpas. 

Autistlike laste eridieedist. V. Arhipova, meditsiiniteaduste kandidaat, arst-pediaater 2006. a mais kirjutatud artikkel on ilmunud kogumikus "Особый ребенок. Исследования и опыт помощи" 5. trükk, kirjastus Terevinf

Gastrointestinaalne(GI) patoloogia Autismi puhul: Kirjeldus ja Ravi
Arthur Krigsman, MD, Medical Veritas 4 (2007) 1522-1530. Originaalartikkel

Tõusnud oksüdatiivse stressi ja häiritud metüülimise võime metaboolsed biomarkerid autistlikel lastel.
S Jill James, Paul Cutler, Stepan Melnyk, Stefanie Jernigan, Laurette Janak, David W Gaylor and James
Originaalartikkel

Biomarkerid, mis kinnitavad elavhõbeda toksilisust kui peamist neuroloogiliste häirete ägenemise põhjust, uued tõendid uriini porfüriinitestide kaudu. Intervjuu dr. Boyd E. Haleyga Au. Medical Veritas 3 (2006) 1–14. Autismi seostest elavhõbedamürgistusega. 


Siinkohal vaid mõned viited toitumisteraapia efektiivsust kinnitavatele teadusuuringtele (artiklid)

- Anna E. Esparham, MD et al. Nutritional and Metabolic Biomarkers in Autism Spectrum Disorders: An Exploratory Study. Integrative Medicine. Vol. 14, No. 2, April 2015, inglise keeles.
Gluten-and casein-free dietary intervention for autism spectrum conditions. Paul Whiteley, Paul Shattock, Ann-Mari Knivsberg, Anders Seim, Karl L.Reichelt, LyndaTodd, Kevin Carr and Malcolm Hooper. Frontiers in Human Neuroscience, January 2013, Volume 6 (ingl. k).
- Whiteley P, Haracopos D, Knivsberg AM, Reichelt KL, Parlar S, Jacobsen J, Seim A, Pedersen L, Schondel M, Shattock P. The ScanBrit randomised, controlled, single-blind study of a gluten- and casein-free dietary intervention for children with autism spectrum disorders. Nutr Neurosci. 2010 Apr;13(2):87-100

Üks huvitav juhuvalikuga kontrollitud uuring probiootikumidega seosest:
Pärtty A, Kalliomäki M, Wacklin P, Salminen S, Isolauri E. A possible link between early probiotic intervention and the risk of neuropsychiatric disorders later in childhood: a randomized trial. Pediatr Res. 2015 Jun; 77(6):823-8.
Recent experimental evidence suggests that gut microbiota may alter function within the nervous system providing new insight on the mechanism of neuropsychiatric disorders.
METHODS: Seventy-five infants who were randomized to receive Lactobacillus rhamnosus GG (ATCC 53103) or placebo during the first 6 mo of life were followed-up for 13 y. Gut microbiota was assessed at the age of 3 wk, 3, 6, 12, 18, 24 mo, and 13 y using fluorescein in situ hybridization (FISH) and qPCR, and indirectly by determining the blood group secretor type at the age of 13 y. The diagnoses of attention deficit hyperactivity disorder (ADHD) and Asperger syndrome (AS) by a child neurologist or psychiatrist were based on ICD-10 diagnostic criteria.
RESULTS: At the age of 13 y, ADHD or AS was diagnosed in 6/35 (17.1%) children in the placebo and none in the probiotic group (P = 0.008). The mean (SD) numbers of Bifidobacterium species bacteria in feces during the first 6 mo of life was lower in affected children 8.26 (1.24) log cells/g than in healthy children 9.12 (0.64) log cells/g; P = 0.03.
CONCLUSION: Probiotic supplementation early in life may reduce the risk of neuropsychiatric disorder development later in childhood possible by mechanisms not limited to gut microbiota composition.